Sildiarhiiv: füüsika

Häälekast väljahingamisest kehalise pingutusega

Lisaks psühholoogilisele enesejulgustamisele võib ka füsioloogiline põhjus olla, miks suure kehalise pingutuse korral häälega välja hingatakse, kuigi häälitsedes ju suletakse häälepaeltega osaliselt kõri, mis takistab õhu liikumist. Tundub evolutsiooniliselt ebamõistlik pingutades väljahingamist takistada, sest aeglasem kasutatud õhu väljavool pikendab aega värske õhu sissevooluni ja sedakaudu vähendab lihaste varustatust hapnikuga, seega kehalist võimekust.

Põhjus võib olla, et kõri osalisel sulgemisel sama väljahingamislihaste pingutuse korral rõhk kopsudes suureneb, mis kiirendab hapniku imendumist verre. Lisaks tekitab rõhuerinevus õhuvoole (tuult) kopsudes, mis segab õhu paremini läbi ja viib selle kaugematesse soppidesse. Ühtlasema hapnikusisaldusega õhk suuremal kopsupinnal kiirendab samuti hapniku imendumist. Väljahingamist saab takistada ja kopsurõhku suurendada ka hambaid kokku surudes või huuli torutades.

Kui pingutus on ühekordne (jõutõstmine näiteks), siis võib sportlane täis kopsudega üldse hinge kinni pidada, et neis hetkel sisalduvat õhku pikemalt ära kasutada selle kogust mitte vähendades. Tekkiva hapnikuvõla saab tasuda peale pingutuse lõppu. Samuti saab hingamise peatamisega natuke kokku hoida hingamislihaste energia- ja hapnikutarbe pealt.

Soojuskao täpsem mõõtmine

Mõõtmaks kui kiiresti keha külmas vees minutis soojust kaotab (et hinnata näiteks kalorikulu talisuplusel), peaks organismi sisemise soojendusmehhanismi välja lülitama, ehk määrama laiba soojuskao. Seda on lihtsam ja odavam teha näiteks sea laibaga kui inimese. Selleks peab soojendama lihakeha ühtlaselt kehatemperatuurini ja siis panema teatud ajaks külma vette. Seejärel tuleks mähkida laip põhjalikult soojusisolatsiooni, et lasta temperatuuril kogu organismis ühtlustuda ja alles siis mõõta temperatuuri mitmest kohast. Korrata võib mitu korda, et mõõtmisi keskmistades täpsemat tulemust saada.

Püsisoojase looma sisemine soojustootmine töötab temperatuurikaole vastu, nii et temperatuuri põhjal ei saa siis kalorikulu arvutada. On ka teisi võimalusi kalorikulu määrata, näiteks hingamise hapnikukulu ja süsihappegaasi teket mõõtes (kinnises kapis).

Suhteliselt lihtne ja odav viis soojuskao teada saamiseks on ka vee soojenemise mõõtmine: vee kogus korda temperatuurierinevus enne ja pärast inimese selles viibimist korda vee erisoojus. Vesi peab olema hästi soojusisoleeritud ja peale ujumist peab laskma selle temperatuuril ühtlustuda enne kui mõõta. Vee segamine kiirendab ühtlustumist. Bassein peab olema ka pealtpoolt soojusisoleeritud, soovitatavalt ka inimese selles viibimise ajal. Võimalik on vahtplastiga vooderdatud veekindel kast, peal vahtplastist kaas mille sees on inimesele hingamistoru.

Teekannu väike energiakokkuhoid

Rohelise tee jaoks soovitatakse 80-kraadist vett. Taimeteeks piisab isegi madalamast temperatuurist, vaid pisut kuumast veest. Isegi musta teed saab teha mittekeeva veega. Kui seada elektrilise teekannu termostaat seda madalamal temperatuuril välja lülitama kui 100 kraadi, siis saaks igal kasutuskorral pisut energiat kokku hoida.

Kui inimene ootab kannu väljalülitumiseni, siis madalamal temperatuuril lülitumine aitab ka aega säästa.

Soe toit on ainult harjumus ja traditsioon

Toidu kuumutamise ja muu töötluse eesmärgiks ajalooliselt oli selle näritavaks muutmine, toitainete parem kättesaadavus ja haigustekitajate tapmine. Tänapäeval saab toidu toorainet söödavaks töödelda ja säilitada ka muul moel kui vahetult enne söömist kuumutades. Haigustekitajaid saab hävitada keemiliselt (säilitusained, muuhulgas happed, alused, alkohol, sool, suhkur) ja füüsikaliselt (kuumus, rõhk, kuivatus, külmutamine parasiitide vastu), toitu seejärel hermeetiliselt pakendades. Tekstuuri näritavaks ja neelatavaks muutmiseks piisab pulbriks jahvatamisest. Seetõttu pole vaja kodus keeta-küpsetada.

Meeldivuse seisukohast on soe toit ja kuum või külm jook lapsepõlvest saadud harjumus. Maailma vaeseimates piirkondades kasvanud inimestele külm jook ei meeldi, kuna külmutusseadete puudumisel pole nad harjunud seda tarbima. Harjumuslikkust näitab ka samas olukorras vastandlike temperatuuridega vedelike joomine eri kultuurides – Türgi ja Hiina kuum tee, USA jääkuubikuid täis suhkrujoogitops (sealhulgas jäätee) sarnases subtroopikas või kõrbes (Florida, Arizona, Xiamen, Guangzhou). Keemiline koostis võib jookidel sarnane olla – Türgi õunatee on samuti suhkrune. Kuuma tee pakkumisele palaval ajal reageeriks ameeriklane negatiivselt ja jääjoogi kurku kallamine paneb kuuma joogiga harjunutel pea valutama.

Valmistamise seisukohast oleks kuumutamata söödav toit keskkonnasõbralikum ja odavam, kuna tootjal on lihtne suurtes kogustes eelkuumutada ja jahvatada, hermeetiline pakend maksab tänapäeval tühiselt vähe, samas kaob kodudes vajadus pliidi ja pottide järele ning väheneb elektrikulu. Aja kokkuhoid on samuti märkimisväärne, sest toidu valmistamiseks kulub suurusjärgus tund päevas.

Kriisiolukorras ja välitingimustes (matkal, sõjas) on loomulikult vaja kuumutamata söödavat kaua säilivat toitu, milleks tootmises läbi kuumutatud, pulbriks jahvatatud ja kuivatatud toiduained hästi sobivad. Eelis infrapunakaamerate ajastul on ka, et vaenlane ei avasta üksust keetmise kuumuse järgi. Ka vanasti oli lõkkesuits reetlik signaal.

Eeldame, et inimene tarbib päevas 4 kg vett ja toitu. Selle soojendamiseks nulli lähedalt kehatemperatuurini kulub 4 *1 *36 =144 kcal, mis on umbes 1/20 täiskasvanu päevasest energiavajadusest kehalise töö korral. Sellise kalorikoguse saab 144 /9 =16 g rasvast. Soojendamaks eelnevalt toidu ja joogi kehatemperatuurini, peab kaasas kandma kütust, priimust, potti ja kulutama aega. Puhtalt kaalu põhjal on matkata lihtsam kohe söödava toidu (pähklivõi, kondenspiim, köögiviljapulbrid, valgupulbrid, maisihelbed, konservid) pisut suurema kogusega, mitte väiksemat kogust tavatoitu ise keeta. Ilmselt seetõttu on tekkinud matkaliik „priimuseta” (no-cook hiking, stoveless backpacking).

