Sildiarhiiv: toit

Hädaolukorra varu kommentaarid

Arendan siin edasi varasemat postitust Kriisijuhiste kommentaarid.

Kriisivarude kohta on erinev teave Päästeameti (rescue.ee) Soovitusliku nädalase varu ja pdf käitumisjuhiste, elanikkonna kaitse slaididel, naiskodukaitse.ee Kodused ja evakuatsioonivarud ja Maaeluministeeriumi (agri.ee) Kriisireguleerimise veebilehel. Kohati on Päästeameti juhised isegi omavahel vastuolus. Kopeerin kõigi asutuste lõppu juhuks kui need internetist maha võetakse. Riigis peaks olema üks keskne kriisijuhiste eest vastutaja, kes asjatundjate konsensuse põhjal kriisijuhised ja varude nimekirjad koostab. Selle vastutava asutuse veebilehele peaksid teised asutused linkima, selmet nagu praegu koostada igaüks enda ebatäielikku ja läbimõtlemata nimekirja.

Selgelt peaks nimetama varude kogused, kas need on inimese või pere kohta ja mis ajaks, kas need on kodus vastu pidamiseks, evakuatsiooniks teise asulasse või loodusesse, autoga või jala. Selgelt peaks eristama „ja” ja „või” ühendit nimekirja elementide vahel – mis varud on omavahel asendatavad alternatiivid (priimus või matkapliit või grill) ja millised on üksteist toetavad, mida peaks koos varuma (konserv ja lusikas, haavaside ja käärid, haamer ja naelad)

Kõigi ametkondade juhistest (koopia allpool) on enamik üldteada ja mõistlikud, aga kõigi juhised on ebatäielikud ja ebatäpsed. Päästeameti juhistest võiks muuta väga soolaste või suhkruste toitude soovitusi (pakisupid, purgisupid, kommid, küpsised), kuna need tekitavad janu ja kiusatust üle süüa, sealhulgas mittekriisiajal. Lisaks on need ebatervislikud.

Tikkude asemel on pika otsaga grilli-tulemasin mõistlikum – töötab ka märjalt ja tuulega. Küünalt asendab valgustuseks parem patareide või käsivändaga leed-lamp ja soojendamiseks priimus – need on ohutumad, võimsamad, töötavad ka vihma ja tuule käes.

Toit võiks olla avatuna säiliv toatemperatuuril võimalikult kaua, mis on parem kui Päästeameti soovitatud „avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul”. Minu katsetuste kohaselt säilisid keefir ja jogurt suvel aknalaual pärast avamist vähemalt viis päeva kui kork peale välja valamist kohe tagasi panna. Greibi- ja apelsinimahl säilis 30 kraadi juures peale avamist kolm nädalat kui kork peale välja valamist kiiresti peale panna. Sõltub tõenäoliselt tootjast kui kõrgelt pastöriseeritud ja kui palju säilitusaineid joogis on.

Toit võiks säilida võimalikult laias temperatuurivahemikus aastase keskmise ümber, mis on parem kui Päästeameti soovitatud „peaks olema säilitatav temperatuuril 0 kuni 25C”.

Näidismenüüd annaks palju paremaks teha kui kuivikud, lihakonserv ja kommid. Kama, hommikusöögihelbed ja mitmed teraviljahelbed näiteks on söödavad vees leotatuna. Piimapulbriga segades saab sisuliselt putru teha. Pähklid ja seemned on millegipärast ära unustatud, aga halvaad mainitakse korduvalt.

Selgelt peaks esile tõstma, kas kogused on ühe täiskasvanu, lapse või pere kohta, ühe söögikorra, päeva või nädala kohta.

Naiskodukaitse juhised võiksid olla ühes nimekirjas mitme asemel ja need võiks paremini rühmitada, näiteks „kruvikeeraja ja sellega sobivad kruvid”, „haamer ja naelad” selle asemel, et kirjutada ühte kohta „Kruvikeerajad”, teise „Haamer, naelu ja kruvisid”. Toidunõud võiksid olla pigem toiduainete kui tööriistade juures. Kruvikeeraja ja kruvid pole pigem kriisivaru, sest käsitsi midagi kruvidega kinnitada auku puurimata on üsna aeganõudev. Kui mõeldakse elektrilist kruvikeerajat, siis võiksid ka puurid nimekirjas olla. Kui juba nii detailseks minna, siis võiks lisada ka klambripüstoli, aga jällegi – need pole just kriisivaru.

Teraskahvel ja -lusikas võiksid kirjas olla lisaks ühekordsetele toidunõudele. Ühekordsed plastkahvlid ja -lusikad kipuvad kõvema toiduga murduma (vintske liha, luude või nahaga liha ja kala, kristalliseerunud või külm mesi ja pähklivõi).

Tänapäevased konservid on enamasti splindiga käsitsi avatavad. Kui need on kodus ainsad, siis pole konserviavajat vaja. Multitööriista küljes enamasti on avaja ja kui pole, saab ka tugeva noaga konservi lahti. Muidugi on avaja piisavalt odav ja väike, et selle võib niisama tagavaraks hoida.

Dubleerimise asemel (Taskulamp + varupatareid, Patareidega töötav lamp või latern, Tormilatern, Tikud ja küünlad, Küttematerjal, Priimus, gaasiga matkapliit või väligrill) piisab patareide või vändaga leed-lampidest, tulemasinast ja priimusest.

