Sildiarhiiv: toit

Kingitused ja jõulupakid tervislikumaks

Alkoholi kinkimisest on ühiskond loodetavasti eemaldumas, aga võiks veel sammukese edasi teha. Mulle meeldiks saada (ja kingin ka teistele) tervislikumaid toite kui šokolaad, kommid jms. See sotsiaalseks normiks teha oleks ka rahvatervise seisukohast kasulik. Suhkrused ja soolased näksid saab asendada pähklite, rosinate, puuviljade, mahla ja muu huvitava tervisliku toiduga. Kui kingitus päeva jooksul pärast pakkimist üle antakse, võib see sisaldada ka värskeid puuvilju ja toormahla. Kui säilivusaeg loeb, siis pähklid ja kuivatatud puuviljad säilivad aasta või rohkem.

Kui tahta teha kallimat kingitust kui šokolaadikarp, siis seedermänni seemned on umbes 40 eurot kilo, füüsalid 20 ja maailmas on ilmselt ka eksootilisemaid ja kallimaid pähkleid ja puuvilju. Laiemalt vaadates saab kinkida ka maitseaineid nagu safran, mis on üsna kallis.

Tervislikkuse põhimõtet saab rakendada nii jõulupakkidele kui muudele kingitustele, näiteks ürituste tänumeened esinejatele, organisatsioonide pakid vabatahtlikele, sünnipäevakingid töötajatele. Samuti ühiseks söömaajaks toodud toidule.

Liha alternatiividest

Kui laboris toodetud liha või taimne lihaasendaja oleks odavam või ainult veidi kallim pärislihast, keskkonnasõbralikum, sarnase maitsega, sama tervislik ja annaks samad toitained samades kogustes, siis asendaksin ma hea meelega liha selle aseainega. Sama maitse, toiteväärtus, keskkonnamõju ja hind on piisavad, kuid mitte tarvilikud tingimused. Kui aseaine oleks mingi teise hea maitsega, näiteks porgandi, õuna või leiva, siis ei takistaks see asendamist kuidagi. Samuti kui aseaine on tervislikum, keskkonnasõbralikum või odavam, siis seda parem. Liha aseaine ei pea pakkuma kõiki samasid toitaineid, mis liha, vaid ainult neid, mida muust taimetoidust ei saa.

Praegu on põhilised probleemid saadavus poodides ja hind. Saadavus omakorda sõltub nõudlusest, mis sõltub hinnast. Loeb muidugi hind toitainekoguse kohta, mitte kilohind, sest asendustoit võib olla suurema või väiksema veesisaldusega kui see, mida asendatakse. Sarnane näide on kuivatatud ja värske toidu kilohinna erinevus.

Lusika puhtus pärast pesemist vs lakkumist

Mitte, et ma nõustuksin toitlustusteenuses lakutud lusikatega või neid teistele pakuksin, aga kodus võib ju igaühel olla oma toidunõude komplekt. Tekkis küsimus, kas pestud lusikad ja muud nõud on puhtamad kui lakutud. Kõigepealt, kuidas puhtust defineerida? Võib mõõta mittemetalse või orgaanilise aine kogust lusikal või mikroorganismide arvukust või potentsiaalselt haigusi tekitavate mikroorganismide hulka. Praktilisest perspektiivist huvitab mind haigustekitajate hulk. Koduste vahenditega on keeruline seda mõõta, nii et pestud ja lakutud lusika puhtust võrrelda. Spekuleerin siis teoreetiliselt.

Süljel on antibakteriaalne toime, aga ka pesuvahendil – kummal tugevam, ei tea. Suu temperatuur on haigustekitajate kasvuks sobivam kui külm või kuum vesi, olenevalt sellest, millega pestakse. Kuum vesi tapab otseselt mikroorganisme, nii et nõudepesumasina kuum tsükkel ilmselt teeb lusika üsna steriilseks. Keele pind on evolutsiooniliselt arenenud toiduosakesi näiteks kondi pinnalt kätte saama, nii et peaks üsna hea mehaaniline puhastusvahend olema. Nõudepesukäsn on loodetavasti teaduslikult disainitud heaks puhastuspinnaks. Nõudepesumasin lihtsalt pritsib nõudele suhteliselt nõrga surve all vett ja pesuvahendit. Nõrga survega, sest muidu lööks see nõud segamini – võite proovida veepüssist või aiavoolikust restile pandud tasside ja lusikate pihta lasta.

Kuna nõudepesukäsn on enamiku ajast niiske ja toatemperatuuril, siis on see mikroorganismidele soodne kasvulava. Väidetavalt on kõige mikroobirohkemad kohad korteris nõudepesulapp ja klaviatuur, mitte näiteks prill-laud.

Tõenäoliselt on masinas kuuma veega pestud nõud mikrobioloogiliselt kõige puhtamad, seejärel lakutud ja viimasena käsitsi pestud. Samas jätab masin vahel toidujäägid nõudele, eriti kui midagi on sinna enne kinni kuivanud, nii et orgaanilise aine koguse järgi on masin vist viimane.