Alla nullise ilmaga peab külmunud toitu ja jooki ikkagi sulatama, et seda oleks lihtsam kõrist alla saada ja et see suu limaskesti ei jäätaks. Priimust ja muud keeduvarustust pole otseselt vaja, sest vee peab ainult vedelasse olekusse saama, mida võimaldab keha lähedal kandmine, näiteks kõhukotis riiete all. Seljakotis vastu selga pole soovitatav külmetushaiguse ohu tõttu. Meeldivamaks söömiskogemuseks võib toidu ka kehatemperatuurini tõusta lasta.

Alajahtunud inimese soojendamiseks on väline soojusallikas muidugi kasulik, aga priimus on selleks üsna ebapraktiline, sest tekitab liiga suurt kuumust, nii et seda ei saa vastu rindkeret hoida. Kuuma joogi kurkukallamine on plagisevate hammastega või külmast krampis (neelamis)lihastega inimesele ka raske ja võib kõrvetada. Niinimetatud kosmosetekk (alumiiniumkattega isoleeriv palakas) ja kehasoojusega soojendamine on kiiremini rakendatavad ja kaasaskantavad. Pääste tuleks alajahtunule kutsuda nagunii.

Kui olude sunnil tuleb külmas vees olla, näiteks soises kaevikus või veekogu läbides, siis ei suuda keha ka pidevalt rasva ja suhkrut süües nii palju soojust toota kui naha kaudu kaotab, sest seedimiskiirus on piiratud. Isegi mittelõdiseva soojustootmise (nonshivering thermogenesis) geeniga burjaatidel pole seedeefektiivsus piisavalt kõrge. Kui sellisel juhul on toit kehast soojem, siis aitab see pikendada alajahtumiseni vastupidamise aega. Ajapikendus pole siiski eriti suur, sest keha ei suuda sellist vedelikukogust sisse mahutada, mida oleks soojuskao tasakaalustamiseks vaja. Näiteks nullilähedases vees tekib alajahtumine paari minutiga, ehk 80 kg inimene kaotab temperatuuri umbes ühe kraadi minutis. Kui joodav vesi oleks 72 kraadi (sama palju kehatemperatuurist kõrgem kui ümbritsev vesi madalam, kõrvetab kurku), siis peaks seda 80 kg *K /min soojuskao tasakaalustamiseks tarbima 80 /36 =2,22 liitrit minutis.

Telefoni laadija- ja kõrvaklapiaugu tööle saamine

Nutitelefoniga oli probleem, et laadija ots ei püsinud telefonis selle jaoks mõeldud augus. Seetõttu laadija ka ei laadinud. Proovisin laadijaotsa kleeplindiga laadimise ajaks telefoni külge kinnitada. Ostsin mitu erinevat laadimiskaablit ja kõigiga oli sama probleem. Vaatasin internetist, et vaja telefonil laadimisauk tolmust puhastada. Puhastasin mitu korda õrnalt traadiotsaga, puhusin sisse, imesin tolmuimejaga, aga miski ei aidanud. Lõpuks võtsin julguse kokku ja kraapisin nõelaga hästi tugevasti, surudes nõela laadimisaugu põhja ja külgede vastu. Mu loogika oli, et kui midagi lähebki katki, siis pole sellest erilist lisakahju, sest nagunii on telefon laadimata kasutuskõlbmatu. Selle tugeva kraapimisega tuli laadimisaugust mitu tolmutroppi välja. Täitsa uskumatu kui palju tolmu sinna mahtus. Taskus kandes oli ilmselt laadimisauku riidepudi sattunud ja laadijaotsaga olin iga päev tolmu augu põhja kokku pressinud. Pärast sügavpuhastamist läks laadija ilusti auku ja püsis seal, laadides ilusti. See oli mitu kuud tagasi.

Kõrvaklappide auk mu telefonil ka ei töötanud kohe kasutatuna ostmisest peale. Arvasin, et kasutatud telefoni viga. Kuna ma telefoniga peaaegu kunagi kõrvaklappe ei vajanud, siis leppisin selle puudujäägiga. Nüüd tuli mõte, et äkki kõrvaklappide auk on ka tolmu täis. Kraapisin siis terasest kirjaklambri otsaga kõvasti põhja ja külgi ja tuligi mitu troppi tolmu välja. Nüüd läheb kõrvaklapijuhe auku lõpuni sisse ja kõrvaklapid töötavad. Huvitav, et ma varem selle lahenduse peale ei tulnud, näiteks telefoni laadimisauku puhastades.

Kaabli panek metsa maapinnale

Maapiirkondades võib olla odavam internetikaabel helikopterilt üle puulatvade laotada või ATVga läbi metsa vedada seda maapinnale jättes kui kraavi kaevata. Kui kaabel katki läheb, saab samamoodi maapinnale uue paigaldada. Plastümbrisega kaabel on mittemehaanilistele kahjustustele (vesi, päike, temperatuurikõikumised, mullamikroobid) üsna vastupidav. Mehaanilisi vigastajaid on metsas hõredalt: sõralised võivad peale astuda või oks kukkuda. Närilistele ei tohiks plastümbris huvi pakkuda, aga igaks juhuks võib selle kibeda keskkonnale ohutu ainega üle värvida. Peaks vältima kaabli läbi lohkude paigaldamist, sest jäätuv vesi võib kaabli katki pigistada.

Kilomeeter kahekiulist fiiberoptilist õue sobivat kaablit maksab hulgi ostes 300 eurot. Sarnase hinnaga 300 Eur/km on koaksiaalne vaskkaabel. Käsitsi kraavikaevamine maksab 15 m pikkuse 1,6 m sügavuse eest 350-900 eurot, 40 m pikkuse 0,7 m sügavuse eest 260-550 eurot. Kaevetraktori töötunni hind on 40-50 eurot. Ekskavaator kaevab 100 m^3 umbes nelja tunniga, teises allikas umbes 250 m^3 päevas, aga metsas on sellega keeruline ligi pääseda, juured aeglustavad kaevamist ja läbikaevatud juurtega puud kukuvad teiste peale, vähendades metsa väärtust. Hinnanguliselt võrdub 4 m kraavi 1 m^3 pinnasega, nii et ekskavaator kaevab 800 m päevas, mis maksab 400 eurot. Kui diskontomäär on null ja kraavi matmine pikendab kaabli eluea rohkem kui 2,33 kordseks, siis on kraavil mõtet, muidu intressivabas majandusolukorras mitte. Arvutus: iga 2,33 ajaühiku tagant 300 Eur/km kaabel 400 Eur/km kraavis, ehk 700/2,33 Eur/km/ajaühik, vs iga 1 ajaühiku tagant 300 Eur/km kaabel maapinnal ehk 300/1 Eur/km/ajaühik.

Tegelik projekti diskontomäär peaks arvestama ka kaablipõhise teabeedastuse asendumist tulevikus muu sidepidamisviisiga (kaabli moraalset vananemist). Diskonteerides näiteks 10% aastas, on iga-aastane rahavoog R väärt 10 korda rohkem kui ühekordne rahasumma R. Ehk kui algne investeering korrutada kümnega, peaks vastupidavus lõpmatuks muutuma, et suurem investeering ära tasuks. Kui algne investeering korrutada 2,33ga, siis peab kaabel mattes vastu pidama 2,52 korda kauem kui maapinnal, et matmine ära tasuks.

Arvutus: Oletame, et kraav pikendab kaabli eluiga f kordseks. Diskontotegur on d>0, d<1. Kogukulu on kraaviga väiksem siis kui Sum_{i=0}^{\infty}(2,33*d^(f*i))<Sum_{i=0}^{\infty}(1*d^i) ehk kui 2,33/(1-d^f)<1/(1-d) ehk kui 2,33-2,33*d<1-d^f ehk kui d^f<2,33*d-1,33 kui f>ln(2,33*d-1,33)/ln(d).

