Sildiarhiiv: bioloogia

Kummardades tõstmine kükitamise asemel

Inimesed kipuvad asju maast üles korjama kummardudes, mitte kükitades, kuigi õige tõstetehnika raskuste jaoks on kükitades kandadega surumine, põlved varvaste suunas, selg sirge. Kummardudes tõstmine riskib selgroovigastusega (diski väljasopistumine ehk selgroosong).

Kummardudes tõstetakse laiskusest, mille evolutsiooniline põhjus on energia kokkuhoid. Kui niisama kummardada ja kükitada, siis tunduvad need mulle umbes sama rasked tegevused. Teoreetiliselt on kummardumine vähem energiakulukas, sest enda kehamassist liigutatakse väiksemat osa lühema teepikkuse jagu. Tehtav töö ehk kulutatud energia võrdub teepikkuse ja jõu korrutisega, jõud omakorda massi ja kiirenduse korrutisega nagu põhikoolifüüsika õpetab. Keha kiirendus on kummardudes ja kükitades umbes sama. Kummardudes liigutatakse peamiselt vööst ülespoole jäävat osa kehast, sealjuures kõhtu ainult paarkümmend sentimeetrit, pead poole kuni kolmveerandi kehapikkuse jagu, pea ja kõhu vahelist osa vahepealse teepikkusega. Kükitades liigub pahkluust ülespoole jääv osa kehast jalgade pikkuse ehk poole kehapikkuse võrra.

Kalorite kulutamiseks on kasulikum kükitada nagu ka seljavigastuste vältimiseks. Kui ma hajameelsusest kummardun ja end taban, siis tuletan endale õiget tehnikat meelde, tehes sama tõstetava asjaga küki või paar.

Vanemate ja laste rollide vahetus vanusega

Kui vanemad väga vanaks saavad, hakkavad lapsed neid kantseldama – teevad süüa, aitavad pesta ja peldikus käia, jalutavad nendega väljas, viivad arsti juurde. Sama tegid vanemad lastega kui lapsed väikesed olid. Vähemal määral toimub sarnane rollivahetus juba keskealiste vanematega. Lapsed annavad neile maailma asjades nõu (tehnoloogia, seadused, oma haridusvaldkond) nagu vanemad andsid lapseeas neile. Lapsed aitavad füüsilistes tegevustes nagu mööbli tõstmine, remonditööd, aiandus. Vanemad kaebavad lastele oma tülisid: kes kellele halvasti ütles, kes varastas või suhted katkestas. See on sarnane laste kunagistele kaebustele oma liivakastikakluste, koolikiusamise ja laenatud mänguasja mittetagasiandmise üle.

Täisealised lapsed peavad vanemaid sugulasi pisut lapsikuks kui nood tülitsevad väheväärtuslike esemete üle nagu nõukaaegsed raamatud, mööbel, vananenud kodumasinad. Samuti pidasid noored vanemad lapsi lapsikuks neid huvitava prahi ja mänguasjade üle vaidlemise pärast. Asjad, mida keegi ei taha, on ju praht. Kui asjad tuleb omal kulul uuskasutusse või jäätmejaama viia, sest isegi tasuta ära andmise kuulutuse peale ei tule keegi nendele järele, siis ei taha neid järelikult keegi. Nii on enamiku vanakraamiga, jättes välja päris antiigi ja väärismetallist esemed.

Vanainimeste lapsikus väljendub ka igavusest tülikiskumises. Kui elu on tühi, siis pakub üksteise peale kaebamine tegevust ja võibolla ka põnevust, et ei tea, kuidas teine vihasena reageerib.