Kui lakutud nõud on puhtamad, siis ainus põhjus neid pesta on psühholoogiline, mis omakorda tuleb sotsiaalsest normist, mis kasvatusega sisse harjutatud. Mõned normid, traditsioonid ja harjumused on kahjulikud ja neid tuleks muuta – mitmesugune rahvameditsiin tuleb siinkohal pähe. Mõned normid on ajas muutunud, sealhulgas lusika pesemise harjumus. Jaan Krossi „Näkimadalate” kohaselt oli 19. sajandi Eestis meremeestel puulusikas (koost) vöö vahel. Peale sööki lakkus igaüks oma koosta puhtaks ja pistis tagasi vöö vahele. Mitte, et 19. sajandi hügieeninormid enamasti vastuvõetavad oleksid, aga vahel harva võib juhtuda, et need olid mõistlikud. Oluline on ikka tulemust mõõta ja selle põhjal otsustada.

Quora väitel pistavad tippkokad kokandussaates peale maitsmist sama lusika ka teist korda toidu sisse (korduvkasutavad lusikat maitsmiseks). Vahel žürii karistab neid selle eest kui märkab. Ma pole ise kokandussaateid eriti vaadanud ega seda silmas pidanud.

Taldriku puhtakslakkumine aitab vähendada toiduraiskamist, mille vastu 2021 riiklik kampaania tehti. Kaussi on raskem puhtaks lakkuda, sest nägu ei mahu sisse 🙂 Ja klaasi põhjani keel ei ulatu, et viimast keefiritilka kätte saada.

Toitumissoovitused peaksid sisaldama menüüd ja retsepte

Kui inimesed silma järgi õiged toiduained ja nende õige koguse valida suudaksid, siis poleks ametlikke toitumissoovitusi tarvis. Kahjuks näitab rasvumise statistika, et inimesed seda ei suuda, ka tasside-lusikate-kausside abil mõõtes mitte. Toitumine on rikastes riikides keskmiselt ebatervislik ja kogused liiga suured. Üks samm teel tervislikuma toitumiseni on endale aru andmine, kui palju ja mida süüakse. Täpne mõõtmine aitab sel puhul kaasa. Veel üks samm on ühe söögikorra järel täis kõhuga järgmise toidukorra kogused välja mõõta, et vähendada järgmisel söögivalmistamisel kiusatust kogust suurendada.

Praegused toitumissoovitused on ilusate piltidega, aga ebamäärased stiilis “söö rohkem seda ja vähem toda”. Pildi ja umbmäärase jutu põhjal söödava toidusedeli organismile kättesaadav kalorisisaldus võib suurusjärkude võrra erineda, olenevalt toidu töötlemisest, sest organismile on olulised imendunud toitained, mitte toidus sisalduvad. Mõõdetakse kahjuks toidus sisalduvaid kaloreid põletusmeetodil, mitte imenduvaid (Eesti toitumis- ja liikumissoovitused lk 62). Töödeldud ja toore toidu toitainete imendumine erineb suurusjärkude võrra, näiteks toorest porgandit närides imendub sellest umbes 1%, aga püreestatud ja kuumutatud porgandist 39% (Modernist Cuisine, märkmed siin). Inimene, kes sööb toitumissoovituste pildil olevaid juurvilju toorelt närides, leiba röstimata, kala sashimina ning kaerahelbeid leotatud külmpudruna, saab palju vähem kaloreid ja toitaineid kui inimene, kes sööb juurvilju ja helbeid püreestatult ja keedetult, leiba peeneks riivitult ja praetult, kala kuumtöödeldult. Ka 338-leheküljelisest toitumis- ja liikumissoovituste dokumendist pole otsustamisel abi – portsjonid lk 293 ei maini, kas tegu on kuumutatud ja jahvatatud või toorelt näritud kogustega.

Lisaks sõltub imendumine koos tarbitavatest teistest toiduainetest (raud imendub paremini C-vitamiiniga, D-vitamiin kaltsiumiga, vesi soola ja suhkruga, raud halvemini kohvi ja teega), mida toitumissoovitused õnneks mainivad. Mõned toitained on rasvlahustuvad, sh D-vitamiin, beeta-karoteen, mõned konkureerivad omavahel imendumisvõimekuse pärast (kaltsium ja raud). Suur kiudainekogus vähendab kontakti toitaine ja sooleseina vahel, nii et aeglustab imendumist.

Portsjoni suuruse selgitamine on hea, aga ebapiisav. Abiks oleks nädala plaanmenüü, mis sisaldaks konkreetseid toite ja nende retsepte täpselt väljendatud koguste (grammid ja milliliitrid, mitte lusikatäied ja tassid) ja kuumutamise ja peenestamise eesmärgistatud ja täpselt väljendatud juhenditega. Eesmärgistatud kuumutamisjuhend on näiteks, et toidu sisemuse jahedaim osa peab jõudma x temperatuurile y minutiks, mitte et pange 200-kraadisesse ahju kuni kuldpruun. Viimane on ka abiks, eriti kui toidutermomeetrit pole, aga ei asenda esimest, sest toidu pruunistumine näitab vaid pinnatemperatuuri, mitte sisemust. Oleks hea kui toiduretsept selgitaks, milline väline kuumutamine ja kui kaua on tavaliselt vajalik, et teatud paksusega toidu nõutavat sisetemperatuuri nõutav aeg hoida. Peaks aga olema selgelt välja toodud, et väline kuumutamine on sisend, aga oluline on hoopis väljund ehk toidu sisetemperatuur.