Diskontotegur d aastas on üldiselt suurem kui 1,33/2,33, nii et ln(2,33*d-1,33)/ln(d)>0 on reaalarv. Kui d=0.9, siis ln(2,33*d-1,33)/ln(d) on umbes 2,52.

Kui kraavi saab ekskavaatoriga kaevata, siis tundub kogukulu väiksem kaablit mattes, sest selle eluiga pikeneb ilmselt rohkem kui 2,52 korda. Kui aga peaks kaevama käsitsi, siis see maksaks suurusjärgus 10000 Eur/km, metsas isegi rohkem. Sel juhul on kogukulu kaablit maapinnale paigaldades vähemalt kümme korda väiksem kui mattes, isegi kui maetud kaabel lõpmatult kestaks ja vaid moraalselt vananeks.

Fiiberoptiline kaabel peaks kestma 40 aastat, teise allika kohaselt maetuna 28 aastat. Valguskaablit on kaua paigaldatud elektripostidele, et vältida kõige tõenäolisemat kaablikahju põhjust, milleks on kaevetööd. Kui kaabel maapinnal 10-15 aastat vastu peab, siis on mõttekam see maha vedelema jätta kui kraavi matta. Postidele paigaldamisel on probleemiks lume ja jää raskus, mis võib kaabli katki tõmmata, aga maapinnal tõmmet eriti kartma ei pea, ainult läbi lombi minekul jäätumise külgsurvet.

Efektiivsem külmkapp põhjamaises kliimas

Enamiku aastast on Eestis õues jahedam kui toas, nii et kui pumbata külmkapi jääksoojus toa asemel õue, oleks temperatuuride vahe külmiku sees ja soojusvaheti pinnal väiksem, seega elektrikulu pisem. Selleks peab vaid liigutama külmkapi taga oleva soojust kiirgava võre õue, juhtides jahutusvedeliku peenikese voolikuga läbi seina võresse.

Soojuspumbaga köetaval majal saaks külmiku jahutuseks kasutada maja soojuspumpa, misjuhul poleks külmkapil endal kompressorit vajagi. Külmik oleks lihtsalt soojusisolatsiooniga kapp, mis on voolikutega soojuspumba külge ühendatud. Efektiivsus suureneks, sest üks suurem süsteem kahe väiksema asemel kulutaks vähem elektrit ja ka algne investeering ühe suurema kompressori ostmiseks kahe väiksema asemel oleks madalam.

Kätepesu motiveerimine võistlusega

Ultraviolettvalguse all helendavat pulbrit puistata pisut peldikupoti prill-lauale või peldikupaberile, pärast vaadata, kelle käed helendavad. See näitab, kes ei pesnud korralikult. Üks võistleja püüab teiste käed helendama panna mingi ebahügieenilise koha peale pulbrit või muud markeerivat ainet (Glo Germ, Shomer-Tec, Glitterbug) pannes, teised seda vältida. Arvutiklaviatuur on kontoris räpaseim koht ja seda on lihtne ja ohutu pisikese pulbrikogusega märkida.

Võistluse huvitavamaks muutmiseks võib jutustada taustaloo palgamõrtsukast, kes püüab teatud ohvrit mürgitada, aga kel on piiratud juurdepääs. Saades ligi vaid prügikastidele või kempsule, näiteks koristajat teeseldes, peab palgamõrtsukas kaudselt teiste inimeste käte kaudu mürgi ohvrini toimetama.

Sarnase võistlusega võib soodustada ka muid hügieenitegevusi, näiteks aevastamisel suu ja nina taskurätiga (või küünarnuki siseküljega) katmine. Vaja vaid signaali valest tegevusest. Helendava aine ninna toppimine pole parim mõte, aga võib-olla saab aevastuse piisku kätelt ja ruumist muul viisil tuvastada.

Maskikandmise motiveerimiseks võib võistelda enda näo varjamises ja teiste nägude maskita pildistamises. Taustalooks näiteks spioonid, kes ei taha, et neid tuvastataks ja vastuluure. Või kuulsused, kes tahavad inkognito püsida ja kollane ajakirjandus, kes proovib neid piinlikus asukohas või olukorras pildile saada. Vägivaldne maski maharebimine peab muidugi võistlusreeglitega keelatud olema, piisavalt suure karistuse ähvardusel. Muidu võivad kõrvatagused nöörid maski tõmbamisel sisse lõikuda.

Liiklusõpikute vead, küsitavused ja märkmed

? tähendab küsitav. – tähendab vale. Minu kommentaar [] vahel. Osad küsimused vananenud, Liiklusseadusest ei leia. Liiklusõpikuid tundub kirjutavat vaid kaks autorit, kes ei viitsi kontrollida keelelist ega faktilist õigsust vaid kopeerivad aastast aastasse samu küsimusi oma raamatute uutesse väljaannetesse.

https://www.liiklustestid.ee/

Alkoholi iga 0,1 promilli veres laguneb 1 tund. [0,1 promilli = 0,1 mg/g nagu Liiklusseaduses.]

Ristmikul võib mööda sõita muude keeldude ja tegurite puududes (nähtavus peab hea olema).

Kui kiirus korrutada 1,5ga, siis pidurdusteekond korrutub 2ga.

? Pimedas asulavälisel teel ainult lähituledega on kiiruspiirang 70 km/h. [Vastavalt nähtavusele, teises raamatus pimedas lähituledega 55 km/h.]

Aku märk armatuuril (punane) tähendab, et sõidukile vajaminev vool võetakse akult. Mitte ülepinge elektrisüsteemis.

? Must jää tekib kui õhutemperatuur üle 0°C ja teekatte temperatuur alla 0°C. Mitte mõlemad alla 0°C.

Pidurdusteekond koosneb pidurite rakendumise teekonnast ja aeglustusteekonnast. Mitte reageerimisteekonnast ega peatumisteekonnast. Peatumisteekond on reageerimisteekond pluss pidurdusteekond.

Kindlustuslepingu tohib sõlmida iga isik, kel kindlustushuvi. Mitte ainult registreerimistunnistusel olija.

? Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur töösoojal mootoril 85-90°C. [Teises raamatus 85-95°C.]

Tagasipöördekoha märk asulas eraldusribaga teel ei luba vasakule pöörata.

Suvine diislikütus võib hanguda -5°C juures.

Ühesuunaline tee lõpeb kohe seda lõpetava märgi taga, isegi kui ainult lühike tänavajupp ristmikuni. Sel juhul vasakpöördeks reastumine nagu kahesuunalisel teel: parema sõidusuuna vasakus servas, mitte tee vasakus servas.

– Keelumärk C-kategooria sõidukile tonnide arvuga keelab ka C-kategooria autorongi, mille kogu registrimass on suurem, kuigi ühegi osa mass pole. [Liiklusmärkide tähendused nimetavad ainult veduki registrimassi. ]

Sõidurada ei ole sõidurida. [Sõidurada on auto laiune, motikad võivad kahes reas sõita.]

Valgustamata tunnelis on kaugtuled lubatud. Valgustatud tunnelis ei ole lubatud sõita päevatuledega. Kohustuslikud on lähituled ja ääre- ja numbrituled.

Liikluskindlustuse tavaleping kestusega 1 päev kuni 12 kuud.

Kindlustus ei kata sõiduki kasutamise võimatusest tekkinud kahju.

? Üks või kolm kollast laternat veoki kabiini katusel ette suunatud tähendab autorongi. [Seadustest ei leidnud.]

Mootoririke peatab pidurivõimendi töö, nii et pidurdusteekond pikeneb.

Eesmisi udutulesid tohib kasutada lähitulede asemel. Mitte pimedas valgustamata teel koos teiste tuledega. Ainult udus ja sajus koos esituledega.

