Parimate arvutimängude taustalugu on juba keskmise raamatu tasemel. Kuna arvutimänguäris on rohkem raha kui raamatute kirjastamises ja hea lugu aitab arvutimängu müüa, lähevad arvutimängud varsti sisu poolest raamatutest mööda.

Elektrooniliste lugejate ja e-raamatute levik lähendab raamatuid teistele meediavormidele – raamatutesse saab lisada videoklippe, lugeja saab anda e-raamatule tagasisidet ja sellega lugu muuta. Kindlasti hakatakse e-raamatutesse ka väikseid mänge lisama. Arvutimängudes saab juba praegu raamatuid lugeda, edaspidi tekib ka vastupidine sisalduvus.

Piir e-raamatute ja arvutimängude vahel hakkab tulevikus hägustuma, nagu ka teiste elektrooniliste meediavormide vahel. Arvutimängu võib pidada interaktiivseks filmiks, filmi visuaalseks raamatuks. DVD-filmide puhul saab vaataja valida, millist stseeni vaadata, arvutimängu puhul millist tegevusliini järgida. Neid aspekte saab lihtsasti üksteisele lähendada.

Tegevuse edasiandmiseks sobivad filmid ja arvutimängud paremini, samas tegelaste mõtete ja tunnete kirjeldamiseks on raamatutekst parem. Mõlema meediavormi tugevaid külgi saab e-raamat-film-mänguna kombineerida – vahel kirjeldatakse olukorda tekstina, vahel näidatakse filmijuppi, seejärel tuleb lugejal-vaatajal-mängijal ise tegutseda ja ülesandeid lahendada. Võib saada valida, kas tahetakse tegelane ise läbi sündmustiku juhtida või pigem passiivselt vaadata või lugeda, kuidas film või tekst areneb.