Autoriarhiiv: sanhei

Robotkõned eesti.ee e-kirjade ettelugemiseks

Koroonavaktsineerimiskutsete saatmisel tuli välja, et eakate hulgas polnud 78% suunanud oma eesti.ee e-posti aadressi edasi kuhugi, kust nad e-kirja kätte saaksid. Lisaks jooksis eesti.ee e-post suure koormuse tõttu kokku kui palju inimesi oma e-posti suunama asus. Internetiühenduseta inimestele teadete saatmiseks on USAs juba aastakümneid töötav lahendus: robotkõned (robocall). Masin helistab telefoninumbrile (nii mobiili kui lauatelefoni) ja mängib ette helifaili, näiteks reklaamsõnumi.

Robotkõnesid saaks kasutada e-posti aadressile saadetud e-kirjade telefoni teel ette lugemiseks, et internetiühenduseta inimesed ametlikud teated kätte saaksid. Näiteks saaks vaktsineerimiskutsed saata ilma, et arstid peaksid helistamisele aega kulutama. Telefoninumbrite andmebaas on arstidel ja tõenäoliselt ka riigiasutustel olemas. Kui pole, saab mõne telefoniraamatu arvutisse skaneerida, teksti tuvastada ja sealt nimed ja telefoninumbrid kokku viia.

Robotkõnede tegemise riist- ja tarkvara on vabalt ostetav ja robotkõnede tegemist saab ka teenusena osta, nii et riigiasutused, eriti Terviseamet, kes vaktsineerimiskutsetega tegelema peaks, saaksid eesti.ee tõrkest mööda minna kõige rohkem paari nädalaga. Programmeerijad saaksid robotkõnede tarkvara ka ise kiirelt kirjutada, ühendades mõne olemasoleva tekst-kõneks programmi (kõnesüntesaator, text-to-speech, TTS) eesti.ee e-kirjade andmebaasi, telefoninumbrite andmebaasi ja Skypei või muu internetitelefoniga, mis suudab lauatelefonidele helistada.

Asfaldisse villa segamine tõmbetugevuse suurendamiseks

Taaskasutuse ideedevõistlusel Negavatt pakuti mitut viisi lihalammaste villa kasutamiseks, mis hetkel suuremalt jaolt põletatakse või prügina maha maetakse. Need ideed kasutaksid enamasti väheses koguses villa, näiteks pesukäsnade valmistamiseks või pehmendava pakkematerjalina.

Täitematerjalina annaks vill segule, millele see lisatakse, tõmbetugevust, sarnaselt kiududega fiibertsemendis või klaaskiudmaterjalis. Valguahelatest karvad on oma mahu ja kaalu kohta vastupidavad ja tugevad. Veepõhise betoonisegu sisse vill tõenäoliselt ei sobi, sest on kaetud rasuga ja vetthülgav, seega ilmselt eralduks betoonist ja kiirendaks selle murenemist. Asfalt on aga bituumenipõhine segu ja bituumen koosneb mittepolaarsetest süsivesinikest, millega rasune vill tõenäoliselt hästi seguneb.

Tõmbetugevust oleks asfaldis vaja pragude ennetamiseks viletsa teepõhja korral, millele paigaldatud asfalt vajuma hakkab. Paljud Eesti teed on selline praak, nagu ajakirjandus paljastanud on, aga eriti on viletsale põhjale ehitatud kergliiklusteed. Kitsaste ratastega kergliikureid segavad praod ka rohkem kui laiade rehvidega autosid. Pikipragu võib jalgratta rehvi järsult peatada, diagonaalpragu seda külgsuunas jõnksatada.

Arvestades koroonakriisijärgset teedeehituse buumi majanduse elavdamiseks ja rohepööret, suudaksid kergliiklusteed tõenäoliselt neelata kogu üle jääva lambavilla.

Subtiitrite abil lugemisoskuse parandamine

Eesti laste lugemisoskuse parandamiseks on lihtne viis: lisada eestikeelsetele telesaadetele eestikeelsed subtiitrid. Samakeelsete subtiitrite (same-language/within-language/intralingual/unilingual subtitles) mõju on pikalt uuritud, põhiliselt ingliskeelsete subtiitrite puhul Indias ja leitud positiivne olevat. Inglismaal on lausa mittetulundusühing, mis samakeelseid subtiitreid propageerib. Ka võõrkeeleoskus paraneb kui selles võõrkeeles filmid on omakeelsete subtiitritega, mitte peale loetud omakeelse kõnega.