Reguleeritud ülekäigurajal on möödasõit lubatud. [kui teistest suundadest peavad andma teed muul põhjusel kui parema käe reegli kohaselt.] Reguleerimata ülekäigul mitte.

? Raudteeülesõidukohal möödasõit keelatud. [Liiklusseadus: vastassuuna kaudu ei tohi mööda sõita raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta.]

? Märgiga „lasterühm” bussi juures sõiduteel olevatele lastele tee andmine on kohustuslik ainult asulavälisel teel, mitte asulas. [Liiklusseadusest ei leia.]

Etüülimata bensiini eelis etüülitud bensiini ees: etüülitud kahjustab katalüsaatorit, kahjustab rohkem loodust.

Eestis registreeritud sõidukile väljastab kindlustus rohelise kaardi tasuta kui soovi avaldada.

Keelumärk „Massipiirang” on tegeliku massi kohta, aga „Veoauto sõidu keeld”, „Autorongi ja masinrongi sõidu keeld” märgil tonnid on registrimassi kohta.

Ohutusvesti peab kasutama väljumisel sõidukist hädapeatumise korral väljaspool asulat, kui nähtavus on halb või pimedas.

Ei hüvitata liikluskindlustuse seaduse alusel kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju kui põhjustati tundmatu sõidukiga ja polnud rasket kehavigastust või surma (sel juhul Liikluskindlustuse Fond hüvitab). Hüvitatakse kui põhjustati mopeediga või põhjustanud mootorsõiduki juht oli joobeseisundis.

? Kui auto küljepeeglid on märjad, kuid küljepeegli soojendust pole, lülitada sisse: esiklaasi või tagaklaasi soojendus või konditsioneer. [Erinevad „õiged” vastused samale küsimusele.]

Sirge tagurdamine pole manööver.

Ühissõidukirada (katkendjoonega, paremas teeservas) tohib kasutada: sõitjate pealevõtmiseks või veose laadimiseks või parkimiseks.

Möödasõidul ei tohi kiirust ületada.

– Kui süüteluku võti ei keera, siis [vale:] suurema jõuga keerata. Mitte välja tõmmata, uuesti sisse ja keerata.

Iseliikuvale robotile ei pea ülekäigurajal teed andma. Vale ka: Pean veenduma, et see ei sõida edasi ja ületama ülekäigurada. Ainult jalakäijale peab reguleerimata ülekäigurajal teed andma.

? Sõiduauto tagariiulil tohib vedada kuni 1kg pagasit, mitte rohkem. [Liiklusseadus ei maini. Teises kohas samal veebilehel: võib igasugust pagasit vedada.]

Pööramisindikaatori kiire vilkumine näitab suunatule läbipõlemist.

– Lapse turvatool sõiduauto esiistmel peab olema näoga sõidusuunas. [Oleneb turvatoolist, turvapadja väljalülitamine selleks ongi, et seljaga sõidusuunas olevat last kaitsta.]

Autorongil, mille veduk on B-kategooria auto, ei pea olema autorongi tunnusmärk.

Reguleerija käeliigutus üles-alla tähendab „kiirenda”.

Pilt, kus mitmerealisel teel ees vasakul auto näitab paremat suunatuld: see auto peab mulle enne rea vahetamist teed andma. Paremal asuval autol on eesõigus. Näib, et ka taga paremal.

– Kui tagasõitval autol töötavad sinine ja punane vilkur ja on kaks sõidurada pärisuunas, vasak vaba, peab [Vale:] jätkama sõitu. Teised variandid: peatuma, teed andma.

? Kehtiva liikluskindlustuse seaduse alusel sõlmitakse piirikindlustusleping, tavaleping, mitte kaskokindlustus.

? Liikluskindlustuse Fond hüvitab kannatanule kui kahju põhjustajal on piirikindlustusleping. Mitte kui põhjustajal on kindlustusmakse tasumata.

? Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse tundmatu sõiduki tekitatud hukkunu matusekulu, ajutine töövõimetus, mitte sõidukile tekitatud kahju. [Kehtiv seadus seda ei maini. Liikluskindlustuse Fond hüvitab ainult siis kui tekkis raske kehavigastus või surm, misjuhul hüvitatakse ka sõidukikahju, aga piirangutega.]

– Peatuda tohib hoovist väljasõidukoha ees. [Ei tohi peatuda kui takistatakse teiste liiklust.] Ka mitte kui sõiduraja serva pidevjoone ja peatatud sõiduki vahe <3m.

? Väljaulatuva veose märk ainult ette- ja tahapoole >1m ulatuva veose jaoks, mitte küljele.

Kui foori lisasektsioon kustunud, siis sinna suunda sõita ei tohi ka siis kui põhisektsioon roheline.

Külglibisemist kurvides soodustavad rikkis amortisaatorid, erinev rehvirõhk. Mitte veose puudumine. [Interneti kohaselt vormel-1 autode haardejõud suureneb pindasid kokku suruva (raskus- ja antitiiva)jõuga vähem kui lineaarselt, seega raskem auto kurvis halvem.]

? Linnast väljas pimedal ajal kaugtuledega, kiirus on 90 km/h, läheneb vastassuunas auto, lülitasite sisse lähituled. Ei tohi liikuda sama kiirusega. [Liiklusseadus ei kohusta lähituledega kiirust vähendama ega alla 90 sõitma, küll aga tuleb kiirus valida ohutu vastavalt nähtavusele.]

Kui kaugtuled valgustavad ees sõitvat jalgratturit või muud sõidukit, peab need välja lülitama.

? „Möödasõit keelatud” ja pidevjoon keelavad ka alla 30km/h liikuvast sõidukist möödasõidu. [Tohib ainult ümber põigata seisvast siniste vilkuritega alarmsõidukist ja seisvast või aeglasest kollase vilkuriga teetöösõidukist. Seda ka vastassuuna kaudu.]

Pukseerida ei tohi kindlustamata autot, isegi kui sel on tehnoülevaatus tehtud. [Liikluses ei tohi kasutada kindlustamata kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit.]

Hädapeatumise korral valge ajal ei pea ääretulesid sisse lülitama. [Häda nõuab ohutulesid, halb nähtavus või pimedus peatumisel igal pool ääre- ja numbritulesid. ]

– „Piirangute lõpp” lõpetab märgi „Vasakpöörde keeld” kehtivuse. [Vale. „Piirangute lõpp” lõpetab ainult märkide 35 ja 36 (keelud: kiirus, möödasõit, helisignaal, parkimine) kehtivuse.]

– Kaugtulesid ei tohi päeval udus kasutada. [Vale. Võib pimedas ja halva nähtavusega igal pool.]

– Peatumine pole keelatud hoovist väljasõidu ees. [Ei tohi peatada sulgedes sissesõidu hoovi, garaaži, õuealale…]

Eraldusriba ei ole sõidutee ja kõnnitee vahel, ainult sõidusuundade vahel.

Pikk- ja raskeveose tunnusmärk (kollased ja punased diagonaalid horisontaalsel ristkülikul) ei ole haagisel, ainult mootorsõidukil.

Liiklemine tänavatel ja teedel” 2020 märkmed

Mõtteline keskjoon on oluline tähistamata sõiduradadega laial ja kitsal teel nii pöördel kui otse, sest peab püsima oma suunavööndis ja pöörama vööndi vastava külje lähedalt.

Ristmikul vasakule pöörates mitte sattuda vastassuunda, samas jätta vastutulijale võimalus vasakpöördeks, mitte pöörata liiga suure kaarega oma suunavööndi paremserva.

? Parempööre tuleb teha ühissõidukirajalt, kui pole pidevjoonega vm viisil keelatud. [Liiklusseadus: ühissõidukirajale… võib reastuda enne pööret. Kohustus?]

