Sildiarhiiv: mõõtmine

Jahu massi ja mahu muutus ja mõõtmisvead

Köögis, nagu ka keemialaboris, soovitavad asjatundjad mõõta massi, mitte mahtu. Näiteks jahu pakist mõõtetopsi raputades tihedus väheneb rohkem kui sama mõõtetopsiga pakist jahu kraapides – erinev tihedus tähendab, et maht sama, mass erinev. Aga isegi sama hõrendamistehnikat kasutades, näiteks puistates, võib mahtu mõõtes eksitava tulemuse saada. Tavalise ja täisterajahu 1kg pakid on sama suured, mis tähendab, et pakis on jahu tihedus sama. Pakist mõõtetopsi raputades tundub (minu mitteteadusliku katse põhjal otsustades) tavalise ja täisterajahu tihedus muutuvat erinevalt – täisterajahu hõreneb rohkem. Põhjuseks oletan, et täisterajahu hõreneb rohkem, sest selles on kliiosakesed, mis on suuremad kui terast jahvatatud osakesed. Suuremate osakeste vahel on suuremad vahed kui neid mitte kokku pressida.
Erinevatest nisusortidest tehtud jahude tihedused võivad samuti erineda, rääkimata tatra-, rukki- ja odrajahust võrreldes nisuga.
Kaalumisel võib samuti süstemaatiline viga esineda, näiteks kui jahu veesisaldus on erinev (niiskes ja kuivas õhus hoidmisel imab jahu niiskust erinevalt, näiteks suvel ja talvel). Olenevalt sellest, kui palju niiske jahu kuivaga võrreldes paisub, võib kaalumisviga olla suurem või väiksem mahumõõteveast. Minu piiratud kogemuse põhjal on kaalumisviga väiksem, seega on mass parem mõõde kui maht.