Teismelised sosistavad üksteise selja taga ja võtavad teiste arvamust südamesse. Samamoodi räägivad vanurid üksteist taga, lahkavad eemalviibijate isiklikke suhteid ja peavad vahel pikka viha sõnade pärast. Samas unustavad nii lapsed kui vanurid oma varasema jutu kiiresti ja vahetavad mõnes küsimuses oma arvamust tihemini kui alukaid. Nad võivad kaljukindlalt väita, et nad on kogu aeg olnud samal seisukohal kui praegu ja jäävad alatiseks selle juurde, hoolimata kõigist tõenditest oma varasema vastupidise arvamuse ja kiirete seisukohamuutuste kohta. Täisealised lapsed kuulavad vanade vanemate sellist juttu muigega nagu ka noored vanemad oma lapseeas järelkasvu oma.

Vanemad võivad alaealiste laste eest varjata oma suhte purunemist. Täiskasvanud lapsed võivad vanade vanemate eest samuti lahutust varjata.

Noorena keelasid vanemad lastel liigse telekavaatamise, ebatervisliku näksimise ja suunasid sporti tegema. Vanaduses suunavad lapsed vanemaid sarnaselt tervislikumate eluviiside poole, et vererõhku alandada ja oodatavat eluiga pikendada. Väikesed lapsed võivad salaja magusat ja soolast süüa, samuti paksud vanainimesed lähedaste eest oma maiustamist varjata. Suitsetamist varjavad vahel nii teismelised kui vanurid. Vanemad püüavad vähendada teismeliste laste alkoholitarbimist, täiskasvanud lapsed vahel oma vanemate viinavõttu. Alkoholikeelust üleastumiseks minnakse kuhugi varjatud kohta – teismelised festivalile, reisile, teise linna ülikooli, vanamehed kalale, jahile.

Vanemad suunavad alaealisi lapsi huviringidesse. Vanadele vanematele soovitavad mõned lapsed suhtlust ja ühistegevusi eakate päevakeskuses.

Liha alternatiividest

Kui laboris toodetud liha või taimne lihaasendaja oleks odavam või ainult veidi kallim pärislihast, keskkonnasõbralikum, sarnase maitsega, sama tervislik ja annaks samad toitained samades kogustes, siis asendaksin ma hea meelega liha selle aseainega. Sama maitse, toiteväärtus, keskkonnamõju ja hind on piisavad, kuid mitte tarvilikud tingimused. Kui aseaine oleks mingi teise hea maitsega, näiteks porgandi, õuna või leiva, siis ei takistaks see asendamist kuidagi. Samuti kui aseaine on tervislikum, keskkonnasõbralikum või odavam, siis seda parem. Liha aseaine ei pea pakkuma kõiki samasid toitaineid, mis liha, vaid ainult neid, mida muust taimetoidust ei saa.

Praegu on põhilised probleemid saadavus poodides ja hind. Saadavus omakorda sõltub nõudlusest, mis sõltub hinnast. Loeb muidugi hind toitainekoguse kohta, mitte kilohind, sest asendustoit võib olla suurema või väiksema veesisaldusega kui see, mida asendatakse. Sarnane näide on kuivatatud ja värske toidu kilohinna erinevus.

Lusika puhtus pärast pesemist vs lakkumist

Mitte, et ma nõustuksin toitlustusteenuses lakutud lusikatega või neid teistele pakuksin, aga kodus võib ju igaühel olla oma toidunõude komplekt. Tekkis küsimus, kas pestud lusikad ja muud nõud on puhtamad kui lakutud. Kõigepealt, kuidas puhtust defineerida? Võib mõõta mittemetalse või orgaanilise aine kogust lusikal või mikroorganismide arvukust või potentsiaalselt haigusi tekitavate mikroorganismide hulka. Praktilisest perspektiivist huvitab mind haigustekitajate hulk. Koduste vahenditega on keeruline seda mõõta, nii et pestud ja lakutud lusika puhtust võrrelda. Spekuleerin siis teoreetiliselt.