Turundajad saavad subtiitreid ja kõnet korraga kasutades ka telereklaami mõjusamaks muuta, mis võib olla hea või halb, olenevalt vaatepunktist ja reklaami eesmärgist.

Eesti Rahvusringhääling peaks oma esimesest eesmärgist lähtuvalt kohe võimalikult paljudele telesaadetele eestikeelsed subtiitrid lisama, eriti just eestikeelsetele saadetele. Postimees, mille lipukiri on „Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade” peaks sama tegema oma telekanali Kanal 2 saadetega.

Subtiitreid saab tänapäeval automaatselt arvutiga luua nagu Youtube ja USA telekanalid näitavad. Teatud kirjavead ikka tekivad, eriti pärisnimede ja võõrkeelsete sõnadega. Eesti keel on foneetilisem kui inglise, mis lihtsustab eestikeelset kõnetuvastust ja kõnest tekstiks tõlkimist. Inglise keeles on muidugi suuremad andmebaasid automaattõlke tehisintellekti treenimiseks ja suurem turg, mis motiveerib ettevõtteid tõlget arendama.

Subtiitrikirjutamise võib ka rahvale laiali jagada (crowdsourcing) – iga vabatahtlik trükib enda vaadatavale telesaatele subtiitrid. Töö dubleerimise vältimiseks peab telekanal subtiitritega saadete üle arvet pidama ja vabatahtlikud erinevate saadete kallale suunama. Piisab avalikust arvutustabelist, kus juba subtitreeritud saated kirjas ja vabatahtlikud saavad enda nime subtiitrit vajava saate kõrvale lisada. Lapsevanematel peaks olema kõige suurem motivatsioon subtiitreid luua, et enda ja teiste laste lugemisoskust arendada.

Improving the accuracy of waist circumference measurement

Waistline needs to be measured for clothes size determination and health evaluation, but the instructions to do it are vague: keep the stomach neutral, neither sucked in nor bulged out, hold the measuring tape not too loosely nor too tight. A person’s waist expands and contracts with the breath, so at which point of the breath cycle should the measurement be taken? How much tension should the measuring tape have?

Averaging several measurements would be more accurate than a single vaguely defined one, both in the sense of replication across different measurers and in the sense of corresponding to the physical quantity of interest (health status, tightness of the clothes). One simple way is to average the measured perimeter of a maximally sucked-in gut and a maximally pushed-out gut.

A better measure, but quite difficult to take, is to average the waist circumference across the whole cycle of breathing in and out, for several cycles. A device to do this would be a loop of flexible measuring tape pulled into a roll by a spring, similarly to a construction measuring tape made of metal. The roll would contain electronics which continuously record how much tape is in the roll, therefore the length of the loop outside the roll. The length data could be averaged to obtain the average waistline.

A more modern method is to use two cameras pointed at the person from two sides at waist height, recording a 3D video of the waist over the breath cycle. The video could then be averaged on a computer to find the mean volume. Whole-body volume could be determined similarly – no need for Archimedes’ Eureka method of submerging the body in a bathtub with a volume scale on it. The volume and the weight determine the density of the body, which gives partial information about its fat percentage.

Plekk-katus paraboolseks antenniks

Valtsplekist katus on elektriliselt üks plaat, nii et seda saaks kasutada satelliidikettana kui see oleks paraboolse kausi tüki kujuline (näiteks nagu kausist välja lõigatud nelinurk). Tänapäeval peaks saama katusepleki tükid masinas pisut nõgusaks valtsida, et need kokku sobitades paraboolse kujuga nelinurga moodustaksid.

Nelinurkne kauss pole küll nii efektiivne raadiolainete koondaja kui sama pindalaga ringikujuline, aga koondab neid siiski. Katuse suurus kompenseerib kujust tuleneva väiksema efektiivsuse – antenni võimsus on võrdeline pindalaga.

Katus ei pea antennina töötamiseks keskelt madalam olema, sest enamik satelliidikettaid on nagunii nurga all, mitte seniidis. Vesi jookseb praegu majadele paigaldatud satelliidiketastelt maha, mitte ei moodusta neis lompi.

Keerulisem sellise katuse paigaldamise juures on sarikate ja lattide enamvähem paraboolse kausi kujulisena paigaldamine, et need plekki ühtlaselt toestaksid. Pisut nõgusate plaatide katuseks kokkuvaltsimine ei tohiks väga raske olla, sest iga plaadi kõverus on väike – plaat on peaaegu tasapinnaline, nii et praegused valtsimistööriistad peaksid sellega töötama.