Täpne kuumutamisjuhend väljendab sisendit ja väljundit mõõtühikutes: kraadides ja minutites, mitte „laske vesi keema” või „käesoe”.

Peenestamise täpne juhend ütleb suurima tüki mõõtmed, jällegi mõõtühikutes nagu millimeetrid, mitte „sõrmeotsa suurused kuubikud” või „õhukesed viilud”. Püree tükisuurust on koduste vahenditega raske mõõta, nii et selle puhul on mõõtühikute asemel tõenäoliselt kasulikum selgitada kaudseid kontrollimisviise, näiteks sõelaaukude läbimõõtu (mis loodetavasti on sõelale kirjutatud), millest püree läbi peaks minema või püree väljanägemist või voolavust. Eesmärgistatud peenestamisjuhend selgitab vajalikku lõpptulemust, näiteks suurima tüki läbimõõtu, mitte sisendit või protsessi stiilis „kurnake läbi sõela” (kui peene?), „riivige” (millise riiviga?).

Plaanmenüüle lisaks oleksid kasulikud ka ostusoovitused: mis toiduaineid mis kogustes nädalas osta, et seda menüüd valmistada.

Hea, et toitumissoovitustes soovitatakse mitmekesist toitu. Mitmekesisuse annab sisu, mitte vorm.

Toitumissoovitustes on problemaatilised kasutatud allikad, mis enamasti on vähetuntud või eelretsenseerimata ajakirjade artiklid (Natka K. Õdede toitumisharjumused öises vahetuses ja nende mõju tervisele. Eesti Õde, 2012 ) ja vähetuntud ja mitteteaduslike kirjastuste raamatud (Maser M. Kogu pere toiduraamat. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, 2013). Toitumise kohta on palju avaldatud teaduse tippajakirjades nagu Science ja Nature, meditsiini tippajakirjades (New England Journal of Medicine, Journal of the American Medical Association, Lancet) ja raamatuid tippülikoolide kirjastuste poolt (MIT Press, Harvard University Press, Cambridge University Press), nii et kvaliteetsete allikate puudust pole.

Hädaolukorra varu kommentaarid

Arendan siin edasi varasemat postitust Kriisijuhiste kommentaarid.

Kriisivarude kohta on erinev teave Päästeameti (rescue.ee) Soovitusliku nädalase varu ja pdf käitumisjuhiste, elanikkonna kaitse slaididel, naiskodukaitse.ee Kodused ja evakuatsioonivarud ja Maaeluministeeriumi (agri.ee) Kriisireguleerimise veebilehel. Kohati on Päästeameti juhised isegi omavahel vastuolus. Kopeerin kõigi asutuste lõppu juhuks kui need internetist maha võetakse. Riigis peaks olema üks keskne kriisijuhiste eest vastutaja, kes asjatundjate konsensuse põhjal kriisijuhised ja varude nimekirjad koostab. Selle vastutava asutuse veebilehele peaksid teised asutused linkima, selmet nagu praegu koostada igaüks enda ebatäielikku ja läbimõtlemata nimekirja.

Selgelt peaks nimetama varude kogused, kas need on inimese või pere kohta ja mis ajaks, kas need on kodus vastu pidamiseks, evakuatsiooniks teise asulasse või loodusesse, autoga või jala. Selgelt peaks eristama „ja” ja „või” ühendit nimekirja elementide vahel – mis varud on omavahel asendatavad alternatiivid (priimus või matkapliit või grill) ja millised on üksteist toetavad, mida peaks koos varuma (konserv ja lusikas, haavaside ja käärid, haamer ja naelad)

Kõigi ametkondade juhistest (koopia allpool) on enamik üldteada ja mõistlikud, aga kõigi juhised on ebatäielikud ja ebatäpsed. Päästeameti juhistest võiks muuta väga soolaste või suhkruste toitude soovitusi (pakisupid, purgisupid, kommid, küpsised), kuna need tekitavad janu ja kiusatust üle süüa, sealhulgas mittekriisiajal. Lisaks on need ebatervislikud.

Tikkude asemel on pika otsaga grilli-tulemasin mõistlikum – töötab ka märjalt ja tuulega. Küünalt asendab valgustuseks parem patareide või käsivändaga leed-lamp ja soojendamiseks priimus – need on ohutumad, võimsamad, töötavad ka vihma ja tuule käes.

Toit võiks olla avatuna säiliv toatemperatuuril võimalikult kaua, mis on parem kui Päästeameti soovitatud „avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul”. Minu katsetuste kohaselt säilisid keefir ja jogurt suvel aknalaual pärast avamist vähemalt viis päeva kui kork peale välja valamist kohe tagasi panna. Greibi- ja apelsinimahl säilis 30 kraadi juures peale avamist kolm nädalat kui kork peale välja valamist kiiresti peale panna. Sõltub tõenäoliselt tootjast kui kõrgelt pastöriseeritud ja kui palju säilitusaineid joogis on.

Toit võiks säilida võimalikult laias temperatuurivahemikus aastase keskmise ümber, mis on parem kui Päästeameti soovitatud „peaks olema säilitatav temperatuuril 0 kuni 25C”.

Näidismenüüd annaks palju paremaks teha kui kuivikud, lihakonserv ja kommid. Kama, hommikusöögihelbed ja mitmed teraviljahelbed näiteks on söödavad vees leotatuna. Piimapulbriga segades saab sisuliselt putru teha. Pähklid ja seemned on millegipärast ära unustatud, aga halvaad mainitakse korduvalt.