Tagasipöördel peab võimalusel kasutama kiirendusrada, mis võib olla peale pööret paremas servas, nii et pöörata tuleb üle paljude radade.

Mitmerealisel teel ohutum „malelaua” paiknemine kui kolonn või külg külje kõrval, sest piki- ja külgvahe suurem.

Muutsuunaliiklusega teele pöörates peab suunduma äärmisele parempoolsele rajale.

Eraldusriba katkestuskohal asulas on lubatud tagasi- ja vasakpööre. Asulavälisel teel mitte.

Trammitee puhul on oluline „Sõidurajad ja -suunad” märk, mille puudumisel peab vasakpöördeks tee keskel olevale pärisuunalisele trammiteele reastuma.

„Peatu ja anna teed” märgi korral peatuda stoppjoone ees, puudumisel lõikuva sõidutee ees, muus kohas märgi ees.

Kui tõkkepuuta raudteeülesõidukohal on nii „Peatu ja anna teed” kui ka muu märk stoppjooneta, siis tuleb peatuda stoppmärgi ees.

Foor käib üle eesõigusmärgist, nt peatee ja selle suuna märgist: rohelise tulega vasak- ja tagasipöördel tuleb teed anda vastutulijale ka olles peateel ja vastutulija kõrvalteel.

Foor ei mõjuta kohustusmärki, nt „Kohustuslik sõidusuund otse” kehtib ka rohelise tavafooriga.

„Kohustuslik sõidusuund otse” ei luba tagasipööret.

Ristmikul on möödasõit vastassuuna kaudu lubatud kui teistest suundadest juhid peavad teed andma.

Sinine ja punane vilkur või sinine ja punane tuli sinu taga sõitval autol on peatumismärguanne. Küljel või vastutuleval autol mitte sulle. Kõrge külalise eskort sinipunaste vilkuritega sinu taga kohustab ka peatuma.

„Väljaulatuv veos” tähisel auto taga peavad helkima punased vöödid, ees valged.

Asulas tohib <9 m laiusel kaherealisel trammiteeta teel, mille keskel pole pidevjoont, parkida ka vasakus ääres kui jalakäijale jääb teepeenral >0,7 m.

Ohutu sõidu õpetus” (J. Pirita 2017) märkmed

? Kaugtuled pimedas valgustavad u. 100m, lähituled u. 50 m, nii et ohutu kiirus lähituledega <55km/h, kuna peab suutma peatuda nähtavusulatuse piires. Reageerimisteekond 1s ja pidurdusteekond sama palju (14 m 50km/h juures). [Teises raamatus 70 km/h.]

„Kohustuslik sõidusuund vasakule” lubab ka tagasipööret.

„Kohustuslik sõidusuund otse” lubab ka paremale teega külgnevale alale (parkla jne) sõita, aga mitte vasakule kui see pole eraldi lubatud märgiga „Sõidurajad ja -suunad” või „Tagasipöördekoht”.

– „Vastassuuna eesõigus”, „Ootekoht”, „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”, „Kohustuslik sõidusuund otse või paremale” keelavad möödasõidu. [Liiklusseadus keelab ainult vastassuuna kaudu raudteeülesõidukohal möödasõidu. Mitte vastassuuna eesõigusega teelõigul.]

– Foor, mis ei tööta või vilgub kollaselt, muudab reguleeritava ülekäiguraja reguleerimata rajaks, aga kui ülekäiguraja tähistus on katkendjoon (märgis 947), mitte sebra, siis pole jalakäijal sel juhul eesõigust. [Liiklusseadus 2-100: juht on kohustatud andma jalakäijale teed.]

Ristmiku ees „Sõidurajad ja -suunad” kehtib ainult ristmikul. Näiteks trammiteega teel peale ristmikku on sõidurajad siis ikka tähistamata ja võib trammiteel sõita.

Ringristmikule sõites pole vaja suunda näidata, vanasti oli vaja.

Ringilt ärasõit on alati parempööre, näita suunda, anna teed jalgratturitele, käijatele jne.

Eraldusriba katkestuskohas võib asulas vasakule ja tagasi pöörata, asulavälisel teel mitte.

Ringle õigesti” (Reedik Niilus 2017) märkmed

Ringristmikul peab õiges sõidureas olema enne „Sõidurajad ja -suunad” märki. Ringilt ärasõit on alati parempööre – näita suunda, anna teed jalgratturitele, käijatele jne.

Liiklusülesanded” (R. Niilus 2018) märkmed

Sõidurajal võib olla mitu sõidurida [Sõidurada on auto jaoks piisav. Motikad kahes reas].

Tee koosseisus on lisaks sõiduteele ülekäigurajad, jalgrattateed, ohutussaared, haljasriba, teepeenrad, kõnniteed…

Auto alaliik on troll: 4 ratast, 25km/h, sõitjate või veose veoks, mitte traktor ega liikur.

Autorong on auto pluss seade või haagis. Mitte pukseeritav pluss pukseeriv auto.

Jalgrattur on ka juht.

Piire on ka liikluskorraldusvahend.

Pisimopeed ja maastikusõiduk pole mootorsõidukid.

? Parkimiskohalt välja sõites peab andma teed. [Enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või seismajäämise alustamist peab veenduma, et ei takista teisi.]

Auto taha kinnitatud veos (jalgrattad) ei tohi varjata tulesid ega numbrimärki. Juhi vaateväli peeglitest tohib olla piiratud.

Alkohol veres <0,2 mg/g, väljahingatavas õhus <0,1 mg/g.

Siniste joontega piiratud parkimiskohad on tasulised vm piirang. ?Peab kasutama parkimiskella.

Ühesuunalise tee lõpetab ainult ühesuunalise tee lõpu märk, mitte ristmik, asula ega „Piirangute lõpp” märk.

Kui pöörataval teel on kuidagi tähistatud kas või üks muutsuunaliiklusega rada, peab pöörama äärmisele parempoolsele rajale. Kui tavateel pole teisiti märgitud, võib kõigile radadele pöörata.

Tagasipöördel asulavälisel teel peab üldiselt peale pööret jääma paremale rajale, sest paremal rajal pole teist sõidukit. Trikiga sõnastus „sõitu jätkata” asulavälisel teel kui parem rada vaba.

Mitmendana lõpetan ristmiku ületamise” vasakpöördel on trikiga küsimus, sest sõidan küll ristmikule välja, aga siis lasen vastassuuna läbi ja lõpetan vahel viimasena.

Anna teedilma „Peatee suund” märgita tähendab, et vastusõitjale teed andma ei pea. Ainult lõikuval teel olevatele juhtidele.

Peatumist „Parkla” märk ja lisatahvel kõnniteel parkimisest ei reguleeri – peatudes ei pea järgima parkimise paigutust.

Pukseeritava seadme veo kiirusepiirang 25km/h.

? Kiiruspiirangut alandatakse astmeliselt 10 ja 20km/h võrra. [Vist viitab teetöödele lähenemisele: 90, 70, 50, 30 kiiruspiirangu märgid.]

Päevatuled võivad asendada nii lähi- kui ka ääre- ja numbritulesid.

Kaugtulesid võib vilgutada lisamärguandena enne möödasõidule asumist.

Kaugtuled lähituledele ümber lülitada 300m kaugusel vastusõitvast sõidukist.

Kollast vilkurit kasutatakse nii aeglase sõiduki, laia traktori kui teehoolduse sõiduki tähisena.

Jääteele sõitmise ajavahe vähemalt 2 min. Jääteel sõit lubatud ainult valge ajal.

Aktiivne turvavarustus on ABS, stabiilsuskontroll jne, mis vähendab avarii ohtu. Mitte turvapadjad. Passiivne turvavarustus on peatoed, kokkusurutav roolisammas jne, mis kaitsevad avarii korral.