Terve katus ei pea ühe paraboolse ketta tükk olema. Jaapanipärane ülespööratud nurkadega neljakandiline katus (püramiid nõgusate tahkudega) moodustab neli antenni kui tahkude nõgusus just paraboolse kujuga on.

Kui keegi aeda poolkerakujulist basseini plaanib, siis võib ka selle paraboolse kujuga teha ja selle alla kahe geotekstiilikihi vahele hõbepaberi panna, mis antennina toimib kui bassein tühi on. Elektrit juhtiv destilleerimata vesi muidu takistab raadiolainete levikut.

Talisupluseks vett ringi ajavad propellerid

Talisupluse jaoks jääaugu lahti hoidmiseks kui õhutemperatuur on alla nulli on vaja tihti pinnalt jääd riisuda, sest õhuke tekkiv jää on terava servaga ja võib ujujaid lõigata. Nõmme Spordikeskuse basseinis näiteks riisuti 08.03.2021 hommikul. Riisumisest lihtsam oleks populaarsetesse taliujumiskohtadesse vee alla aeglane propeller paigaldada, mis veeringlusega jää tekkimist takistab. Siis ei ole muret, et raskestinähtavat läbipaistvat õhukest jääd õigel ajal ei eemaldata. Piisab ühest pöördest minutis, mis ei vigasta juhuslikku vastupuutujat. Basseini on eriti lihtne propellerit panna, aga saab ka avavette.

Sellised propellerid olid kunagi Võrtsjärves kalade ummuksisse jäämise (lämbumise) vältimiseks – jäävabad laigud propellerite kohal võimaldasid kaladel seal hapnikurikkamat vett hingamas käia. Vist korraldas seda veesegamisprojekti Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, aga praegu ma internetist selle kohta materjale ei leidnud.

Kui veealune propellerimehhanism ummistuma kipub või muidu liiga kulukas on, siis teine viis jäätumist takistada on akvaariumipumba laadne voolik, mille kaudu vee alla aeglaselt õhumulle puhutakse. Tõusvad mullid segavad vett, tõstes põhjast soojemat pinna lähedale. Kui veekogu kaldal on soojustatud hoone, võib vooliku teise otsa sisse õhku pumpav mootor olla hoones, ise külmumise eest kaitstud.

Energia kokku hoidmiseks võib propelleri ja õhupumba kiirust automaatselt õhutemperatuurile vastavaks kohandada. Plusskraadidega pole vaja vett segada. Mida külmem õhk, seda kiiremini propeller või pump peab töötama. Kontrolleriks sobib näiteks temperatuurianduri ja releega Arduino.

Prokuratuuri mõjuvõimu mõõtmisest

Rein Lang ja Leon Glikman on korduvalt väitnud, et Eestis on prokuratuuril suur mõjuvõim, mida too ära kasutab alusetute süüdistuste esitamiseks ja et ajakirjandus on prokuratuuri suhtes kriitikavaba, lugedes kahtlustuse kohe süüdimõistmiseks. Prokuratuur eitab sellist käitumist. Mõlemad pooled on osavad sõnaseadjad. Sõna sõna vastu olukorras pole kodanikul selge, kummal on õigus.

Prokuratuuri tegeliku mõjuvõimu mõõtmiseks ja alusetute süüdistuste osakaalu hindamiseks peaks prokuratuuri tegevust võrdlema teiste riikide vastavate asutustega. Loomulikult on võrdlemiseks vaja eeldusi – kui uskuda vandenõuteooriat, et kogu riik on prokuratuuri kontrolli all ja iga süüdistus viib süüdimõistmisele, siis ei saa hinnata alusetute süüdistuste osakaalu. Eeldan, et kohtud ega kurjategijad ei tegutse prokuratuuriga kooskõlastatult erinevates riikides erineval määral. Kui nad igal pool sama palju kooskõlastavad, saame ikkagi eri riikide prokuratuuride keskmist mõjukust ja süüdistuste tõesust võrrelda.