Selgelt peaks esile tõstma, kas kogused on ühe täiskasvanu, lapse või pere kohta, ühe söögikorra, päeva või nädala kohta.

Naiskodukaitse juhised võiksid olla ühes nimekirjas mitme asemel ja need võiks paremini rühmitada, näiteks „kruvikeeraja ja sellega sobivad kruvid”, „haamer ja naelad” selle asemel, et kirjutada ühte kohta „Kruvikeerajad”, teise „Haamer, naelu ja kruvisid”. Toidunõud võiksid olla pigem toiduainete kui tööriistade juures. Kruvikeeraja ja kruvid pole pigem kriisivaru, sest käsitsi midagi kruvidega kinnitada auku puurimata on üsna aeganõudev. Kui mõeldakse elektrilist kruvikeerajat, siis võiksid ka puurid nimekirjas olla. Kui juba nii detailseks minna, siis võiks lisada ka klambripüstoli, aga jällegi – need pole just kriisivaru.

Teraskahvel ja -lusikas võiksid kirjas olla lisaks ühekordsetele toidunõudele. Ühekordsed plastkahvlid ja -lusikad kipuvad kõvema toiduga murduma (vintske liha, luude või nahaga liha ja kala, kristalliseerunud või külm mesi ja pähklivõi).

Tänapäevased konservid on enamasti splindiga käsitsi avatavad. Kui need on kodus ainsad, siis pole konserviavajat vaja. Multitööriista küljes enamasti on avaja ja kui pole, saab ka tugeva noaga konservi lahti. Muidugi on avaja piisavalt odav ja väike, et selle võib niisama tagavaraks hoida.

Dubleerimise asemel (Taskulamp + varupatareid, Patareidega töötav lamp või latern, Tormilatern, Tikud ja küünlad, Küttematerjal, Priimus, gaasiga matkapliit või väligrill) piisab patareide või vändaga leed-lampidest, tulemasinast ja priimusest.

Selgelt peaks esile tõstma kogused ja kas need on ühe täiskasvanu, lapse või pere kohta, ühe söögikorra, päeva või nädala kohta. Pähklivõi, pähklid ja seemned on millegipärast ära unustatud. Muuta võiks väga soolaste või suhkruste toitude soovitusi (pakisupid, purgisupid, kommid, küpsised), kuna need tekitavad janu ja kiusatust üle süüa, sealhulgas mittekriisiajal. Lisaks on need ebatervislikud.

Maaeluministeeriumi kriisivaru nimekiri on kõige lühem ja viletsam. Kummaline on eeldus, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus. Võiks eelistada ikkagi valmistamist mittenõudvaid toite, nende järel kuumutamist mittenõudvaid (lisa vaid vett), lihtsasti pakist söödavaid. Selle asemel, et nimetada makarone, tatart ja riisi, mis ka leotades ei pehmene, võiks lisada pähklid, seemned ja pähklivõi. Selle asemel, et korrutada igas nimekirjas küpsiseid ja komme, võiks koostada vaheldusrikkamad ja vähema soola ja suhkruga menüüd: mitmesugused hommikusöögihelbed, teraviljahelbed, kuivatatud puuviljad, juurviljad, nende pulbrid, seemned, pähklid, piima- ja valgupulbrid.

Siseministeeriumi soovitustel on eelnevatega sarnased probleemid. Kogu toit peaks olema valmistamata või vähemalt kuumutamata söödav, selle asemel, et „pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist”.

Päästeameti (rescue.ee) Soovituslik nädalane varu

21l joogivett

pakisupid/püreepulbrid

purgisupid ja -road

kuivikud

konservid (liha, puu- ja juurvilja)

kommi, halvaad küpsist

imikutoit

taskulamp ja varupatareid

esmaabitarbed ja sulle olulised ravimid

patareide / aku pealt töötav raadio

akupank mobiilsete seadmete laadimiseks

küünal ja tikud

priimus – toidu, vee jne soojendamiseks/valmistamiseks

niisked hügieenilapid

sularaha

Toit täiskasvanutele – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);

  • Pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;

  • Valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;

  • Teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);

  • Süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).

Toidu varumise põhimõtted – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Toit peab olema ohutu ja kvaliteetne tarbimiseks;

  • Toidukaup peaks olema pakendatud;

  • Toit peaks olema avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul;

  • Toit peaks olema säilitatav temperatuuril 0°…+25° C, ning toode peab lühiajaliselt taluma temperatuuri -30°…+40°C. Toidu eeldatavad säilitustingimused toatemperatuuril on olulised toidu ohutuse tagamiseks ning toidukauba pikaajaliseks säilitamiseks;

  • Toidu säilivusaeg võiks olla vähemalt 6 kuud;

  • Eelistatud on kuivtoit koduseks toiduvalmistamiseks. Toidu pakend võiks olla piisavalt tugev, mugav käsitseda, säilitada;

  • Vali toit, mida su pere sööb.

  • Mõtle toiduvalmistamisele ilma elektri ja küttekoldeta (priimus)!