Abistamiskohustus sisaldab ka häirekeskuse teavitamist, arstiabi korraldamist.

Looma või uluki surmast või vigastusest teel teavitada Maanteeinfokeskust 1510 või Keskkonnaametit 633 1313.

Kiirusehüpnoos on kiiruse vähenemise ülehindamine. Maanteehüpnoos on „lahtiste silmadega magamine”.

? Naised on kohusetundlikumad ja emotsionaalsemad, tundlikumad. Mehed realistlikumad, pealiskaudsemad, riskialtimad.

Reageerimisaega mõjutab tähelepanu, reageerimisvalmidus, reageerimisvõime.

Tähelepanuvead ei teki vaikusest autos.

Pilgu ümbersuunamisest ülevaate saamiseni kulub 1 sekund.

Kollastel ja punastel autodel on väiksem oht sattuda liiklusõnnetusse kui hallidel.

– Lähenev sõiduk lõikuval teel ei saa taustaga ühte sulanduda, võib märkamatuks jääda tiheda liikluse või telefoniga rääkimise tõttu. [Saab küll sulanduda – sõjaväesõidukite kaitsevärv selleks ongi. Hall porine auto halli porise plangu taustal.]

– Talverehvid on suverehvidest pehmemad, nii et nende haardumine teega on parem, ka suvel pidurdusteekond lühem. [Autoajakirjade kohaselt pikem, sest turvis eraldub kuumas äkkpidurdusel.]

? 10g puhta alkoholi lagundamiseks kulub maksal 1 tund. [Vist eeldatud kõhus, mitte veres olevat alkoholi, sest 10g /5l =1/500 =2promilli, laguneks 20 tundi.]

? Kui vastutulev sõiduk pimestab, siis vilguta tulesid.

? ABS korras kui otsese rooliga pidurdades säilib sõidusuund, järsult üle 15 km/h pidurdades pedaal vibreerib ja [vale:] käivitamisel ei kustu ABS-märgutuli. [ABS-märgutuli peab kustuma. Sõidusuund ei pruugi säilida kui ühe ratta all jää või liiv, teise all asfalt.]

Roolivõimendi säilitab juhitavuse rehvi lõhkemisel, lisaks vähendab teekonaruste mõju ja lihtsustab rooli keeramist.

Libeda korral alustada sõitu kõrgema (teise) käiguga, lisaks siduripedaali aeglasemale vabastamisele.

Katalüsaator järelpõletab heitgaase, lisaks heitgaasi puhastamisele. Suurendab kütusekulu [1-3% interneti kohaselt].

Madal temperatuur ja niiskus ei kahjusta katalüüsmuundurit. Halb käivitumine küll.

? Madal rehvirõhk ei paranda rehvi haarduvust.

Tehnoülevaatus uuel sõidukil <48 kuud (neli aastat) registreerimisest, siis iga 2 aasta tagant 10-aastaseks saamiseni, siis igal aastal.

Tehnonõuetele mittevastava autoga ohtliku rikke puudumisel on lubatud sõita parkimiskohta, tehnoülevaatusesse, Maanteeametisse ja remonti.

Piiratud juhi kõrval peab istuma tema seaduslik esindaja, kaine, 2 aastat juhtimisõigust.

? Rehvide haardumine kaob igas suunas korraga (külgsuunas kaob kui see on kadunud sõidusuunas) kui rattad blokeeruvad või veojõud ületab haardejõu. [Haardumine väheneb, aga ei kao.]

Summuti suitsemine näitab kütusesse sattunud õli põlemist, näiteks kulunud mootoritihendite tõttu, aga mitte summuti riket.

– Kapoti all juhi poolt reguleeritavad asjad on mitte-musta värvi, nt klaasipesu, jahutuse korgid. [Internetis on fotod, kus mõne auto klaasipesu kork on must, reljeefse musta märgiga.]

Rehvivahetusel peab rakendama lisaks tõkiskingadele seisupidurit. [Veebilehed kinnitavad.]

? Amortisaatori rike ei põhjusta auto küljelekaldumist, ainult õõtsumist ja pikka pidurdust. [Kui üks vedru murdunud, teised terved, siis peaks ju küljele kalduma.]

Käivitamisel hoia käivitit sisselülitatuna vaid paar sekundit. Korduvkäivitamisel oota kuni väntvõll on seiskunud, mitte 1 minut.

Mootoririkke märgutuli võib näidata ka viga heitgaasisüsteemis.

? Mootori töömaht on registreerimistunnistusel, silindrite töömahtude summa, ühe täistsükliga kasutatava kütusesegu kogus. [Vist tähendab „kütusesegu” nii õhku kui kütust.]

Välispeeglite soojendus rakendub enamasti koos tagaklaasi soojendusega.

Auto elektrisüsteemi pinge üldiselt 12V.

Detoneeriva mootori tunnused: must suits summutist, metalne kloppimine, nõrk võimsus.

Hõõgsüüde on kütuse iseeneslik süttimine silindris vanadel autodel, kus kütuse vool ei katke mootori väljalülitamisel. Tunnused: kloppimine, ebaühtlane mootori töö, mootor ei seisku peale süüte väljalülimist.

Liikluskindlustus ei kata teel olnud kivi või muu eseme vastu teist sõidukit paiskumise kahju, tundmatu sõiduki tekitatud kahju kui raskeid inimvigastusi pole. Katab koorma kukkumise põhjustatud kahju, parklas uksega äsamise kahju.

– Liikluskindlustuse seadus kindlustab põhjustaja tsiviilvastutust, määrab hüvitamise korra kannatanule, aga mitte põhjustajale. [Määrab, et põhjustaja ravikulud katab ka kindlustus.]

Kaskokindlustus hüvitab ka tundmatu põhjustatud kahju.

Mittevaraline kahju on töövõimetusest, elatisraha vähenemisest. Mitte sõiduki kasutuse võimatusest.

Kahjustatud isiku kindlustus hüvitab kui summa <10000 Eur ja puudub isikukahju ja asjaolud on selged. Muul juhul põhjustaja kindlustus.

Hüvitatava kahju piirmäär 1,2M Eur asja kahjustamise, 5,6M Eur isikukahju korral.

Kahju hüvitamisel on määrav kindlustusseltsi otsus, mitte politsei otsus ega tekitaja süü omaksvõtt.

Kindlustusleping ei lõpe makse tasumata jätmisel. Tekib vaid nõudeõigus makse osas.

Sõidukit peab hoidma õnnetusejärgses seisundis min(kindlustaja ülevaatuseni, max(7 päeva, kindlustuse kirjalikul nõudmisel 15 päeva nõudmise saamisest)).

„Libe tee” märk tähistab igasugust libedust. Vanasti tähendas libedust muul põhjusel kui lumi ja jää.

ABS ei pruugi rakenduda alla 15km/h, üle selle on nõutav.

Liiklustestid” 2016 märkmed

Eraldussaar ei ole jalakäijate ohutuseks, ainult ohutussaar on.

„Kohustuslik sõidusuund vasakule” lubab ka tagasi pöörata.

Valge siksak „Teeületuskoha eeltähis” teel tähendab nii ülekäigurajale, ülekäigukohale kui ka jalgrattateega lõikumisele lähenemist.

? Raudteeülesõidukoha ees tuleb peatuda stoppmärgi ees kui pole teisiti tähistatud. Märk tühistab nõude peatuda vähemalt 5m kaugusel esimesest rööpast.

? Sisepeegel näitab tagumist sõidukit lähemal kui see tegelikult on, vastandina külgpeeglile. [Ei leia seda väidet internetist ei eesti- ega ingliskeelsetelt lehtedelt.]

