Taylor ja Yildirim (2011) uurivad, miks mõnes hindamisprotsessis ei anta hindajatele teavet kandidaadi omaduste ja tausta kohta (hindamine toimub hinnatava nime teadmata), aga mõnikord antakse. Taylori ja Yildirimi mudelis on kandidaadid eri võimekusega ja esitavad projekte, mille hulgast hindaja peab valima standardile vastavad. Hindaja saab ebatäpse signaali kandidaadi võimekuse ja tema projekti kvaliteedi kohta.
Kui enamik kandidaate on võimekad või signaal projekti kvaliteedi kohta on täpne, siis on parim variant pimehindamine. Vastupidisel juhul on kasulikum võtta kandidaadi tausta tema projekti hindamisel arvesse. Pimehindamine annab kandidaatidele parema motivatsiooni pingutamiseks, aga informeeritud hindamine hindajale täpsema projektivaliku.
Mudeli rakendamise näide kohtusüsteemis on, et tänavakuritegudes kasutatakse otsuse tegemisel ka kohtualuse isikuomadusi ja tausta, aga valgekraede kuritegudes (kelmus, kartell) otsustatakse ainult konkreetse teo põhjal. Esimesel juhul on põhiline õige otsuse tegemine, teisel juhul antud käitumise ärahoidmine.
Akadeemilises maailmas rakendatakse valmis artiklite retsenseerimisel tihti pimehindamist, tulevase uurimistöö plaanide hindamisel (näiteks grantide jagamisel) aga arvestatakse uurija kvalifikatsiooni ja eelnevat tööd. Selle põhjuseks on, et valmis töö põhjal on hinnang töö kvaliteedile üsna täpne, plaanitava töö korral mitte. Artiklite pimehindamisega püütakse anda motivatsiooni pingutamiseks, grantide informeeritud hindamisega soovitakse valida parimad projektid.
Sarnaselt mudeliga evolutsioonilisest kasulikkusfunktsiooni arengust, vähendavad nii liiga madal kui ka liiga kõrge standard motivatsiooni pingutada. Tolles mudelis kohandab evolutsioon kasulikkusfunktsiooni nii, et pingutamise ja mittepingutamise tulemuste vahe oleks võimalikult suur. Samamoodi on Taylori ja Yildirimi hindamismudelis hindamissüsteemi eesmärgiks võimalikult suure pingutuse motiveerimine, aga lisaks soovib hindaja ka parima lõpptulemuse valida.
Inimese tausta arvestamist on mainitud ka hulluindeksites. Üks soovitus hullude artiklite eristamiseks tavalistest artiklitest on võtta arvesse inimese tausta, näiteks haridust ja eelnevat tööd. Seega on tegu informeeritud hindamise, mitte pimehindamisega. Informeeritud hindamise põhjenduseks on täpsema teabe saamine praeguse projekti tõenäolise taseme kohta, et otsustada, kas seda on mõtet lugema hakata.