Hädaolukorra näidismenüüd – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Pakk kuivikuid 175 grammi, 558 kcal

  • Lihakonserv 300 grammi 866 kcal

  • Kommid 100 grammi 517 kcal

  • Vesi 3 liitrit

  • Kokku: 1941 kcal

7 päeva kodused varud (naiskodukaitse.ee)

Joogivesi 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks

Toiduained

Konservid

Pakisupid, püreepulbrid

Helbed

Valmis purgiroad

Kuivikleib

Küpsised

Süsivesikuterikkad tooted

Hügieenitarbed

Seep

Desinfitseerimisvahend

Tualettpaber

Meditsiinivarud (naiskodukaitse.ee)

Meditsiinivarud

Termomeeter

Esmaabivahendid

Haavapuhastusvahendid

Sidemerullid

Erineva suurusega plaastrid

Haavatampoonid (nt 10×10 cm)

Külmageel

Kummikindad

Põletuse esmaabi vahendid (Burnshield, Burnjel vms)

Termotekk (esmaabi-päästetekk)

Elastikside

Poolelastne rõhkside

Ravimid

Retseptiravimid – min 1 nädalaks

Valuvaigistid

Palavikualandajad

Allergiavastased ravimid

Seedehäirete ravimid

Muud regulaarses kasutuses ravimid

Muud varud (naiskodukaitse.ee)

Sularaha

Mask hingamisteede kaitseks

Tulekustuti ja tuletekk

Autokütus

Akupank

Patareitoitel raadio + patareid

Taskulamp + varupatareid

Patareidega töötav lamp või latern

Tormilatern

Tikud ja küünlad

Küttematerjal

Priimus, gaasiga matkapliit või väligrill

Töö- ja söögiriistad (naiskodukaitse.ee)

Konserviavaja

Taskunuga

Kruvikeerajad

Kleeplint

Kile

Ühekordsed toidunõud

Käärid

Multitööriist

Väike saag ja kirves

Haamer, naelu ja kruvisid

Tellitav mutrivõti

Tugevat traati ja nööri

Kriisireguleerimine | Maaeluministeerium (agri.ee)

Hoia kodus võimalusel toiduvaru.

  • Koduses toiduvarus hoia toitu, mida su pere reaalselt sööb.
  • Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
  • Võimalusel ära varu kodus toiduaineid, mis tekitavad janu.
  • Võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/2016/infoleht-2016-toiduvaru-hadaolukorraks.pdf

Ühe inimese näidistoidupakk 1 ööpäevaks (eeldusel, et puudub söögitegemisvõimalus)

Variant 1

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1907 kcal, valgud 82 g,

rasvad 73 g, süsivesikud

224 g.

Variant 2

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (sprotid õlis)

160 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1904 kcal, valgud 59 g,

rasvad 81 g, süsivesikud

230 g.

Variant 3

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 325 g

 Kommid 120 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1923 kcal, valgud 72 g,

rasvad 82 g, süsivesikud 219 g

Ühe inimese näidistoidupakk 3 ööpäevaks (eeldusel, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus)

Variant 1

 Makaronid 2 * 400 g

 Tatar 500 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5704 kcal, valgud

204 g, rasvad 142 g,

süsivesikud 884 g.

Variant 2

 Makaronid 2 * 400 g

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Kalakonserv (õlis) 160 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Küpsised 180 g

 Halvaa 100 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5708 kcal, valgud

241 g, rasvad 206 g,

süsivesikud 706 g.

Variant 3

 Makaronid 400 g

 Riis 400 g

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Oakonserv 400 g

 Küpsised 180 g

 Kommid 120 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5786 kcal, valgud

203 g, rasvad 143 g,

süsivesikud 904 g

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda? – Maablogi (wordpress.com)

erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);

  • pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
  • valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;
  • teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);
  • süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).
  • vajalikus koguses pakendatud nõuetekohast vett.

kaitumisjuhised_kriisiolukordadeks.pdf (siseministeerium.ee)

Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas ja kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas. • Organismi veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta. • Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda: √ erinevaid konserve (kala-, liha-, segu- ja kaunviljakonservid); √ pakisupid, püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada; √ valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata; √ teraviljatooted (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis); √ süsivesikuterikkad tooted (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim).

♦ Hoia kodus vähemalt pere ühe nädala toiduvaru. ♦ Arvesta toidu varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (allergia, toidutalumatus, väikelaste toit jmt). ♦ Varu toiduaineid, mis võimaldavad toituda mitmekesiselt. Jälgi, et varutud toidus oleks piisavalt süsivesikuid, rasvu, valke ja kiudaineid. ♦ Jälgi, et pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne). ♦ Varu toiduaineid, mida saab säilitada toatemperatuuril. Eelista toitu, mille säilivusaeg on vähemalt kuus kuud. ♦ Hoia varusid kuivas kohas. Jälgi, et varude pakendid oleksid tugevad ja niiskuskindlad

Hoia kodus esmaabivahendeid ja selliseid ravimeid, mida oskad ise kasutada. ♦ Osta retseptiravimid või muud regulaarselt tarvitatavad ravimid välja nii, et oleks olemas vähemalt ühe nädala varu. ♦ Varu koju ravimid, mida võid vajada ootamatu haigestumise puhul (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastane vahend jne). ♦ Kontrolli regulaarselt ravimite aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.