Kirjalikku volitust pole võõra auto kasutamisel vaja kaasas kanda. [Liiklusseadus mainib sõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul nõutavaid andmeid, nõuab ainult väljaspool Euroopa Liitu selle kaasas kandmist kui sõitja pole kantud liiklusregistrisse vastutava kasutajana ja omanikku ega vastutavat kasutajat pole sõidukis.]

? Suunamärguanne tuleb anda ka enne sõidu alustamist ja lõpetamist. [Aga kui sõita otsesuunas parkimiskohale või otse sealt välja?]

– Reguleerimata ülekäigurajal peab ka tasakaaluliikurile teed andma. [Vale, ainult jalakäijale. Käekõrval lükkaja on jalakäija.]

Igasugusel ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata, mitte ainult reguleerimata ülekäigurajal. Vastassuuna kaudu mööda sõita ei tohi ainult reguleerimata ülekäigurajal, reguleeritul tohib.

? „Üherööpmeline raudtee” ja „Mitmerööpmeline…” märgi ees ei pea peatuma, vaid 5m esimesest rööpast kui stoppmärki, tõkkepuud ega stoppjoont pole. Hoiatusmärgid „… raudtee” pole „asjakohased märgid” peatumiseks. [„Liiklemine tänavatel ja teedel” 2020 väidab, et „… raudtee” on asjakohane ja selle ees peab peatuma kui stoppjoont ega -märki ega tõkkepuud pole.]

Ohutuled ei näita aeglast sõidukit, ainult rikkis sõidukit või sõidutule riket.

Kollast vilkurit võib kasutada mootorsõidukitel, mille valmistajakiirus on <40km/h, laia koormaga, teeabi osutamise sõidukitel.

Kaugtuled võivad põleda ka halva nähtavuse korral, mitte ainult pimedas.

Tagumisi udutulesid võib kasutada ka tolmusel maanteel (lumi, tolm, pori halvendab tulede nähtavust tahapoole), mitte ainult halva nähtavuse korral.

Ühissõidukirajal ei tohi peatuda kauba laadimiseks, ainult sõitjate laadimiseks või kui ei takista ühissõidukeid. [Ühissõidukiraja kasutamine keelatud v.a. pöördeks, sõitjate laadimiseks, ümberpõikeks. Ühissõidukipeatuses ei tohi peatuda kui takistab. Liiklusseadus käsib peatuda sõidutee paremas servas kui lubatud. Sõidutee sisaldab ühissõidukirada.]

– „Peateemärgiga asulavälise tee sõiduteel ei tohi peatuda, ainult teepeenral. [Vale. Parkida ei tohi sõiduteel, aga peatumist „Peatee” märgi all Liiklusseadus ei maini.]

? Lähenevate liiklejate kontrollimise järjekord on tahavaatepeeglist, vasakult, paremalt, otse.

Ringristmikule võib sõita mistahes rajalt, ei pea sisenema parempoolsele rajale.

Samaliigiliste teede ristmikul kõigist suundadest lähenevate autode juhid otsustavad järjekorra silmsidemega, lisaks eesõigusest loobumisele.

Ka mitmerealisel teel toimub vasakpööre trammiteelt kui radade arv pole liiklusmärgiga tähistatud, katkendjoontega sõidurajamärgistest ei piisa. [Piisav on „Sõidurajad ja -suunad” märk.]

Kui foori kollase tule süttides pidurdamine tekitaks ohu, siis tuleb ristmik ületada.

Vastassuuna kaudu tohib mööda sõita reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal ei tohi üldse mööda sõita.

Klaasipuhastite vahetamise aega teatab ka nendel olev märk, mitte ainult triibud klaasil.

Katalüsaator muundab heitgaasid lämmastikuks, veeauruks ja CO2-ks.

? Amortisaatorid ei lühenda pidurdusteekonna pikkust, kuigi parandavad kontakti teepinnaga ja juhitavust. [Vastuolu teise raamatuga, kus rikkis amortisaatorid väideti pidurdusteed pikendavat.]

Siduri libisemisel ei kosta käigu vahetamisel müra, vaid ainult kiirus suureneb aeglaselt.

? Rehvide haardumine teega sõltub ka kiirusest, lisaks teekattele, rehvi rõhule, tüübile, kulumisele. [Ingliskeelsetel ralliveebilehtedel ei mainitud, et kiirus „tire grip”-i mõjutaks. Juht väidetavalt ei mõjuta haardumist. Aga kui kumm kuumeneb ja pehmeneb, siis võib paremini konarustega sobituda ja haardumist suurendada.]

Talverehvide pidurdusteekond suvel pikem kui suverehvidel, talverehvid mürarikkamad. [Autoajakirjad kinnitavad seda, hoolimata sellest, et talverehvid on pehmemast kummist ja kuluvad kiiremini.]

Liiklusõnnetuses osalenud juht peab esitama isikut tõendava dokumendi (küsimus ei maini, et keegi seda nõudis), aga ei pea teavitama Maanteeametit.

– Õnnetust pealt näinud juht peab peatuma, lülitama sisse ohutuled ja panema välja ohukolmnurga. [Õnnetuses osalenud juht peab peatuma, kasutama ohutulesid, halva või piiratud nähtavusega ka ohukolmnurka.]

Metskitsele jm suurulukile otsasõidust teatada nii häirekeskusesse kui politseisse. [Liiklusseadus mainib ainult politseid, aga telefoninumber 112 on nagunii mõlema jaoks.]

– Liiklusõnnetuse tõttu mahakukkunud veost tohib enne politseid liigutada ainult kannatanu haiglasse viimiseks ja kui see muudab liikluse võimatuks, mitte kui see raskendab liiklust. [Vale. Ei pea ju isegi igast õnnetusest politseile teatama. Peab veose teelt kõrvaldama. Kui võimatu, siis teatada politseisse, lülitada sisse ohutuled või paigaldada ohukolmnurk.]

Liikluskindlustus hüvitab ka õnnetuse põhjustaja ravikulu. Mitte muud endale tekitatud kahju.

90km/h kuival asfaldil ohu märkamisest peatumiseni 5 sekundit.

50 km/h kuival asfaldil pidurdusteekond 13-14m, peatumisteekond 25-30m.

? Turvahällis esiistmel tohib last sõidutada näoga sõidusuunas kui iste võimalikult taha lükatud. [Tundub vale, istme asendit seadus ei maini. Küsimus ei maini turvapadja väljalülitust.]

– Maanteel pikalt kiiresti sõites reageerimiskiirus suureneb. [Vale, reageerimisaeg pikeneb.]

? Asulavälisel teel lubatust aeglasemalt sõites kui taha koguneb kolonn, siis lisan kiirust kui võimalik, lisaks paremale hoidmisele või peatumisele.

Ohtlike riketega, näiteks sõidupiduri või rooliseadme rike, ei tohi sõita. Samuti siis, kui tee jälgimine pole võimalik. Ohtlikud vead: heitgaaside väljalaskesüsteemi on omavoliliselt muudetud; klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem; tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik.

Rehvi vahetamine: rakendada seisupidur ja blokeerida tõkiskingadega soovitavalt vastaskülje ratas. Lõdvestada mutrid ja asetada tungraud ettenähtud kohta. Alles pärast ratta ülestõstmist võib mutrid rattavahetuseks lahti keerata.

Tagurduskaamera ekraanil punase joone ja tagastange vahe on sõltuvalt autost 30-50 cm.

Jahutusvedelik on etüleenglükooli ja vee segu, mürgine, temperatuuri tõustes paisub rohkem ja on suurema lekkimisvõimega (voolavusega) kui vesi.

Liiklustestid eksamiks valmistujale” (R. Niilus 2020) märkmed

M+S tähisega rehvid on talverehvid. [Samuti MS (mud and snow).]