Selgelt peaks esile tõstma kogused ja kas need on ühe täiskasvanu, lapse või pere kohta, ühe söögikorra, päeva või nädala kohta. Pähklivõi, pähklid ja seemned on millegipärast ära unustatud. Muuta võiks väga soolaste või suhkruste toitude soovitusi (pakisupid, purgisupid, kommid, küpsised), kuna need tekitavad janu ja kiusatust üle süüa, sealhulgas mittekriisiajal. Lisaks on need ebatervislikud.

Maaeluministeeriumi kriisivaru nimekiri on kõige lühem ja viletsam. Kummaline on eeldus, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus. Võiks eelistada ikkagi valmistamist mittenõudvaid toite, nende järel kuumutamist mittenõudvaid (lisa vaid vett), lihtsasti pakist söödavaid. Selle asemel, et nimetada makarone, tatart ja riisi, mis ka leotades ei pehmene, võiks lisada pähklid, seemned ja pähklivõi. Selle asemel, et korrutada igas nimekirjas küpsiseid ja komme, võiks koostada vaheldusrikkamad ja vähema soola ja suhkruga menüüd: mitmesugused hommikusöögihelbed, teraviljahelbed, kuivatatud puuviljad, juurviljad, nende pulbrid, seemned, pähklid, piima- ja valgupulbrid.

Siseministeeriumi soovitustel on eelnevatega sarnased probleemid. Kogu toit peaks olema valmistamata või vähemalt kuumutamata söödav, selle asemel, et „pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist”.

Päästeameti (rescue.ee) Soovituslik nädalane varu

21l joogivett

pakisupid/püreepulbrid

purgisupid ja -road

kuivikud

konservid (liha, puu- ja juurvilja)

kommi, halvaad küpsist

imikutoit

taskulamp ja varupatareid

esmaabitarbed ja sulle olulised ravimid

patareide / aku pealt töötav raadio

akupank mobiilsete seadmete laadimiseks

küünal ja tikud

priimus – toidu, vee jne soojendamiseks/valmistamiseks

niisked hügieenilapid

sularaha

Toit täiskasvanutele – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);

  • Pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;

  • Valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;

  • Teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);

  • Süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).

Toidu varumise põhimõtted – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Toit peab olema ohutu ja kvaliteetne tarbimiseks;

  • Toidukaup peaks olema pakendatud;

  • Toit peaks olema avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul;

  • Toit peaks olema säilitatav temperatuuril 0°…+25° C, ning toode peab lühiajaliselt taluma temperatuuri -30°…+40°C. Toidu eeldatavad säilitustingimused toatemperatuuril on olulised toidu ohutuse tagamiseks ning toidukauba pikaajaliseks säilitamiseks;

  • Toidu säilivusaeg võiks olla vähemalt 6 kuud;

  • Eelistatud on kuivtoit koduseks toiduvalmistamiseks. Toidu pakend võiks olla piisavalt tugev, mugav käsitseda, säilitada;

  • Vali toit, mida su pere sööb.

  • Mõtle toiduvalmistamisele ilma elektri ja küttekoldeta (priimus)!

Hädaolukorra näidismenüüd – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Pakk kuivikuid 175 grammi, 558 kcal

  • Lihakonserv 300 grammi 866 kcal

  • Kommid 100 grammi 517 kcal

  • Vesi 3 liitrit

  • Kokku: 1941 kcal

7 päeva kodused varud (naiskodukaitse.ee)

Joogivesi 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks

Toiduained

Konservid

Pakisupid, püreepulbrid

Helbed

Valmis purgiroad

Kuivikleib

Küpsised

Süsivesikuterikkad tooted

Hügieenitarbed

Seep

Desinfitseerimisvahend

Tualettpaber

Meditsiinivarud (naiskodukaitse.ee)

Meditsiinivarud

Termomeeter

Esmaabivahendid

Haavapuhastusvahendid

Sidemerullid

Erineva suurusega plaastrid

Haavatampoonid (nt 10×10 cm)

Külmageel

Kummikindad

Põletuse esmaabi vahendid (Burnshield, Burnjel vms)

Termotekk (esmaabi-päästetekk)

Elastikside

Poolelastne rõhkside

Ravimid

Retseptiravimid – min 1 nädalaks

Valuvaigistid

Palavikualandajad

Allergiavastased ravimid

Seedehäirete ravimid

Muud regulaarses kasutuses ravimid

Muud varud (naiskodukaitse.ee)

Sularaha

Mask hingamisteede kaitseks

Tulekustuti ja tuletekk

Autokütus

Akupank

Patareitoitel raadio + patareid

Taskulamp + varupatareid

Patareidega töötav lamp või latern

Tormilatern

Tikud ja küünlad

Küttematerjal

Priimus, gaasiga matkapliit või väligrill

Töö- ja söögiriistad (naiskodukaitse.ee)

Konserviavaja

Taskunuga

Kruvikeerajad

Kleeplint

Kile

Ühekordsed toidunõud

Käärid

Multitööriist

Väike saag ja kirves

Haamer, naelu ja kruvisid

Tellitav mutrivõti

Tugevat traati ja nööri

Kriisireguleerimine | Maaeluministeerium (agri.ee)

Hoia kodus võimalusel toiduvaru.