Seep, niisked puhastuslapid, desinfitseerimisvahend ♦ Tualett-, majapidamispaber ♦ Suured prügikotid mahuga 50 l ♦ Muud hügieenivahendid lähtuvalt pereliikmete vajadustest

Patareitoitel raadio ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga raadio. ◊ Kontrolli regulaarselt varupatareide aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu. ◊ Kui sa ei kasuta raadiot regulaarselt, siis ära hoia patareisid sees

Taskulamp ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga töötav taskulamp. ♦ Patareidega töötav lamp või latern, mida saab kasutada üldvalgustina

♦ Akupank, hoia see laetuna. ◊ Võimaluse korral soeta päikesepatareiga akupank või vändaga laadija. ◊ Kriisiolukorras kasuta akupanka vaid siis, kui elektriga ei saa seadmeid laadida

Küünlad ja tikud mitmeks kasutuskorraks ♦ Küünlalatern, priimus, gaasiga matkapliit või väligrill, mida saab kasutada valguse ja sooja saamiseks või toidu valmistamiseks ◊ Soeta vaid need vahendid, mis sobivad sinu kodus kasutamiseks.

Konserviavaja ♦ Ühekordsed toidunõud ♦ Taskunuga ♦ Käärid ♦ Kleeplint ja kile

♦ Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask) ♦ Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul ♦ Tulekustuti ja -tekk ♦ Lemmikloomatoit ♦ Autokütus (hoia kütusepaak alati vähemalt poolenisti täis) ♦ Muud vajalikud varud ja vahendid, mille olemasolu on pere jaoks vajalik

Suveköök elektrigrilliga

Suvisel ajal on toidutegemine toas palav, lisaks oleks hea vältida praehaisu tuppa laskmist. Söegrill võtab kaua aega enne kui saavutab piisava kuumuse, et toitu küpsetada. Gaasigrill on kiirem, aga vajab gaasiballooni. Lihtsam on kasutada elektrit, mis on peaaegu igas majapidamises olemas. Eraldi elektrigrilli ei pea ostma kui on olemas teisaldatav pliit (ahjuta ühe- või kaheplaadiline, näiteks veneaegne suvilapliit). Välitingimusi taluva pikendusjuhtmega võib väikese pliidi aeda lauale panna ja seal panniga grillida. Pannile võib grillresti või tüki tihedat värvimata traatvõrku asetada. Praadida saab niisamagi.

Külili keeratud rösteris ei soovita ma rasvast või niisket toitu grillida, sest hõõgtraatide küljest on rasva raske puhastada, vesine toiduvedelik võib aga traadid lühistada.

Põdrakanepi jm taimeteede maitse ja lõhn

Huvitav, et värsketest põdrakanepi õitest tehtud teel on erinev lõhn kui lehtedest. Õietee lõhn ja maitse on ka omavahel erinevad – lõhn sarnanes nõgesele, maitse oli mahe herne, kapsa ja mingi muu taime segu. Põdrakanepi lehtedest teel oli algul rabarberilõhn, aga poole tunni järel siiski rohkem nõgese moodi nagu õieteel. Lehetee oli maitsetu, mis tundub taimeteede puhul tavaline. Kaselehetee lõhnas saunaviha järele, aga maitses nagu vesi. Pärnaõieteel oli mee lõhn, aga puudus maitse. Apteegitilli (fenneli) teel on märgatav ravimi- ja aniisilõhn, aga maitse nagu veel. Kuusevõrseteel pole samuti maitset, lõhn on õrn jõulupuu oma. Kuusevõrsed ise on närides tugeva hapu ja vaigu maitsega. Samas apteegitilli, kaselehte või pärnaõit närides pole samuti erilist maitset – ainult õrn taimemekk vahel.

Lihaloomade jõusaal

Toiduks tarvitatavate loomade tailiha maksab rohkem kui pekk, seega on loomakasvatajatel huvi suurendada loomade lihasmassi protsenti ja vähendada rasva. Kehakulturistid püüavad endaga sama saavutada. Praegu põllumajandusloomad eriti trenni ei tee, sest see kulutaks energiat ja loomad vajaksid siis rohkem kulukat toitu, et tapakaaluni kasvada. Võibolla suurendaks loomade jõutrenn nende tailihasisaldust piisavalt, et suuremat toidukulu ära tasuda. Sead on koertega võrreldavalt intelligentsed, nii et neid saaks ilmselt õpetada omavahel köievedu tegema, millega koerad hea meelega end lõbustavad. Õnnelikumad loomad oleksid ka eetilisel ja suhtekorralduslikul põhjusel paremad. Vähem lõbusad trennid oleksid koorma vedamine nagu vanasti hobused või lauaplaadi alla pugemine ja laua seljaga üles tõstmine. Need vajaksid ka kulukamat trennivarustust kui köis.

Kala luude eemaldamine koos selgrooga

Kala luud on tihti söömisel ebamugavad ja tundub, et tööstuslikult pole välja mõeldud eriti head võimalust nende eemaldamiseks. Filee lõikamine on üsna ebatäpne ja raiskab suure osa kalast. Ka filees olen enamasti luid avastanud, sest fileesse ulatuvad ribid lõigatakse läbi, mitte ei tõmmata välja. Kalakonservides on ka jupp selgroogu, kuigi lihtsam oleks karpi pakendada painduvamaid lihatükke kui jäika luutükki. Luudel on muidugi madalam omahind, mis hoiab tootja kulusid kokku, aga luudeta konserv oleks kasumlikum, sest selle eest saaks oluliselt kõrgemat hinda.

