Reisidel ja matkadel on aeg-ajalt raske leida head istumiskohta (mis pole märg, must jne) lõunasöögiks. Seistes süües oleks aga vahel vaja toit või jook kuhugi asetada, et mõlemat kätt kasutada, näiteks uue toidukoti või karbi avamiseks. Sobivat asetuskohta toidule ei pruugi samuti lihtne leida olla, eriti kui on tuuline, vihmane või ümberringi palju näljaseid elajaid (kajakad, sipelgad jne).
Lihtne nipp on seljakott kõhu peale vahetada ja kas selle pealset kandikuna kasutada või selle seest toidukotist-karbist süüa. Seljakoti küljetaskud on sobivad joogihoidjad, vahel selleks mõeldudki. Kui seistes jahe on või hakkavad sipelgad jalgadel ronima, saab süües ka edasi kõndida, mis neid probleeme vähendab.
Arhiiv kuude lõikes: September 2018
Pakendite kasutamine prügikotina
Ilmselt pole ma ainuke, kes selle nipi peale on tulnud, aga mitmesuguseid pakendeid saab kasutada prügikotina, nii et ei pea eraldi prügikotte ostma. See annab pakendile ühe taaskasutuse juurde ja on väike rahaline kokkuhoid. Keskkonnasõbralikkus oleneb sellest, kas prahi jaoks kasutatavaid pakendeid saaks mingil paremal viisil taaskasutada.
Kilekotte (leiva, kuivainete, puuvilja jne) on kõige lihtsam prügikotina kasutada, aga selleks sobivad ka plastkarbid (vahtplastist lihakandik, puuviljakarp) ja pakkekile (juustu, juurvilja). Pakkekile saab lauale laotada ja prügi sellele kuhjata, misjärel saab kile nurkadest kotiks kokku voltida. Kile kleepub iseenda külge, nii et kott lihtsasti ei lagune. Väga märga prügi pakkekilele laotades hakkab vedelik sellelt maha nirisema, nii et vedela prügi jaoks kile ei sobi. Samas, sarnane probleem on ka prügikottidel: kilekotti märja prahi panemisel peab hoolega aukude puudumist kontrollima ja muu prahi seas ei tohi teravaid esemeid olla, mis prügikotti hiljem augu teevad.
Väikeste pakendite prügikotina kasutamisel on see eelis, et prügi ei seisa soojas toas kuni suur kott täitub (soojas seistes kipub prahil hais tekkima). Iga kord kodust väljudes saab tekkinud väikese prügikoguse ära visata (tavaliselt vähemalt kord päevas). Väikepakendi puudus on muidugi suuremõõduliste asjade mittemahtumine, aga need saab tavaliselt eraldi ära visata.