Süljel on antibakteriaalne toime, aga ka pesuvahendil – kummal tugevam, ei tea. Suu temperatuur on haigustekitajate kasvuks sobivam kui külm või kuum vesi, olenevalt sellest, millega pestakse. Kuum vesi tapab otseselt mikroorganisme, nii et nõudepesumasina kuum tsükkel ilmselt teeb lusika üsna steriilseks. Keele pind on evolutsiooniliselt arenenud toiduosakesi näiteks kondi pinnalt kätte saama, nii et peaks üsna hea mehaaniline puhastusvahend olema. Nõudepesukäsn on loodetavasti teaduslikult disainitud heaks puhastuspinnaks. Nõudepesumasin lihtsalt pritsib nõudele suhteliselt nõrga surve all vett ja pesuvahendit. Nõrga survega, sest muidu lööks see nõud segamini – võite proovida veepüssist või aiavoolikust restile pandud tasside ja lusikate pihta lasta.

Kuna nõudepesukäsn on enamiku ajast niiske ja toatemperatuuril, siis on see mikroorganismidele soodne kasvulava. Väidetavalt on kõige mikroobirohkemad kohad korteris nõudepesulapp ja klaviatuur, mitte näiteks prill-laud.

Tõenäoliselt on masinas kuuma veega pestud nõud mikrobioloogiliselt kõige puhtamad, seejärel lakutud ja viimasena käsitsi pestud. Samas jätab masin vahel toidujäägid nõudele, eriti kui midagi on sinna enne kinni kuivanud, nii et orgaanilise aine koguse järgi on masin vist viimane.

Kui lakutud nõud on puhtamad, siis ainus põhjus neid pesta on psühholoogiline, mis omakorda tuleb sotsiaalsest normist, mis kasvatusega sisse harjutatud. Mõned normid, traditsioonid ja harjumused on kahjulikud ja neid tuleks muuta – mitmesugune rahvameditsiin tuleb siinkohal pähe. Mõned normid on ajas muutunud, sealhulgas lusika pesemise harjumus. Jaan Krossi „Näkimadalate” kohaselt oli 19. sajandi Eestis meremeestel puulusikas (koost) vöö vahel. Peale sööki lakkus igaüks oma koosta puhtaks ja pistis tagasi vöö vahele. Mitte, et 19. sajandi hügieeninormid enamasti vastuvõetavad oleksid, aga vahel harva võib juhtuda, et need olid mõistlikud. Oluline on ikka tulemust mõõta ja selle põhjal otsustada.

Quora väitel pistavad tippkokad kokandussaates peale maitsmist sama lusika ka teist korda toidu sisse (korduvkasutavad lusikat maitsmiseks). Vahel žürii karistab neid selle eest kui märkab. Ma pole ise kokandussaateid eriti vaadanud ega seda silmas pidanud.

Taldriku puhtakslakkumine aitab vähendada toiduraiskamist, mille vastu 2021 riiklik kampaania tehti. Kaussi on raskem puhtaks lakkuda, sest nägu ei mahu sisse 🙂 Ja klaasi põhjani keel ei ulatu, et viimast keefiritilka kätte saada.

Väited, et loodustooted on tervislikumad kui ravimid

Tihti kohtan ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias väiteid loodustoodete kasulikkusest. Paljud on kallutatud allikatest – nende toodete turundajatelt – aga ka niisama umbluu-uskujatelt. Küsin siis mõned lihtsad küsimused.

Kas loodustoode koosneb ainult ühest ainest? Või paarist-kolmest? Hinnanguliselt, kui mitu erinevat kemikaali loodustoode sisaldab?

Milline on tõenäosus, et paarisajast loodusest võetud kemikaalist kõik on kasulikud või vähemalt inimesele ohutud?

Kas evolutsioon viib selleni, et organism toodab ainult ohutuid kemikaale? Kas organismile on kasulik olla söödav? Kuidas kaitsevad eriti liikumisvõimetud organismid nagu taimed ja seened ennast haiguste ja ärasöömise vastu?