  • Koduses toiduvarus hoia toitu, mida su pere reaalselt sööb.
  • Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
  • Võimalusel ära varu kodus toiduaineid, mis tekitavad janu.
  • Võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/2016/infoleht-2016-toiduvaru-hadaolukorraks.pdf

Ühe inimese näidistoidupakk 1 ööpäevaks (eeldusel, et puudub söögitegemisvõimalus)

Variant 1

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1907 kcal, valgud 82 g,

rasvad 73 g, süsivesikud

224 g.

Variant 2

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (sprotid õlis)

160 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1904 kcal, valgud 59 g,

rasvad 81 g, süsivesikud

230 g.

Variant 3

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 325 g

 Kommid 120 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1923 kcal, valgud 72 g,

rasvad 82 g, süsivesikud 219 g

Ühe inimese näidistoidupakk 3 ööpäevaks (eeldusel, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus)

Variant 1

 Makaronid 2 * 400 g

 Tatar 500 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5704 kcal, valgud

204 g, rasvad 142 g,

süsivesikud 884 g.

Variant 2

 Makaronid 2 * 400 g

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Kalakonserv (õlis) 160 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Küpsised 180 g

 Halvaa 100 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5708 kcal, valgud

241 g, rasvad 206 g,

süsivesikud 706 g.

Variant 3

 Makaronid 400 g

 Riis 400 g

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Oakonserv 400 g

 Küpsised 180 g

 Kommid 120 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5786 kcal, valgud

203 g, rasvad 143 g,

süsivesikud 904 g

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda? – Maablogi (wordpress.com)

erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);

  • pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
  • valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;
  • teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);
  • süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).
  • vajalikus koguses pakendatud nõuetekohast vett.

kaitumisjuhised_kriisiolukordadeks.pdf (siseministeerium.ee)

Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas ja kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas. • Organismi veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta. • Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda: √ erinevaid konserve (kala-, liha-, segu- ja kaunviljakonservid); √ pakisupid, püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada; √ valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata; √ teraviljatooted (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis); √ süsivesikuterikkad tooted (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim).

♦ Hoia kodus vähemalt pere ühe nädala toiduvaru. ♦ Arvesta toidu varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (allergia, toidutalumatus, väikelaste toit jmt). ♦ Varu toiduaineid, mis võimaldavad toituda mitmekesiselt. Jälgi, et varutud toidus oleks piisavalt süsivesikuid, rasvu, valke ja kiudaineid. ♦ Jälgi, et pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne). ♦ Varu toiduaineid, mida saab säilitada toatemperatuuril. Eelista toitu, mille säilivusaeg on vähemalt kuus kuud. ♦ Hoia varusid kuivas kohas. Jälgi, et varude pakendid oleksid tugevad ja niiskuskindlad

Hoia kodus esmaabivahendeid ja selliseid ravimeid, mida oskad ise kasutada. ♦ Osta retseptiravimid või muud regulaarselt tarvitatavad ravimid välja nii, et oleks olemas vähemalt ühe nädala varu. ♦ Varu koju ravimid, mida võid vajada ootamatu haigestumise puhul (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastane vahend jne). ♦ Kontrolli regulaarselt ravimite aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.

Seep, niisked puhastuslapid, desinfitseerimisvahend ♦ Tualett-, majapidamispaber ♦ Suured prügikotid mahuga 50 l ♦ Muud hügieenivahendid lähtuvalt pereliikmete vajadustest

Patareitoitel raadio ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga raadio. ◊ Kontrolli regulaarselt varupatareide aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu. ◊ Kui sa ei kasuta raadiot regulaarselt, siis ära hoia patareisid sees

Taskulamp ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga töötav taskulamp. ♦ Patareidega töötav lamp või latern, mida saab kasutada üldvalgustina

♦ Akupank, hoia see laetuna. ◊ Võimaluse korral soeta päikesepatareiga akupank või vändaga laadija. ◊ Kriisiolukorras kasuta akupanka vaid siis, kui elektriga ei saa seadmeid laadida

Küünlad ja tikud mitmeks kasutuskorraks ♦ Küünlalatern, priimus, gaasiga matkapliit või väligrill, mida saab kasutada valguse ja sooja saamiseks või toidu valmistamiseks ◊ Soeta vaid need vahendid, mis sobivad sinu kodus kasutamiseks.

Konserviavaja ♦ Ühekordsed toidunõud ♦ Taskunuga ♦ Käärid ♦ Kleeplint ja kile

♦ Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask) ♦ Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul ♦ Tulekustuti ja -tekk ♦ Lemmikloomatoit ♦ Autokütus (hoia kütusepaak alati vähemalt poolenisti täis) ♦ Muud vajalikud varud ja vahendid, mille olemasolu on pere jaoks vajalik

Suveköök elektrigrilliga

Suvisel ajal on toidutegemine toas palav, lisaks oleks hea vältida praehaisu tuppa laskmist. Söegrill võtab kaua aega enne kui saavutab piisava kuumuse, et toitu küpsetada. Gaasigrill on kiirem, aga vajab gaasiballooni. Lihtsam on kasutada elektrit, mis on peaaegu igas majapidamises olemas. Eraldi elektrigrilli ei pea ostma kui on olemas teisaldatav pliit (ahjuta ühe- või kaheplaadiline, näiteks veneaegne suvilapliit). Välitingimusi taluva pikendusjuhtmega võib väikese pliidi aeda lauale panna ja seal panniga grillida. Pannile võib grillresti või tüki tihedat värvimata traatvõrku asetada. Praadida saab niisamagi.