Avastasin lihtsa mooduse peaaegu kõiki luid roogitud (sisikonnata, kuid pea, uimede, saba ja nahaga) kalast eemaldada. See õnnestus esimesel katsel vikerforelliga ja enamik toidukalasid on sarnase ehitusega. Kuumuta kala madalal temperatuuril kuni liha pehmeneb ja luudelt lahti tuleb – umbes 50 kraadi juures umbes tund aega (mina kasutasin survekeetja soojendusrežiimi ilma rõhuta). Seejärel saab kalal peast või selgroo otsast kinni võtta ja sõrmedega liha luudelt maha lükata. Osa lihast kukub ise küljest kui kala selgroogu pidi õhku tõsta. Ribid ja saba jäävad selgroo külge, ainult mõni üksik luu kukub lihaga koos potti (pildid allpool). Uimed saab samuti lihtsasti naha küljest ära tõmmata. Minu katsetatud forellil tuli ka pea selgroo küljest ära.

Pärast võib seda selgroolt ära pühitud lihahunnikut maitse järgi keeta-küpsetada. Enamik lihatükke on üsna suured, sobides ka fileena serveerimiseks. Harjutamise ja kuumuse optimeerimisega saaks ilmselt fileed tervena kätte. Naha saab ka küljest tõmmata, aga mina jätsin selle potti, kuna söön seda hea meelega.

Oluline on hoida kuumus madal, et luud pehmeks ei läheks ja selgroo küljest lahti ei tuleks, muidu kukuksid need koos lihaga ja oleksid ikka selles segamini. Meetodi põhimõte ongi, et liha ja selle ühendus luudega pehmenevad palju madalamal kuumusel ja lühema keetmisajaga kui luud ja nende omavahelised ühendused.

Kala oli mul potis rõngasse keeratuna, nina vastu saba, kõht ülespidi ja avatud. Õnneks on kalad üsna painduvad loomad, muidu poolemeetrine forell kuueliitrisesse potti ei mahuks.

Kalatööstuses oleks seda meetodit lihtne laialdaselt rakendada, sest palju kalu saab korraga suures madala temperatuuriga aurukatlas (türgi saunas) või keedupotis liha eraldamiseks parajaks kuumutada. Juba kalalaeva peal või kalafarmis saaks luud, pead ja uimed eraldada ja olenevalt keskkonnanõuetest võibolla ka vette tagasi visata.

Optimaalne kuumutamismeetod võib olla altpoolt, kalad selili üksteise kõrval, et kuumus just selgrooümbruse liha-luu ühendusi nõrgendaks. See ehk ei tasu vaeva, mida nõuab kalade paigutamine. Lihtsam on visata kalad soojaveevanni ja tunni pärast peadpidi välja tõmmata liha mahalükkamiseks. Võibolla saab seda kuidagi mehhaniseerida, näiteks konks läbi pea ja seljauime juba enne keetmist, siis välja tõmmata ja raputada, et liha kukuks, aga see nõuab katsetamist, sest ilmselt kukub selgroog koos lihaga pea küljest. Võibolla ultraheliga vibreerimine aitab liha luudest eraldada.

Rookimata terve kala puhul tekib küsimus, kas sisikonda saab samal meetodil eemaldada. Oletan, et see on keeruline, sest sisikond koosneb pehmetest kudedest nagu lihagi ja läheb vist umbes sama pehmeks sama temperatuuri ja ajaga. Sõrmedega kahe pehme koe eraldamine nõuab vist harjutamist.

mde

cof

Ajakirjanduse motiveerimine teavet pakkuma

Kui tarbija ei maksa ajakirjanduse eest, siis on ta ise toode – tema oodatav rahakulutamine reklaami mõjul toob tulu reklaamijatele, kes sellest tulust maksavad ajakirjandusele reklaamipinna eest. Sel juhul pole ajakirjandusel erilist põhjust tarbijat olulistest teemadest teavitada ega tagada talle räägitava jutu tõesust.

Mitte igasugune ajakirjanduse eest maksmine ei motiveeri ajakirjanikke esitama tõde, kogu tõde ja ainult tõde. Kui maksta tuleb iga artikli lugemise eest, siis püüab ajakirjandus tekitada lugemiskiusatust nagu toidutootja ülesöömistungi. Selleks tehakse pealkirjad lugema kutsuvaks klikisöödaks nagu toidupakend õgimiskiusatust põhjustavaks. Sisu tõesus või tervislikkus pole eriti oluline, sest tarbimise tagajärgede saabudes on raha ammu makstud. Sarnane on USA probleem tervishoiusüsteemi ülekulu ja kesiste ravitulemustega, sest protseduuripõhine maksmine motiveerib tegema ebavajalikke protseduure ja muudab ennetustöö kahjumlikuks. Kõige kasumlikum protseduur on selline, mis tekitab kõige kallima järgnevate protseduuride vajaduse. Protseduuride läbimüügi suurendamiseks võidakse hirmutada potentsiaalseid patsiente terviseohtudega, mida tasuline abi väidetakse ära hoidvat. Samal viisil reklaamitakse ka Eestis suuresti ebavajalikke vereanalüüsiteenuseid ja toidulisandeid.