Kuidas reageerib ühe organismi immuunsüsteem tavaliselt teise organismi biomolekulidele, näiteks teise immuunsüsteemi valkudele?

Kui oleks võimalik eraldada loodustootest kasulikud ained ja tarvitada ainult neid, kas see oleks tervislikum kui tarvitada kõiki selles organismis sisalduvaid aineid?

Kummale on rangemad ohutuse ja tõhususe nõuded – loodustoodetele või ravimitele? Kas toidulisanditele, mille alla loodustooted juriidiliselt liigituvad, on tõhususe nõue? Kumb on ohutum, kas see, mis vastab rangematele ohutusnõuetele või see, mis vastab leebematele?

Kui loodustoote turundajal oleks võimalik sellele ka ravimina heakskiit saada, kas ta teeks seda? Kellele või kelle kaudu võib müüa ravimeid ja kellele loodustooteid? Kumma eest saab kõrgemat hinda küsida ja kummal on suurem turg? Kui ühe toote turg sisaldub teise turus, ehk teist saab müüa rohkematele inimestele ja organisatsioonidele, siis kumma turg on suurem?

Millistele nõuetele peaks toidulisand vastama, et saada ravimina heakskiit?

Kui loodustoote turundaja pole taotlenud või saanud sellele ravimina heakskiitu, siis mida see toote kohta näitab? Võrdluseks Sputnik-V vaktsiin Euroopa Liidus.

Paljusid toidulisandeid reklaamitakse väitega, et need tugevdavad immuunsüsteemi. Kas immuunsüsteemi tugevdamine on alati kasulik? Kui palju esineb arenenud riikides autoimmuunhaigusi (allergia, esimest tüüpi diabeet, psoriaas, kilpnäärmepuudulikkus), immuunsüsteemi liigtugevat reaktsiooni (kroonilisi põletikke, näiteks rasvumise tagajärjel) ja kui palju immuunpuudulikkust (HIV)? Mis juhtub autoimmuunhaiguse ja kroonilise põletikuga kui immuunsüsteemi reaktsioon tugevneb?

Paljusid loodustooteid reklaamitakse väitega, et need hoiavad ära paljusid haigusi. Kui mõni loodustoode tõesti haigusi ennetaks, siis kas selle tarbijad ostaksid teisi loodustooteid, mis ka väidetavalt haigusi ennetavad? Kui palju loodustooteid on umbkaudu praegu turul ja millised on nende turuosad? Kas üks toode domineerib? Mida näitab toodete paljusus nende ennetustõhususe kohta?

Milline on korrelatsioon erinevate loodustoodete tarbimise vahel? Kas need inimesed, kes tarbivad ühte loodustoodet, tarbivad ka teisi suurema tõenäosusega kui need, kes seda ühte ei tarbi?

Põdrakanepi jm taimeteede maitse ja lõhn

Huvitav, et värsketest põdrakanepi õitest tehtud teel on erinev lõhn kui lehtedest. Õietee lõhn ja maitse on ka omavahel erinevad – lõhn sarnanes nõgesele, maitse oli mahe herne, kapsa ja mingi muu taime segu. Põdrakanepi lehtedest teel oli algul rabarberilõhn, aga poole tunni järel siiski rohkem nõgese moodi nagu õieteel. Lehetee oli maitsetu, mis tundub taimeteede puhul tavaline. Kaselehetee lõhnas saunaviha järele, aga maitses nagu vesi. Pärnaõieteel oli mee lõhn, aga puudus maitse. Apteegitilli (fenneli) teel on märgatav ravimi- ja aniisilõhn, aga maitse nagu veel. Kuusevõrseteel pole samuti maitset, lõhn on õrn jõulupuu oma. Kuusevõrsed ise on närides tugeva hapu ja vaigu maitsega. Samas apteegitilli, kaselehte või pärnaõit närides pole samuti erilist maitset – ainult õrn taimemekk vahel.