Külili keeratud rösteris ei soovita ma rasvast või niisket toitu grillida, sest hõõgtraatide küljest on rasva raske puhastada, vesine toiduvedelik võib aga traadid lühistada.

Põdrakanepi jm taimeteede maitse ja lõhn

Huvitav, et värsketest põdrakanepi õitest tehtud teel on erinev lõhn kui lehtedest. Õietee lõhn ja maitse on ka omavahel erinevad – lõhn sarnanes nõgesele, maitse oli mahe herne, kapsa ja mingi muu taime segu. Põdrakanepi lehtedest teel oli algul rabarberilõhn, aga poole tunni järel siiski rohkem nõgese moodi nagu õieteel. Lehetee oli maitsetu, mis tundub taimeteede puhul tavaline. Kaselehetee lõhnas saunaviha järele, aga maitses nagu vesi. Pärnaõieteel oli mee lõhn, aga puudus maitse. Apteegitilli (fenneli) teel on märgatav ravimi- ja aniisilõhn, aga maitse nagu veel. Kuusevõrseteel pole samuti maitset, lõhn on õrn jõulupuu oma. Kuusevõrsed ise on närides tugeva hapu ja vaigu maitsega. Samas apteegitilli, kaselehte või pärnaõit närides pole samuti erilist maitset – ainult õrn taimemekk vahel.

Lihaloomade jõusaal

Toiduks tarvitatavate loomade tailiha maksab rohkem kui pekk, seega on loomakasvatajatel huvi suurendada loomade lihasmassi protsenti ja vähendada rasva. Kehakulturistid püüavad endaga sama saavutada. Praegu põllumajandusloomad eriti trenni ei tee, sest see kulutaks energiat ja loomad vajaksid siis rohkem kulukat toitu, et tapakaaluni kasvada. Võibolla suurendaks loomade jõutrenn nende tailihasisaldust piisavalt, et suuremat toidukulu ära tasuda. Sead on koertega võrreldavalt intelligentsed, nii et neid saaks ilmselt õpetada omavahel köievedu tegema, millega koerad hea meelega end lõbustavad. Õnnelikumad loomad oleksid ka eetilisel ja suhtekorralduslikul põhjusel paremad. Vähem lõbusad trennid oleksid koorma vedamine nagu vanasti hobused või lauaplaadi alla pugemine ja laua seljaga üles tõstmine. Need vajaksid ka kulukamat trennivarustust kui köis.

Kala luude eemaldamine koos selgrooga

Kala luud on tihti söömisel ebamugavad ja tundub, et tööstuslikult pole välja mõeldud eriti head võimalust nende eemaldamiseks. Filee lõikamine on üsna ebatäpne ja raiskab suure osa kalast. Ka filees olen enamasti luid avastanud, sest fileesse ulatuvad ribid lõigatakse läbi, mitte ei tõmmata välja. Kalakonservides on ka jupp selgroogu, kuigi lihtsam oleks karpi pakendada painduvamaid lihatükke kui jäika luutükki. Luudel on muidugi madalam omahind, mis hoiab tootja kulusid kokku, aga luudeta konserv oleks kasumlikum, sest selle eest saaks oluliselt kõrgemat hinda.

Avastasin lihtsa mooduse peaaegu kõiki luid roogitud (sisikonnata, kuid pea, uimede, saba ja nahaga) kalast eemaldada. See õnnestus esimesel katsel vikerforelliga ja enamik toidukalasid on sarnase ehitusega. Kuumuta kala madalal temperatuuril kuni liha pehmeneb ja luudelt lahti tuleb – umbes 50 kraadi juures umbes tund aega (mina kasutasin survekeetja soojendusrežiimi ilma rõhuta). Seejärel saab kalal peast või selgroo otsast kinni võtta ja sõrmedega liha luudelt maha lükata. Osa lihast kukub ise küljest kui kala selgroogu pidi õhku tõsta. Ribid ja saba jäävad selgroo külge, ainult mõni üksik luu kukub lihaga koos potti (pildid allpool). Uimed saab samuti lihtsasti naha küljest ära tõmmata. Minu katsetatud forellil tuli ka pea selgroo küljest ära.

Pärast võib seda selgroolt ära pühitud lihahunnikut maitse järgi keeta-küpsetada. Enamik lihatükke on üsna suured, sobides ka fileena serveerimiseks. Harjutamise ja kuumuse optimeerimisega saaks ilmselt fileed tervena kätte. Naha saab ka küljest tõmmata, aga mina jätsin selle potti, kuna söön seda hea meelega.

Oluline on hoida kuumus madal, et luud pehmeks ei läheks ja selgroo küljest lahti ei tuleks, muidu kukuksid need koos lihaga ja oleksid ikka selles segamini. Meetodi põhimõte ongi, et liha ja selle ühendus luudega pehmenevad palju madalamal kuumusel ja lühema keetmisajaga kui luud ja nende omavahelised ühendused.

Kala oli mul potis rõngasse keeratuna, nina vastu saba, kõht ülespidi ja avatud. Õnneks on kalad üsna painduvad loomad, muidu poolemeetrine forell kuueliitrisesse potti ei mahuks.