Täiuslikku motivatsiooniskeemi ajakirjandusele, toidutootjatele või tervishoiuasutustele on matemaatiliselt võimatu koostada mitmel põhjusel: Myerson-Satterthwaite teoreem, dünaamiline negatiivne valim, moraalirisk ja riskikartlikkus koos, kusjuures iga paar neist probleemidest on piisav, et Pareto-efektiivsust poleks võimalik saavutada. Siiski on mõned motivatsiooniskeemid paremad kui teised, sest loovad müüjale rohkem ühishuvi ostjaga, et tema teadmisi või tervist tagada. Näiteks pikaajaline koostöö võimaldab korratava mängu karistusi kohaldada. Karistus lepingupartneri praeguse ärakasutamise eest lühiajalise kasu nimel on tulevase tulu kaotamine, sest püsikliendid peletatakse. Kui maksta tervishoiutöötajatele või toidutootjatele inimese tervena elatud aastate eest, siis on neil huvi ennetuseks, vajalike protseduuride tegemiseks ja ebavajalike ära jätmiseks nagu ka tervisliku toidu sobivas koguses pakkumiseks. Pole muidugi garantiid, et klient pakkujat ei vaheta või mujal ebatervislikku toitu ei söö ja siis algsele koostööpartnerile vähem ei maksa. See ostjapoolne moraalirisk välistab Pareto-efektiivsuse, aga kui see risk on piisavalt väike, võib tulemus efektiivsele lähedal olla.

Ajakirjandust motiveeriks piisavas koguses tõest teavet pakkuma samuti pikaajaline koostöö kui lugejad kontrolliksid tagantjärgi esitatud väidete tõesust ja olulise info olemasolu ning otsustaksid tulemuse põhjal tellimuse jätkamise üle. Ainult tõesuse tuvastamine motiveerib esitama võimalikult vähe väiteid, et kusagilt ei saaks kinni hakata, analoogselt poliitikute ebamääraste lubadustega. Ainult olulise info olemasolu kontroll tähendaks kõigi vastandlike väidete valimatut eetrisse paiskamist, et mõni neist ikka täppi läheks. Nende vastandlike motiivide tasakaalustamiseks peakski kontrollima nii seda, kas esitatakse ainult tõde kui ka seda, kas kogu tõde. Pikaajaline leping eemaldaks ka vajaduse sisutühja juttu genereerida, et leheruumi või eetriaega täita, piisaks pikaajalise keskmise teabehulga kokkulepitud tasemel hoidmisest.

Väärtust loob nii sisu kui vorm, näiteks ajakirjanduse puhul nii tõene täielik teave kui ka lihtsasti arusaadav esitus. Toidu puhul vastavalt tervislik täisväärtuslik toit mugavas pakendis. Tervishoiuteenuse puhul vajalikud protseduurid ja ravimid mugaval ajal, kohas ja viisil.

Sisu ja vormi vahel võib olla konflikt. Mugav kiiresti söödav toit on tihti põhjalikult töödeldud (peenestatud, kuumutatud) ja selle kiire seedimine tõstab järsult veresuhkrut. Pingutuseta mõistetav jutt ajakirjanduses võib ülelihtsustamise kaudu teavet moonutada või keerulised seletused ära jätta. Ajakirjanike ajakulu teksti vormi lihvimiseks ja ilusaks kujunduseks tuleb sisu otsimise ja kontrollimise arvelt. Tervishoiuteenuse mugavamaks tegemine nõuab ressursse, mille peab kusagilt võtma, näiteks tervishoiutöötajatele meeldiva suhtlemise õpetamine võtab aega, mida võiks kulutada sisulise ravioskuse täiendamiseks. Mugavas asukohas on tervishoiuasutusel kõrgem üür, selle võrra vähem raha varustuse ja palkamise jaoks. Samuti saaks ilusa sisustuse asemel osta ravimeid ja masinaid.

Ka pikaajalises koostöös maksab ostja selle põhjal, kas ta arvab, et talle on varem head toodet või teenust pakutud, mitte tegeliku kvaliteedi eest. Üks lahendus oleks kihlvedu müüjaga tema kauba mingi objektiivselt mõõdetava omaduse või teenuse tuvastatava tulemuse peale. Selline kihlvedu on tuntud ka kui garantii. Näiteks pakuvad silma laserlõikajad tasuta korduslõikust kui algse operatsiooniga saadud nägemisteravus osutub mõõtes piisavalt viletsaks. Väidetavalt tervisliku toidu garantii oleks kihlvedu tulevase kehamassiindeksi, kolesterooli- ja veresuhkrunäitajate peale, aga tarbija moraalirisk ja negatiivne valim teeb sellise kihlveo (sisuliselt tervisekindlustuse) tootjale ohtlikuks.

Ajakirjandusega saaks kihla vedada nende väidete tõesuse ja täielikkuse üle kui neid väiteid hiljem kuidagi objektiivselt kontrollida saab. Kihlveoturud (betting market) pakuvad mitmesuguste sündmuste üle kihla vedamise võimalust, sealhulgas ka mõnede arvamusliidrite ennustuste (valimistulemused, majanduskasv, katastroofid) täppimineku üle. Aktsiaturul kauplemine on samuti selline kihlvedu üldiste majandusnäitajate ja konkreetsete ettevõtete tulemuste üle. Kui ajakirjanik või arvamusliider ise usub oma juttu, siis peaks ta ka sellele vastavalt kauplema.