Lihaloomade jõusaal

Toiduks tarvitatavate loomade tailiha maksab rohkem kui pekk, seega on loomakasvatajatel huvi suurendada loomade lihasmassi protsenti ja vähendada rasva. Kehakulturistid püüavad endaga sama saavutada. Praegu põllumajandusloomad eriti trenni ei tee, sest see kulutaks energiat ja loomad vajaksid siis rohkem kulukat toitu, et tapakaaluni kasvada. Võibolla suurendaks loomade jõutrenn nende tailihasisaldust piisavalt, et suuremat toidukulu ära tasuda. Sead on koertega võrreldavalt intelligentsed, nii et neid saaks ilmselt õpetada omavahel köievedu tegema, millega koerad hea meelega end lõbustavad. Õnnelikumad loomad oleksid ka eetilisel ja suhtekorralduslikul põhjusel paremad. Vähem lõbusad trennid oleksid koorma vedamine nagu vanasti hobused või lauaplaadi alla pugemine ja laua seljaga üles tõstmine. Need vajaksid ka kulukamat trennivarustust kui köis.

Hanede põllult peletamine

29.04.2021 Maa Elus kirjutas põllupidaja, kuidas ta maasturiga oma põllul ringi sõidab, et sealt hanesid peletada. Võibolla jääb mul midagi kahe silma vahele, aga see ei tundu mõistlik. Selle asemel võiks põllule lasta koera, kes suure rõõmuga hanesid taga ajaks. Koera kasutab näiteks Michiganis Traverse City Cherry Capitali lennujaam lindude peletamiseks. Tänapäeval saab kaelarihma külge panna raadiosaatja, mille abil koera üles leida kui ta ära kaduma peaks ja mille abil koerale käsklusi jagada. Selleks sobib odav kasutatud telefon positsioneerimisäpiga. Koeraomanikud käivad niikuinii koertega looduses jalutamas – võib paluda neil põllule tulla ja selle eest isegi natuke maksta. Igatahes odavam kui maasturiga põllul sõitmine.

Maasturi asemel võib kasutada puldist juhitavat mänguautot kui puldi raadiosignaal piisava ulatusega on. Või puldi kontrollsüsteemi abil juhitavat suuremat maapinnal liikuvat drooni, mis on kergem ja võtab vähem kütust kui maastur. Tekitab ka vähem pinnakahjustusi (roopaid, lömastatud taimi). Sellise võib programmeerida ka põllul juhusliku mustrina ringi sõitma nagu algelise robottolmuimeja või niiduki.

Lendavad droonid võib ka programmeerida põllu kohal tiirutama. Hanede hirmutamiseks peab ehk drooni kotkaks maskeerima.

Mudellennuk võtab sama lennukauguse jaoks vähem kütust kui helikopteri põhimõttel droon. Mudellennukiklubilt võib samuti põllule abi paluda ja neile selle eest maksta. Tänapäeval peaks ka mudellennuki juhtpulti saama programmeerida nii, et lennuk ühe ala kohal tiirleks. Kotkaks maskeerimine on lennuki puhul lihtsam kui drooni, kuna kuju on linnusarnasem.

Droonivastase õhutõrjesüsteemi sarnaselt on juba ehitatud linnupeletajaid, mis kaameraga põllult parve tuvastavad ja selle peale laseriga näitavad. Eestis arendab Marduk droonitõrjesüsteemi ja on ehk nõus seda lindude peal testima.

Ühel põlvel olek teeb pea selgemaks kui istumine

Muudetava kõrgusega töölauad, mille taga võib istuda või seista, väidetavalt parandavad tervist, sest seismine nõuab rohkem kehalist pingutust, mida tänapäeva inimestel on liiga vähe. On ka madalamaid kehaasendeid, mis treenivad ja venitavad lihaseid ega vaja teise kõrgusega lauda. Näiteks parandab verevarustust ja treenib jalalihaseid kui tooli kasutamise asemel olla ühel põlvel rüütlikslöömise asendis: mõlemad põlved 90 kraadise nurgaga, üks puus 90 kraadi ja teine sirge. Sirge puusaga jala põlv maas, 90 kraadise puusaga jala tald maas.

