Jätkates teemat arvamuse avaldamisest, üks lisategur, mis viib asjatundjate harvematele avalikele kommentaaridele olulistes küsimustes, on nende arvamusele liiga väikse kaalu andmine. Inimesed teavad küll, et spetsialisti väiteid peaks rohkem arvesse võtma, kui valdkonda mitte tundva isiku omi, aga nad ei tea, kui suur see kaalude vahe tegelikult olema peaks. Nii et asjatundja arvamust peetakse ainult natuke olulisemaks, kui samal teemal mõtteid avaldava poliitiku või ajakirjaniku omi. Tegelikult võib teadmiste vahe olla tohutu.

Kui inimese arvamus eriti midagi ei mõjuta, tal on muud tegemist ja teema kommenteerimine nõuab aega ja vaeva, siis ta arvamust ei avalda. Ratsionaalselt mõtlev ekspert korrutaks tõenäosuse, et tema väljaütlemise tagajärjel võetakse vastu õige otsus õigest otsusest saadava isikliku kasuga ja võrdleks seda kommenteerimise kuluga. Kui isiklik (mitte ühiskonna) kasu õigest otsusest on väiksem isiklikust kulust, siis ta arvamust ei avaldaks. Tegelikult hoolivad inimesed veidi ka ühiskonna heaolust ja vahel meeldib neile lihtsalt kirjutada, nii et aeg-ajalt näeme ka asjatundjaid olulisi küsimusi kommenteerimas.

Üks probleem ekspertide arvamusele suurema kaalu andmisel tekib, kui ei arvestata nende kompetentsivaldkonda. Olen täheldanud, et mõne valdkonna tunnustatud inimesele hakkab vahel tunduma, et ta on tark kõigil aladel. Ta ei usu oma teadmiste piiratusse või on isegi teadmatuses sellise piiratuse võimalikkusest enda puhul. Siis hakkab ta arvamust avaldama asjade kohta, millest ta midagi ei tea. Sellest tekkiv väike probleem on, et ta teeb end lolliks, aga suurem on, et tema arvamusega tutvujad võivad mõelda, et asjalood ongi nii, nagu ta väidab, ja teha selle põhjal halbu otsuseid. Seda siis, kui nad ei mõtle eksperdi täpse valdkonna üle.

Eelmises lõigus kirjeldatud oht varitseb ka mind, kui ma oma ajaveebis erinevatel teemadel noka lahti teen. Loodetavasti tean ma piisavalt enda piiratusest, et mitte esineda eksperdina valdkondades, kus mul puudub kvalifikatsioon.