Kalatööstuses oleks seda meetodit lihtne laialdaselt rakendada, sest palju kalu saab korraga suures madala temperatuuriga aurukatlas (türgi saunas) või keedupotis liha eraldamiseks parajaks kuumutada. Juba kalalaeva peal või kalafarmis saaks luud, pead ja uimed eraldada ja olenevalt keskkonnanõuetest võibolla ka vette tagasi visata.

Optimaalne kuumutamismeetod võib olla altpoolt, kalad selili üksteise kõrval, et kuumus just selgrooümbruse liha-luu ühendusi nõrgendaks. See ehk ei tasu vaeva, mida nõuab kalade paigutamine. Lihtsam on visata kalad soojaveevanni ja tunni pärast peadpidi välja tõmmata liha mahalükkamiseks. Võibolla saab seda kuidagi mehhaniseerida, näiteks konks läbi pea ja seljauime juba enne keetmist, siis välja tõmmata ja raputada, et liha kukuks, aga see nõuab katsetamist, sest ilmselt kukub selgroog koos lihaga pea küljest. Võibolla ultraheliga vibreerimine aitab liha luudest eraldada.

Rookimata terve kala puhul tekib küsimus, kas sisikonda saab samal meetodil eemaldada. Oletan, et see on keeruline, sest sisikond koosneb pehmetest kudedest nagu lihagi ja läheb vist umbes sama pehmeks sama temperatuuri ja ajaga. Sõrmedega kahe pehme koe eraldamine nõuab vist harjutamist.

mde

cof

Ajakirjanduse motiveerimine teavet pakkuma

Kui tarbija ei maksa ajakirjanduse eest, siis on ta ise toode – tema oodatav rahakulutamine reklaami mõjul toob tulu reklaamijatele, kes sellest tulust maksavad ajakirjandusele reklaamipinna eest. Sel juhul pole ajakirjandusel erilist põhjust tarbijat olulistest teemadest teavitada ega tagada talle räägitava jutu tõesust.

Mitte igasugune ajakirjanduse eest maksmine ei motiveeri ajakirjanikke esitama tõde, kogu tõde ja ainult tõde. Kui maksta tuleb iga artikli lugemise eest, siis püüab ajakirjandus tekitada lugemiskiusatust nagu toidutootja ülesöömistungi. Selleks tehakse pealkirjad lugema kutsuvaks klikisöödaks nagu toidupakend õgimiskiusatust põhjustavaks. Sisu tõesus või tervislikkus pole eriti oluline, sest tarbimise tagajärgede saabudes on raha ammu makstud. Sarnane on USA probleem tervishoiusüsteemi ülekulu ja kesiste ravitulemustega, sest protseduuripõhine maksmine motiveerib tegema ebavajalikke protseduure ja muudab ennetustöö kahjumlikuks. Kõige kasumlikum protseduur on selline, mis tekitab kõige kallima järgnevate protseduuride vajaduse. Protseduuride läbimüügi suurendamiseks võidakse hirmutada potentsiaalseid patsiente terviseohtudega, mida tasuline abi väidetakse ära hoidvat. Samal viisil reklaamitakse ka Eestis suuresti ebavajalikke vereanalüüsiteenuseid ja toidulisandeid.

Täiuslikku motivatsiooniskeemi ajakirjandusele, toidutootjatele või tervishoiuasutustele on matemaatiliselt võimatu koostada mitmel põhjusel: Myerson-Satterthwaite teoreem, dünaamiline negatiivne valim, moraalirisk ja riskikartlikkus koos, kusjuures iga paar neist probleemidest on piisav, et Pareto-efektiivsust poleks võimalik saavutada. Siiski on mõned motivatsiooniskeemid paremad kui teised, sest loovad müüjale rohkem ühishuvi ostjaga, et tema teadmisi või tervist tagada. Näiteks pikaajaline koostöö võimaldab korratava mängu karistusi kohaldada. Karistus lepingupartneri praeguse ärakasutamise eest lühiajalise kasu nimel on tulevase tulu kaotamine, sest püsikliendid peletatakse. Kui maksta tervishoiutöötajatele või toidutootjatele inimese tervena elatud aastate eest, siis on neil huvi ennetuseks, vajalike protseduuride tegemiseks ja ebavajalike ära jätmiseks nagu ka tervisliku toidu sobivas koguses pakkumiseks. Pole muidugi garantiid, et klient pakkujat ei vaheta või mujal ebatervislikku toitu ei söö ja siis algsele koostööpartnerile vähem ei maksa. See ostjapoolne moraalirisk välistab Pareto-efektiivsuse, aga kui see risk on piisavalt väike, võib tulemus efektiivsele lähedal olla.

Ajakirjandust motiveeriks piisavas koguses tõest teavet pakkuma samuti pikaajaline koostöö kui lugejad kontrolliksid tagantjärgi esitatud väidete tõesust ja olulise info olemasolu ning otsustaksid tulemuse põhjal tellimuse jätkamise üle. Ainult tõesuse tuvastamine motiveerib esitama võimalikult vähe väiteid, et kusagilt ei saaks kinni hakata, analoogselt poliitikute ebamääraste lubadustega. Ainult olulise info olemasolu kontroll tähendaks kõigi vastandlike väidete valimatut eetrisse paiskamist, et mõni neist ikka täppi läheks. Nende vastandlike motiivide tasakaalustamiseks peakski kontrollima nii seda, kas esitatakse ainult tõde kui ka seda, kas kogu tõde. Pikaajaline leping eemaldaks ka vajaduse sisutühja juttu genereerida, et leheruumi või eetriaega täita, piisaks pikaajalise keskmise teabehulga kokkulepitud tasemel hoidmisest.