Laua optimaalne kõrgus ühel põlvel põrandale toetudes on pisut madalam istuvast asendist, eriti kui istudes kanda paksu tallaga jalatseid ja toolikõrgus nendele vastavaks kohandada (reied horisontaalsed). Samas saab keha kõrgust ühel põlvel lauale vastavaks kohandada, pannes põlve alla näiteks vanapaberikuhja või raamatu.

Ka vaibaga põrandal kipub põlv keharaskust kandes valusaks minema, aga selle vastu aitab pehmendus, näiteks plätu, tuhvel, põlvekaitse, padi põlve all. Tugipõlve võib iga 5 minuti tagant vahetada.

Mu enda korduvate katsetuste põhjal kui istudes tuleb uni peale, siis ühel põlvel läheb pea jälle selgeks. Taas istudes tuleb uuesti uni. Nii järjest mitu korda.

Teoreetiliselt võib ühel põlvel pea selginemist põhjustada parem verevarustus ajus, sest jalgadest üles keresse surub verd jalalihaste kokkutõmbumine, mida ühel põlvel olek soosib rohkem kui istumine. Samuti võivad istudes kõverdatud puusas täisnurga alla volditud veenid takistada läbipääsu. Vähemalt üks sirge puus võimaldab vastavast jalast paremat tagasivoolu. Seistes oleksid muidugi mõlemad puusad sirged, aga jala ja pea kõrguste vahe suurem ja jalalihaste pingutus väiksem, mis vähendab vere üles liikumist.

Kukkuval esemel üles jooksmine võib töötada

Ameerika multifilmides on vahel stseen, kus tegelane jookseb paaniliselt mööda kukkuvat oksa või muud eset ülespoole, aga see ei päästa teda laiaks kukkumisest. Teoreetiliselt võib üles jooksmine kukkumist piisavalt pehmendada ja isegi jooksjat ülespoole liikuma panna. Newtoni kolmanda seaduse kohaselt kui jooks tõukab oksa allapoole teatud kiirendusega (lisaks raskusjõule), siis tõukab see jooksjat ülespoole jõuga mis võrdub oksa massi korda kiirendusega. Jooksja kiirendus üles on see oksale kantud jõud jagatud jooksja massiga. Põhimõte on sama, mis raketimootoril, mille tagant välja paisatava gaasi mass korda kiirendus võrdub raketi massi korda kiirendusega vastassuunas.

Kukkuval oksal piisava kiirendusega üles joostes hakkab jooksja isegi ülespoole tõusma. Praktikas pole selline kiirendus üldiselt saavutatav, sest imetajate lihased on liiga väikese võimsusega. Erand on näiteks endast palju raskemal kukkuval oksal üles jooksev orav. Põhikooli füüsikas võib orava kiirenduse kohta ülesande koostada: antud on oksa ja orava mass, orava lihasvõimsus, raskusjõud, arvuta orava vertikaalsuunaline kiirendus.

Lisavõimalus kukkumist pehmendada tekib kui alla tõugatud oks põrkab maapinnalt tagasi nii, et tabab uuesti jooksjat, kes võib selle siis uuesti alla tõugata. Mitu korda oksa maast põrgatades saab jooksja iga kord ennast ülespoole kiirendada, seega raskusjõule vastu töötada. Väheneb vajalik lihasvõimsus, sest sama jooksujõu saab jagada mitmeks episoodiks. Praktikas pole selleks põrgatamiseks kukkudes piisavalt aega, ebakorrapärase kujuga oks ei põrka kukkuva jooksjani tagasi ja võib ka esimesel põrkel puruneda.