Naiivne oleks ka lugeda süüdimõistmiste protsent süüdistuste hulgas prokuratuuri efektiivsuse mõõduks. Kui ühes riigis teatavad inimesed ainult ilmselgetest kuritegudest ja teises igasugusest kahtlasest tegevusest, siis on süüdimõistmise protsent esimeses suurem ka prokuratuuri pisut väiksema võimekuse korral, sest selget kuriteokoosseisu on lihtne kohtus tõestada. Kui ühes riigis on kohtud süüdistaja poole kaldu, teises kaitsja, siis on süüdimõistmise protsent esimeses kõrgem, isegi kui sealne prokuratuur on nõrgemal tasemel.

Kohtute kallutatust prokuratuuri suhtes või kriminaalasjades on raske eristada prokuratuuri tugevusest. Kui eeldada, et kohtute kallutatus süüdistaja poole on sama nii tsiviil- kui kriminaalasjades, siis saab seda kallutatust mõõta hageja kasuks lahendatud tsiviilasjade protsendiga, mida tuleb korrigeerida hagide arvuga elaniku kohta, sest kui ühes riigis esitatakse palju alusetuid hagisid, teises ainult põhjendatud hagid…

Kuriteost teatamise tõenäosust saab eraldi mõõta, seega eristada prokuratuuri tugevusest, kui on olemas õigussüsteemiväline mõõdik kuritegude hulga kohta ja kuriteoteadete arv. Väline mõõdik on näiteks esindusliku valimiga küsitlus „Kas olete isiklikult olnud kuriteoliigi x ohver?”, „Kas keegi teie tuttavatest on ja kui palju on teil tuttavaid?” Teatamise tõenäosuse erinevus kuriteoliikide lõikes on samuti kasulik teave. Vähe teatatud kuritegusid saab mõõta kaudselt, näiteks koduvägivalda kahtlaste vigastustega arstiabi saavate inimeste arvu järgi, kes väidavad, et kukkusid.

Praktiliselt võib prokuratuuri võimsuse mõõtmiseks jooksutada riikide lõikes regressiooni, kus sõltuv muutuja on süüdimõistmiste protsent, sõltumatud muutujad kuriteost teatamise tõenäosus ja kohtu süüdistaja poole kallutatuse määr. Lisada võib ka muid muutujaid nagu kuriteo liik, SKP inimese kohta, prokuratuuri suurus protsendina rahvastikust, prokuratuuri keskmine palk. Prokuratuuri tugevuse mõõt igas riigis on see osa süüdimõistmiste protsendist, mida sõltumatud muutujad ei seleta, ehk regressiooni jääk (inglise keeles residual).

Paying pharmaceutical firms for capacity is problematic

Castillo et al. 2021 (doi:10.1126/science.abg0889) make many valid points, e.g., vaccine production should be greatly expanded using taxpayer money because the quicker recovery from the pandemic more than pays for the expansion. Castillo et al. also suggest paying pharmaceutical manufacturers for the capacity they install instead of the quantity they produce. The reasoning of the authors is that producers are delaying installing capacity and the delivery of their promised vaccine quantities to save costs and to supply higher-paying buyers first, because the penalties for delaying are small. Producers refuse to sign contracts with larger penalties.

What the authors do not mention is that the same problems occur when paying for capacity. In addition, the capacity needs to be monitored, which is more difficult than checking the delivered quantity. Before large-scale production, how to detect the „Potemkin capacity” of installing cheap production lines unsuitable for large quantities? The manufacturer may later simply claim technical glitches when the production line does not work. Effective penalties are needed, which in turn requires motivating the producer to sign a contract containing these, just like for a quantity contract.

Paying in advance for capacity before the vaccine is proven to work insures firms against the risk of failure, as Castillo et al. say. The problem is that such advance payment also attracts swindlers who promise a miracle cure and then run with the money – there is adverse selection in who enters the government’s capacity contract scheme. Thus capacity contracts should be restricted to firms with a good established reputation. However, vaccines from innovative entrants may also be needed, which suggests continuing to use quantity contracts at least for some firms. If the law requires treating firms equally, then they should all be offered a similar contract.

Identifying unmeasurable effort in contests

To distinguish unmeasurable effort from unmeasurable exogenous factors like talent or environmental interference in contests, assumptions are needed, even for partial identification when overall performance can be objectively measured (e.g., chess move quality evaluated by a computer). Combining one of the following assumptions with the additive separability of effort and the exogenous factors provides sign restrictions on coefficient estimates. Additive separability means that talent or the environment changes performance the same way at any effort level.

One such identifying assumption is that effort is greatest when it makes the most difference – against an equal opponent. By contrast, effort is lower against much better and much worse opponents.

