Lugesin kunagi Economistist huvitavat mõtet, et juhtimisnippe pakkuvaid raamatuid ei saa usaldada, kuna kui tõepoolest oleks võimalik hea juhtimine paari lihtsa põhimõtte või valemiga kokku võtta, siis võiks juhtimiseks arvuti programmeerida. Ehk inimestest juhte poleks tarvis. Kahjuks ei suuda ma seda artiklit enam leida.

Artikli mõtet edasi arendades, kui oleks mingi mitte astronoomiliselt suur arv (miljon, aga mitte kvadriljon) juhtimispõhimõtteid, mis suurema osa juhtimises ettetulevatest olukordadest üsna hästi lahendaksid, siis võiks juhtimisülesande arvutile anda. Kuna seda ülesannet veel arvutile antud pole, tuleb järeldada, et juhtimise printsiipidega kokku võtmine on keeruline, kui mitte võimatu.

Igasuguste eneseabiraamatute puhul võiks kriitikana väita, et kui üks raamat aitaks, siis lõpetataks pärast selle ilmumist uute raamatute välja andmine. Vastuväide oleks, et iga raamat aitab natuke ja mida uuem, seda parem, sest valdkond areneb ja leitakse uusi viise enese aitamiseks. Ehk toimub samasugune protsess nagu teaduses (isiklikult kahtlen eneseabiraamatute sellises arengus).

Kuigi juhtimisraamatud ilmselt ei paku algoritmi heaks juhtimiseks, võib neist olla kasu, kui nad annavad uusi ideid. Iga soovituse puhul peaks muidugi mõtlema, kas see on mõistlik. See raamatu väidete üle mõtlemine võib olla iseenesest kasulik ja arendav.