Väärtust loob nii sisu kui vorm, näiteks ajakirjanduse puhul nii tõene täielik teave kui ka lihtsasti arusaadav esitus. Toidu puhul vastavalt tervislik täisväärtuslik toit mugavas pakendis. Tervishoiuteenuse puhul vajalikud protseduurid ja ravimid mugaval ajal, kohas ja viisil.

Sisu ja vormi vahel võib olla konflikt. Mugav kiiresti söödav toit on tihti põhjalikult töödeldud (peenestatud, kuumutatud) ja selle kiire seedimine tõstab järsult veresuhkrut. Pingutuseta mõistetav jutt ajakirjanduses võib ülelihtsustamise kaudu teavet moonutada või keerulised seletused ära jätta. Ajakirjanike ajakulu teksti vormi lihvimiseks ja ilusaks kujunduseks tuleb sisu otsimise ja kontrollimise arvelt. Tervishoiuteenuse mugavamaks tegemine nõuab ressursse, mille peab kusagilt võtma, näiteks tervishoiutöötajatele meeldiva suhtlemise õpetamine võtab aega, mida võiks kulutada sisulise ravioskuse täiendamiseks. Mugavas asukohas on tervishoiuasutusel kõrgem üür, selle võrra vähem raha varustuse ja palkamise jaoks. Samuti saaks ilusa sisustuse asemel osta ravimeid ja masinaid.

Ka pikaajalises koostöös maksab ostja selle põhjal, kas ta arvab, et talle on varem head toodet või teenust pakutud, mitte tegeliku kvaliteedi eest. Üks lahendus oleks kihlvedu müüjaga tema kauba mingi objektiivselt mõõdetava omaduse või teenuse tuvastatava tulemuse peale. Selline kihlvedu on tuntud ka kui garantii. Näiteks pakuvad silma laserlõikajad tasuta korduslõikust kui algse operatsiooniga saadud nägemisteravus osutub mõõtes piisavalt viletsaks. Väidetavalt tervisliku toidu garantii oleks kihlvedu tulevase kehamassiindeksi, kolesterooli- ja veresuhkrunäitajate peale, aga tarbija moraalirisk ja negatiivne valim teeb sellise kihlveo (sisuliselt tervisekindlustuse) tootjale ohtlikuks.

Ajakirjandusega saaks kihla vedada nende väidete tõesuse ja täielikkuse üle kui neid väiteid hiljem kuidagi objektiivselt kontrollida saab. Kihlveoturud (betting market) pakuvad mitmesuguste sündmuste üle kihla vedamise võimalust, sealhulgas ka mõnede arvamusliidrite ennustuste (valimistulemused, majanduskasv, katastroofid) täppimineku üle. Aktsiaturul kauplemine on samuti selline kihlvedu üldiste majandusnäitajate ja konkreetsete ettevõtete tulemuste üle. Kui ajakirjanik või arvamusliider ise usub oma juttu, siis peaks ta ka sellele vastavalt kauplema.

Soe toit on ainult harjumus ja traditsioon

Toidu kuumutamise ja muu töötluse eesmärgiks ajalooliselt oli selle näritavaks muutmine, toitainete parem kättesaadavus ja haigustekitajate tapmine. Tänapäeval saab toidu toorainet söödavaks töödelda ja säilitada ka muul moel kui vahetult enne söömist kuumutades. Haigustekitajaid saab hävitada keemiliselt (säilitusained, muuhulgas happed, alused, alkohol, sool, suhkur) ja füüsikaliselt (kuumus, rõhk, kuivatus, külmutamine parasiitide vastu), toitu seejärel hermeetiliselt pakendades. Tekstuuri näritavaks ja neelatavaks muutmiseks piisab pulbriks jahvatamisest. Seetõttu pole vaja kodus keeta-küpsetada.

Meeldivuse seisukohast on soe toit ja kuum või külm jook lapsepõlvest saadud harjumus. Maailma vaeseimates piirkondades kasvanud inimestele külm jook ei meeldi, kuna külmutusseadete puudumisel pole nad harjunud seda tarbima. Harjumuslikkust näitab ka samas olukorras vastandlike temperatuuridega vedelike joomine eri kultuurides – Türgi ja Hiina kuum tee, USA jääkuubikuid täis suhkrujoogitops (sealhulgas jäätee) sarnases subtroopikas või kõrbes (Florida, Arizona, Xiamen, Guangzhou). Keemiline koostis võib jookidel sarnane olla – Türgi õunatee on samuti suhkrune. Kuuma tee pakkumisele palaval ajal reageeriks ameeriklane negatiivselt ja jääjoogi kurku kallamine paneb kuuma joogiga harjunutel pea valutama.

Valmistamise seisukohast oleks kuumutamata söödav toit keskkonnasõbralikum ja odavam, kuna tootjal on lihtne suurtes kogustes eelkuumutada ja jahvatada, hermeetiline pakend maksab tänapäeval tühiselt vähe, samas kaob kodudes vajadus pliidi ja pottide järele ning väheneb elektrikulu. Aja kokkuhoid on samuti märkimisväärne, sest toidu valmistamiseks kulub suurusjärgus tund päevas.