A similar identifying assumption is that if there is personal conflict between some contest participants but not others, then effort is likely higher against a hated opponent than a neutral one.

The performance of a given contestant against an equal opponent compared to against an unequal one is a lower bound on how much effort affects performance. Similarly, the performance against a hated rival compared to against a neutral contestant is a lower bound on the effect of effort. The lower bound is not the total influence of effort, because even against an unequal neutral opponent, effort is still positive.

Sisekujundus, mis arendab mõtlemist

Eriti koolides ja lasteaedades võiks kõik pinnad ja esemed muuta õppevahenditeks. Põrandal võiks olla maakaart, putuka- või taimepildid, teed ja liiklusmärgid. Seinad kaetud geomeetriliste kujundite (Sierpinsky vaip, mingi tessellatsioon), valemite, luuletuste või muu teabega. Laes tähekaart, pilvenäidised, linnupildid koos nimedega või ilma. Projektoriga võib valgele laele ja seintele ka pidevalt vahetuvat materjali kuvada. Laudade ja toolide pinnad võib ka teabega katta, sealhulgas altpoolt, mis pakub avastamisrõõmu.

Uksepiitadele võib joonistada või kleepida sentimeetripaela või ruudustiku, mille iga ruudu küljepikkus on algarv sentimeetreid, erinevatel piitadel erinev.

Trepiastmete vertikaalne ja horisontaalne osa võiks olla eri värvi, nii et trepi keskmine värvus muutub vastavalt vaatenurgale.

Mänguväljaku kiik võiks olla lihtsalt põrandalaud üle silindrilise paku, nii et jõu õlga saab muuta, nihutades lauda asümmeetriliselt üle paku. Teine huvitav kiik on ülal tala küljes kiikuv pulk, eri otsad eri pikkusega, otste küljes köied, nii et kiikuda saavad erineva raskusega inimesed või lühemas pulgaotsas kaks, pikemas üks.

Jooginõud võiksid olla mõõtetopsid, mille pealt saab ühikuid õppida. Erineva teadaoleva suurusega mõõtetopside abil saab diofantilisi võrrandeid tutvustada, näiteks mõõda 4- ja 7-ühikulise topsi abil 9 ühikut vett. Taldrikutele võib erineva laiusega sektorid glasuurida.

Klaasist või läbipaistvast plastikust prismad akendel tekitavad ilusaid vikerkaari. Saab võrrelda, miks LED lambid prismas vikerkaart ei tekita.

Difraktsioonivõre saavad lapsed ise teha, kriipides või joonistades läbipaistvale plastikplaadile lähestikku paralleelseid sirgjooni. Plaadi võib siis aknaklaasi asemele panna.

Peeglid 90-kraadistes nurkades ei pööra kujutist ümber kui täpselt keskele vaadata. Peeglid vastasseintes tekitavad lõpmatuid peegelduste jadasid.

Kõikvõimalikud masinad ja seadmed võiksid olla korpuseta või kui ohutus nõuab korpust, siis läbipaistva korpusega, et näha osi, mis seal sees. Loputuskast tualetis, ukseluku ja aknalinkide katteplaadid näiteks.

Teaduskatsete ideed teadusmessiks annavad veel võimalusi.

Ühesuunaline liiklus kitsas garderoobis kiirendab kokkuvõttes asjade kättesaamist võrreldes sama ukse või käiguvahe kaudu sisse ja välja trügimisega. Klassi eesotsast kontrolltööde võtmisel on samuti ühesuunaline ringiratast käimine parem kui punti kogunemine ja seal keskele ja välja trügimine.

Köieveo asemel võib teha paljude inimestega rõngavedu, kus igaüks püüab rõngast võimalikult oma nurga lähedale saada. Koostöös on lihtsam tõmmata, aga siis peab nurga osas teistega kompromissi leidma. Kolme võistkonnaga jalgpall auhindab ka strateegilist tegutsemist.

Inimesesuurune hamstri jooksuratas on lõbus. Selleks, et pööreldes ettevaatamatult küljele sirutatud käed ratast ülal hoidvate pulkade ja ratta diameetripulkade „kääride” vahele ei jääks, võiks ratast külgedelt kinnitada pikemate horisontaaltorudega, mis alles meetri kaugusel ratta diameetripulkadest allapoole maapinnani pöörduvad.

Käsitsi vändatav ventilaator (kaitsevõrega), või ka jalgrattatrenažööri või sõudeergomeetri külge ühendatud.