Kedagi, kes on värvitud, võiks tähistada sõnaga „värvitu” analoogselt sõnaga „tapetu”. „Värvitu” tähendab ka värvuseta. Sõna on sama kirjapildiga, aga vastupidise tähendusega. Hääldus on ka peaaegu sama, ainult rõhk erineb pisut.

Sihitu on miski, mis on orienteeritud sihtimise tulemusena, sihitud. „Sihitu” tähendab ka juhuslikus suunas, sihtimata ja suunamata. Sihitatud on imelik lohisev vaste ingliskeelsele sõnale „targeted”.

Silmatu võib olla see, keda on silmatud, aga ka see, kes on ilma silmata. Selliste homonüümide tähendus ei pruugi olla täpselt vastupidine: käiatu on keegi, kellel pole käia või asi, mida on käiatud. Sarnane sõna on saetu. Põhjatu on keegi, keda on põhjatud, aga ka sügav auk, mille põhja pole näha.

Üldiselt võib -tud lõpuga omadussõnast tuletada -tu lõpuga nimisõna. Teisest küljest on -tu lõpuga omadussõna tähendus sarnane ilmaütleva käändega: rahatu on ilma rahata, hääletu helita, käetu käeta. Ilmaütlev omakorda on homonüümne käskiva kõneviisiga

Käänamise-pööramise tulemusel võivad saadud -tu lõpuga sõnad erineda: taibatu ja taibutu, müüdu ja müümatu, süüdatu ja süütamatu, kühveldatu ja kühvlitu. Tähendus on nendel näidetel vastandist pisut erinev, sest müümatu on see, mida kunagi müüa ei saa, aga müüdu vastand on müümata asi, see, mida veel müüdud pole. Tulevikus võib seda müüa saada.