Arhiiv kuude lõikes: February 2018

Suit and posture

Suit manufacturers produce for the average body, so for those who are close to that average, off-the-shelf suits fit well. However, the asymmetrical, extremely thin or fat, or otherwise unusually-shaped people either need their suit tailored or must change their posture to compensate, for example bend to one side or pull their stomach in. A compensating posture is often difficult to sustain for more than a few minutes with muscle tension alone. Even a not particularly strenuous posture is forgotten and omitted while doing other activities. One time-honoured solution for keeping a posture is to use mechanical devices to assist – the corset is an old example. A more modern instance was used by Chinese soldiers marching on parade: they put needles in their collars with points toward their neck, as a reminder of the correct head posture.
Someone whose spine is too curved backward or whose shoulders are too far back can compensate by deliberately slouching his posture forward, and thus fit in an off-the-shelf suit. The slouch is not a strenuous posture, but tends to be forgotten. A device that enforces a slight forward bend in the spine is a string with one end tied to the neck and the other to the… down below.

Viisakusavalduste tõlkimisest sõnasõnalt

Mõne keele kõnelejaid peetakse viisakamaks kui teise, näiteks on tekkinud stereotüüp „prantslaslik viisakus”. Näilise viisakuse põhjuseks on tõenäoliselt see, et inimesed tõlgivad oma keele viisakuse teise keelde otse. Teises keeles vastavad otse tõlgitud sõnad aga kõrgemale viisakustasemele („kas te palun ulataksite” on kõrgem kui „palun ulatage”, mis on kõrgem kui „anna”). Teisest keelest esimesse otse tõlkides satutakse jällegi madalamale viisakustasemele. Nii tekib stereotüüp ebaviisakatest matsidest.
Ma ei usu, et ühe keele rääkijad on olemuselt viisakamad kui teise, sest inimesed on kõikjal maailmas üsna sarnased. Näiliselt viisakates keeltes tundub olevat umbes sama palju roppusi ja solvanguid kui teistes. Solvata saab ka väga viisakate sõnadega.
Ka muud kultuuriga seotud väljendid ajavad otse tõlkides segadusse või vähemalt minetavad tähendusvarjundi. „Meie igapäevast leiba” oleks aasia keeltes tähenduselt lähedasem fraasile „meie igapäevast riisi”. Ingliskeelne „bread” tuleks igapäevakasutuses eesti keelde tõlkida „sai”, sest olemuselt on inglise „bread” nisujahust päts. Aga metafooriliselt tuleks „bread” tõlkida „leib”, näiteks Piiblis.