Lugedes Tamur Kusnetsi romaani Hundipäikese aeg, tuli mulle pähe, et väga sarnase üldise sisuga jutu võiks kirjutada mitte Suure rahvasterändamise aja germaani hõimude, vaid ka tänapäevaste kuritegelike jõukude, šimpansi- või lõvikarjade kohta. Kurjategijate suhted vanglaseriaalis Oz paistavad toimivat samadel alustel.

Madala haridustasemega, jõul põhinevad ühiskonnad paistavad kujunevat sarnaseks. Jagunetakse rühmadesse, kus iga rühma eesotsas on üks meessoost juht, kes saavutab selle positsiooni oma jõu ja vägivallaga, vähemal määral ka kavalusega. Rühmas on hierarhia, pealik jagab ressursse, andes oma lähematele käealustele rohkem, hierarhia madalamatel astmetel olijatele vähem. Rühmaga liituvad nooremad ja nõrgemad püüavad imiteerida pealikku ja tema kaaskonda, et saada samuti edukaks ehk hankida raha ja naisi. Ühiskond on patriarhaalne, naisi koheldakse omandina.

Tõstes ajaloolise romaani sõdivatest hõimudest tänapäeva, tuleb vaid asendada külmrelvad tulirelvadega, hobused ja sõjalaevad mootorrataste ja autodega, raudrüü kuulivestiga jne. Sõditakse maalapi ja sellel töötavate inimeste pärast, ainult et tänapäeval pole maalapp põld koos talupoegadega, vaid tänavanurk koos madalaima astme narkoärikatega. Põhjus on mõlemal juhul sama – see maatükk koos inimeste tööga annab sissetulekut.

Sotsiaalne struktuur on sama, muutuvad vaid nimed. Kuningast saab maffia ristiisa, sõjapealikust jõugu boss, sõdalasest gängster. Edukas jõuk võtab üle vähemeduka territooriumi ja saab võibolla sõjasaakigi teise jõugu püstolite, tüdruksõprade ja raha näol, nagu edukas hõim vallutab vähemeduka ja saab nende mõõgad, naised ja kulla.

Lõvikarja puhul kaitsevad isased territooriumi, mis tagab karjale toidu. Jahti peavad emased, samas kui isased saavad saagist esimesena süüa. Kui üks kari võtab üle teise jahimaa, on nende kutsikad paremini toidetud, elavad suurema tõenäosusega suguküpsuseni, mis teeb ülevõtva karja evolutsiooniliselt edukamaks. Samamoodi on teise hõimu maa üle võtnud sõjasalk paremini toidetud ja jääb looduslikus valikus suurema tõenäosusega alles.

Sarnase sotsiaalse struktuuri, aga mitte nii verise eluga, on ka koolipoiste kambad. Kamba eesotsas on ninamees ja talle lähedal seisvad sabarakud, madalamal hierarhia tasemel hulk kaasajooksikuid. Kambad võivad omavahel kakelda ja nõrgematelt söögiraha ära võtta, aga enamasti võistlevad juhid populaarsuses. Kambas jäljendatakse juhi välimust, käitumist ja kõnet – eks jäljendamine ole meelitamise siiraim vorm.