Wall Street Journal kirjutab mitmest kuulsast inimesest, kes ei saanud oma valitud ülikooli sisse ja kellele see oli motiveerivaks teguriks, et ennast tõestada. Näiteks Warren Buffett lükati Harvardi Ärikoolist tagasi. Tagasilükkamine pidavat tekitama mõtte, et „ma neile alles näitan“ ja suurema pingutuse edu nimel, mis omakorda teeb inimese edukamaks. Mulle tundub see väide kahtlane ja nii mõtlesin, kuidas seda empiiriliselt kontrollida.

Uurimisküsimus on, et kas muude muutujate samaks jäädes on oma kõige eelistatumast ülikoolist tagasi lükatud inimesed edukamad kui sinna sisse saanud.

Selle mõõtmiseks on vaja iga inimese kohta andmeid tema ülikoolide eelistusjärjestuse, kandideerimise, vastuvõtmise, õppimaasumise, lõpetamise ja edasise edu kohta. Agregeeritud andmed on keskmise nelja muutuja kohta olemas isegi Eesti Statistikaametil. Paljudelt ülikoolidelt saab viimase viie muutuja kohta agregeeritud andmeid. Lisaks on tehtud uuringuid selle kohta, kuidas inimesed ülikoolid eelistusjärjekorda seavad.

Erinevalt eelnevast kirjandusest on vaja mikroandmeid, mis seostavad ühe inimese tagasilükkamise ja tema edasise edu. Selleks on vaja vähemalt inimese eelistusi ülikoolide osas, vastuvõttu ja edasist edu. Valim peab olema piisavalt suur, et võrrelda muus osas sarnaseid inimesi, kes said või ei saanud teatud ülikooli sisse.