Kriisiolukorras ja välitingimustes (matkal, sõjas) on loomulikult vaja kuumutamata söödavat kaua säilivat toitu, milleks tootmises läbi kuumutatud, pulbriks jahvatatud ja kuivatatud toiduained hästi sobivad. Eelis infrapunakaamerate ajastul on ka, et vaenlane ei avasta üksust keetmise kuumuse järgi. Ka vanasti oli lõkkesuits reetlik signaal.

Eeldame, et inimene tarbib päevas 4 kg vett ja toitu. Selle soojendamiseks nulli lähedalt kehatemperatuurini kulub 4 *1 *36 =144 kcal, mis on umbes 1/20 täiskasvanu päevasest energiavajadusest kehalise töö korral. Sellise kalorikoguse saab 144 /9 =16 g rasvast. Soojendamaks eelnevalt toidu ja joogi kehatemperatuurini, peab kaasas kandma kütust, priimust, potti ja kulutama aega. Puhtalt kaalu põhjal on matkata lihtsam kohe söödava toidu (pähklivõi, kondenspiim, köögiviljapulbrid, valgupulbrid, maisihelbed, konservid) pisut suurema kogusega, mitte väiksemat kogust tavatoitu ise keeta. Ilmselt seetõttu on tekkinud matkaliik „priimuseta” (no-cook hiking, stoveless backpacking).

Alla nullise ilmaga peab külmunud toitu ja jooki ikkagi sulatama, et seda oleks lihtsam kõrist alla saada ja et see suu limaskesti ei jäätaks. Priimust ja muud keeduvarustust pole otseselt vaja, sest vee peab ainult vedelasse olekusse saama, mida võimaldab keha lähedal kandmine, näiteks kõhukotis riiete all. Seljakotis vastu selga pole soovitatav külmetushaiguse ohu tõttu. Meeldivamaks söömiskogemuseks võib toidu ka kehatemperatuurini tõusta lasta.

Alajahtunud inimese soojendamiseks on väline soojusallikas muidugi kasulik, aga priimus on selleks üsna ebapraktiline, sest tekitab liiga suurt kuumust, nii et seda ei saa vastu rindkeret hoida. Kuuma joogi kurkukallamine on plagisevate hammastega või külmast krampis (neelamis)lihastega inimesele ka raske ja võib kõrvetada. Niinimetatud kosmosetekk (alumiiniumkattega isoleeriv palakas) ja kehasoojusega soojendamine on kiiremini rakendatavad ja kaasaskantavad. Pääste tuleks alajahtunule kutsuda nagunii.

Kui olude sunnil tuleb külmas vees olla, näiteks soises kaevikus või veekogu läbides, siis ei suuda keha ka pidevalt rasva ja suhkrut süües nii palju soojust toota kui naha kaudu kaotab, sest seedimiskiirus on piiratud. Isegi mittelõdiseva soojustootmise (nonshivering thermogenesis) geeniga burjaatidel pole seedeefektiivsus piisavalt kõrge. Kui sellisel juhul on toit kehast soojem, siis aitab see pikendada alajahtumiseni vastupidamise aega. Ajapikendus pole siiski eriti suur, sest keha ei suuda sellist vedelikukogust sisse mahutada, mida oleks soojuskao tasakaalustamiseks vaja. Näiteks nullilähedases vees tekib alajahtumine paari minutiga, ehk 80 kg inimene kaotab temperatuuri umbes ühe kraadi minutis. Kui joodav vesi oleks 72 kraadi (sama palju kehatemperatuurist kõrgem kui ümbritsev vesi madalam, kõrvetab kurku), siis peaks seda 80 kg *K /min soojuskao tasakaalustamiseks tarbima 80 /36 =2,22 liitrit minutis.

Efektiivsem külmkapp põhjamaises kliimas

Enamiku aastast on Eestis õues jahedam kui toas, nii et kui pumbata külmkapi jääksoojus toa asemel õue, oleks temperatuuride vahe külmiku sees ja soojusvaheti pinnal väiksem, seega elektrikulu pisem. Selleks peab vaid liigutama külmkapi taga oleva soojust kiirgava võre õue, juhtides jahutusvedeliku peenikese voolikuga läbi seina võresse.

Soojuspumbaga köetaval majal saaks külmiku jahutuseks kasutada maja soojuspumpa, misjuhul poleks külmkapil endal kompressorit vajagi. Külmik oleks lihtsalt soojusisolatsiooniga kapp, mis on voolikutega soojuspumba külge ühendatud. Efektiivsus suureneks, sest üks suurem süsteem kahe väiksema asemel kulutaks vähem elektrit ja ka algne investeering ühe suurema kompressori ostmiseks kahe väiksema asemel oleks madalam.

Kriisijuhiste kommentaarid

Ole valmis” ja „Varu enne maru” sisaldavad mõningaid häid mõtteid, aga ka küsitavusi. Hea on tähelepanu juhtimine, et elektri kadumisel ja telefoniaku tühjenemisel ei pääse ligi telefonisse salvestatud kontaktidele, seega peaks olulisemad telefoninumbrid paberile talletama (üles kirjutama, välja printima). Sellele soovitusele võiks lisada, et igasugune vajalik info võiks olla dubleeritud elektrit mittevajavale andmekandjale, näiteks elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi kasutus- ja parandusjuhised, olulisemate tööriistade-kodumasinate kasutusjuhised, esmaabi õpetus ja kriisiplaan üldiselt.

