Ühes seminaris rääkis Arthur Robson sellest, millise kasulikkusfunktsiooni võiks evolutsioon inimesele kujundada. Muuhulgas mainis ta, et kuigi tänapäeval elavad arenenud riikides peaaegu kõik sündinud inimesed suguküpsuseni ja seega võiks arvata, et inimeste evolutsioon on loodusliku valiku puudumise tõttu lõppenud, on siiski vähemalt üks tunnus, millele toimib tugev evolutsiooniline surve. See on eelistus saada lapsi.

Kui inimestel on võimalik muudes tegevustes muutusi tegemata valida, kas lapsi saada või mitte, siis järgmisesse põlvkonda edastavad oma geenid pigem need, kelle eelistuseks on laste saamine. Kuni rasestumisvastaste vahendite laia levikuni piisas sellest, kui evolutsioon pani inimesed seksi armastama, sest sellise eelistuse tagajärjel nad paljunesid niikuinii. Tänapäeval oleks vaja täpsemalt suunatud eelistust, sest on tekkinud võimalus seksida lapsi saamata.

Muidugi on veel teisi tunnuseid, mis ka tänapäeval evolutsioonile alluvad. Enesetapukalduvus või riskikäitumine teismeliseeas vähendavad tõenäosust järglasi saada. Vastuvõtlikkus rangetele religioonidele võib oluliselt suurendada oodatavat laste arvu, kui antud piirkonnas saadaolevad usundid keelavad rasestumisvastased vahendid või käsivad inimestel ohtralt sigida.