Hea soovitus on ka auto kütusepaak üle poole täis hoida ja nädala joogiveevaru kodus hoida. Varusid võiks soovitada hoida laealustel riiulitel, mis ei vähenda kasutatavat elamisruumi.

Tutvumine naabritega on hea soovitus nii kriisiks valmistumiseks kui üldiselt – suurem suhtlusringkond on hea vaimsele ja kehalisele tervisele, naabrite tundmine ennetab kuritegevust ja parandab koostööd kogukonna edendamisel.

Kummaline on soovitus, et vaid pool toitu kriisivaru hulgas ei peaks vajama kuumutamist – miks mitte kogu varu? Palju toite on ju tänapäeval kuumutamata söödavad ja lõputult säilivad (kuivatatud puuviljad-juurviljad, pähklid, piimapulber, valgupulbrid, aedviljapulbrid nagu brokkoli, asparaaguse, spirulina, jahud, kaera- ja muu vilja helbed, mida vaja vaid leotada). Kummaline on ka soovitus kriisivaruks osta küpsiseid, mis on ebatervislikud, kiusatust tekitavad ja transpordil tihti tükkideks-pudiks lagunevad, raskendades söömist välitingimustes. Purunenud küpsiste pakist suhu kallamine on helvestest keerukam, sest tükid on eri suurustega.

Kuumutamist mittevajavad pika, kuigi piiratud säilivusega on ka konservid. Nendega on sarnane väike probleem nagu muude www.olevalmis.ee soovitatud ebatervislikult soolaste toitudega (pakisupid, valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, soolased küpsised), et need suurendavad joogiveevajadust.

Kauplused soovitavad muidugi kriisivaruks kõige kasumlikumaid ja kiusatust tekitavamaid tooteid, mis kiiresti ära tarbitakse, näiteks kartulikrõpsud. Siis peab ju varuja uue varu ostma.

Lisaks toidupakendite niiskuskindlusele peaksid need ka kahjurikindlad olema, eriti kui elamus on varem probleeme olnud näiteks prussakate, vaaraosipelgate või hiirtega. Varud seisavad kaua kõrvalistes nurkades, mida inimene ei vaata ega valgusta, aga kuhu kahjuritel on parem ligipääs kui elutoa keskpõrandale.

Soovituste stiilis „Veendu, et…” ja „Leppige kokku…” asemel võiks öelda „Harjutage läbi…”, sest inimene õpib paremini tehes kui passiivselt kuulates või lugedes. Lastele oleks kriisiharjutus huvitav mäng – vähemalt minule oleks väiksena küll põnev olnud, sarnaselt matkamisele ja esmaabikursusele.

Väligrilli ja gaasipliidi soovituse juures on pehme ebamäärane hoiatus, et „need peaksid sobima sinu kodus kasutamiseks”, aga peaks olema selge sõnum, et siseruumis põletamine tekitab vingugaasimürgituse kui ventilatsioon pole ette nähtud heitgaaside nagu CO eemaldamiseks. Kanada elektrikatkestuse ajal 2013 detsembris suri Torontos vähemalt kaks inimest siseruumis grilli kasutamise tagajärjel.

Alkoholi maitset varjavate maitse- ja toiduainete katse

Üks uurimistöö idee, mille vastus mind huvitab: mis maitse- ja toiduained varjavad alkoholi maitset kõige paremini? See info ilmselt huvitab ka alkoholitootjaid. Katseloomad üldiselt väldivad alkoholi joomist enne kui neid sellest sõltuvusse harjutatud pole. Üks variant on pakkuda katseloomadele erinevate ainetega segatud etanooli (veega erinevatesse kontsentratsioonidesse lahjendatult) ja nende joodava koguse ja kontsentratsiooni põhjal mõõta, mis aine alkoholi kõige maitsvamaks muudab. Tõenäoliselt suhkur ja muud sellised toiduained, mida loomad niigi süüa tahavad. See kahjuks ei mõõda alkoholi tuvastatavust, vaid lihtsalt segu maitsvust.

Alkoholi kontsentratsiooni äratundmise lihtsuse mõõtmiseks peaks kas treenima loomad tajutava kontsentratsiooni kohta teadet andma (näiteks skaalal osutit liigutades, preemiaga õige äraarvamise eest) või otse ajust alkoholi tajumise signaali mõõtma. Võib ka inimkatse teha – ilmselt on palju tudengeid valmis alkoholi maitsmise eksperimendis lausa tasuta osalema :). Täpseimale kontsentratsiooni äraarvajale võib auhinna lubada või lihtsalt talle avalikult austust avaldada, et ta kaaslaste ees kiidelda saaks.

Katseks peaks segama alkoholi veega erinevates kontsentratsioonides, jagama juhuslikus järjestuses nummerdatud joogianumatesse, mida on iga kontsentratsiooni kohta ühepalju. Kogused ka anumate vahel võrdsed. Siis peaks lisama maitset varjavaid aineid eri kombinatsioonides iga kontsentratsiooniga anumatesse ühepalju, sõltumatult numbritest. Kõik see tuleks üles kirjutada. Inimene, kes ei tea, millisesse anumasse mida pandi, peaks siis need jooginõud katsealustele serveerima. Katsealused peaksid omavahel suhtlemata kirjutama oma hinnangud kontsentratsioonile iga neile antud anuma numbri kohta. Pärast saab hinnangud, tegelikud kontsentratsioonid ja seguained numbri alusel kokku viia.