Liikluskindlustus ei kehti võistluseks suletud alal ega ajutiselt liiklusele suletud teel. Kehtib parkimismajas.

Kapoti avamiseks avada salongis kapoti lukusti ja kapoti serva all tuuleluku haak.

– Must jää võib tekkida kui õhk >0 kraadi ja tee <0 kraadi, aga [vale:] mitte kui õhk <0 kraadi ja tee <0 kraadi. [Vesi võib mitmel põhjusel teele sattuda ja jäätuda, näiteks külmuv vihm, üle ajav kraav.]

– Mootorsõiduk on sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h. [Jalgratas pole mootorsõiduk.]

– Kui vastusõitja kaldub minu teepoolele, valmistun paremale välja sõitma, mitte ei jätka oma sõidurajal. [Aga kui minu teepoolel on palju sõiduradu ja vastusõitja pole minu raja lähedalgi, rajad eraldussaare või põrkepiirdega eraldatud ja paremal on kuristik või jalakäijad?]

Juht peab enne reguleerima istme, siis peeglid.

? Jalgratturi tekitatud kahju hüvitab jalgrattur, mitte Liikluskindlustuse Fond. [§ 45 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab fond. Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga, hüvitab kahju fond. § 46.(1) Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab [piirangutega] fond. (3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises, välja arvatud juhul, kui tekitati vähemalt raske kehavigastus või surm. § 8. (1) Kindlustusjuhtum on kahju tekitamine kui 1) kahju on tekitatud sõidukiga, millel on kindlustuskohustus.]

Udus paistavad objektid tegelikust kaugemal, ehk on lähemal kui juht arvab.

Jääteel tohib liigelda ainult valge ajal kui nähtavus >300 m. Pikivahe >250 m. Teele asumise vahe >2 min.

Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta, ainult valge ajal, siis pole lähitulesid vaja.

Laste turvavarustusel peab olema „E” märgistus. [Näitab euronõuete täitmist.]

? Mootorrattur on rohkem ohustatud, sest on mobiilsuse tõttu vähem märgatav, aga mitte sest on hooajalise sõidu tõttu halvem juht. [Hooajaline sõit ju annab vähem kogemust kui aastaringne. Mobiilsus teeb paremini märgatavaks, sest silm keskendub liikumisele ja kiirematele objektidele aeglasemate asemel.]

? Eakamad liiklejad vajavad suuremat tähelepanu nõrgema kuulmise ja nägemise tõttu, aga mitte suurema liiklusohu põhjustamise tõttu. [Ebaselge kui vanast ja millisest liiklejast küsimus, sest >80 aastased juhid on suurema õnnetuse põhjustamise riskiga.]

? Narkojoobes tekivad tähelepanu- ja keskendumishäired, aga ei suurene ohutunne ega keskendumisvõime. [Paranoia näiteks kanepi pikaajalisest tarvitamisest on ju haiglaselt suur ohutunne. Ergutid nagu amfetamiin võivad keskendumisvõimet suurendada, eriti väsinud juhil. Osasid psühhotroopseid ADHD ravimeid (Adderall, Ritalin, Concerta, Focalin) tarvitavad (üli)õpilased õppimisel keskendumisvõime suurendamiseks.]

– Kiirteel, ühesuunalisel ja otsesõidu kohustusmärgi all on ühine keeld pöörata tagasi, mitte tagurdada otsesuunas. [Liiklusseadus: Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks. Manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige.]

? Sinised parkimisjooned pole erivajadustega juhtidele-saatjatele, vaid tähendavad, et parkimiskellaga on 15 min parkimine tasuta. [Invaparkimiskoht on vahel sinine. Kas ka jooned sinised? Liiklusmärkide ja teekattemärgiste tähendused: Sinised parkimisjooned võivad tähendada tasulist parkimist või muud piirangut.]

– Mootori alt vedeliku laiku avastades peab kohe pöörduma remonditöökotta, mitte kõrvaldama leket kohapeal. [Pole ju keelatud autoabi kohale kutsuda. Kui kuivaks on jooksnud õli, jahutus- või pidurivedelik, siis peaks enne remondikotta sõitu ikka vedelikku lisama ja lekke kuidagi kohapeal sulgema. Lekkida võib ka klaasipesu, mis sõitu ei keela.]

? Maastikusõiduks sobivaim jõuülekanne on 4WD, mitte 4AWD.

? Sinakas suits heitgaasis on õli põlemisest silindrites, mitte katkisest summutist. Valge suits heitgaasis on jahutusvedeliku sattumisest silindritesse.

– Vastutaval kasutajal peab Eestis juhtides olema kaasas ID kaart, mitte registreerimistunnistus ja kindlustusleping ega kindlustuspoliis. [Tundub, et kindlustuspaberit kaasas kandma ei pea. Liiklusseadus: Juhil peavad olema kaasas juhiluba, mootorsõiduki registreerimistunnistus. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti juhiloa ega registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.]

95E10 kütus on bensiin 10% biolisandiga, mis ei sobi kõigile bensiinimootoritele.

Lähitulede kõrguse regulaator peab olema asendis 1 kui tagaistmel on 80kg.

? Laste sagedasim liiklusohtu sattumise põhjus on, et nad ei erista tegelikku olukorda mängust, mitte soov riskida ja ennast proovile panna.

Eriti ohtlik viga, mis keelab sõidukiga liikluses osalemise, on juhtimisseadmete remont keevitusega, mitte heitgaasides püsiv must suits ega müra üle keskkonnanõuete piiri.

Tulekustutit peab kontrollima igal aastal (12 kuu tagant). [Tulekustutis 1 kg kustutusainet.]

? Tagant otsasõitu eesliikujale soodustab ebapiisav pikivahe, mitte tagant paistev päike ega talverehvid suveajal. [Pidurdusteekond talverehvidega suvel pikem kui suverehvidega (katsed internetis). Tagapäike võib peegli kaudu pimestada.]

– Jalakäijaks ei loeta teetöölist, ainult rulluisutajat. [Kui teetööline kõnnib teel?]

Isikukahju hüvitatakse nii, et aidatakse taastada kannatanu tervis, mitte ei maksta ühekordse kompensatsiooniga ette võimalikke kulusid ega eirata leibkonna sissetuleku vähenemist.

– Auto ülemäärast õõtsumist konarustel põhjustab amortisaatori rike, mitte väiksem rehvirõhk ega vedru purunemine. [Aga tühjapoolsete rehvidega peaks küljelt küljele rohkem kõikuma.]

? Kui iga raja kohal on ainult selle raja „Sõidurajad ja -suunad” märk, siis tohib igalt rajalt pöörata ainult ühele rajale, mitte ristmikul rada vahetada (test 13 küsimus 2). [Mõistlik, aga Liiklusseadusest seda ei leia. Kui oleks üks „Sõidurajad ja -suunad” märk kõigi radade kohta, siis peab seda järgima. See võib lubada ühelt rajalt mitmele.]

Sõitja turvavöö kinnitamise eest vastutavad nii juht kui sõitja.

? Veeretakistus sõltub rehvist, aga mitte auto raskuskeskme asukohast. [Veerehõõrdumine suureneb lineaarselt pindasid kokku suruva raskus- või muu jõuga, aga veeretakistus hõlmab ka muid komponente, nt rehvide deformeerumine. Kui telgedel koormust ümber jaotada, nt väga ebavõrdseks, võib veeretakistus muutuda. Raskuskeskme asukoht määrab telgede koormusjaotuse.]

– „Pime nurk” on ainult autost vasakul pisut tagapool, mitte paremal pisut tagapool (test 15 küsimus 37). [Vastuste kommentaari http://liikluskool.ee/test-15/ pilt näitab „pimenurka” mõlemal pool.]

– Keskkonda säästva sõiduauto mootori heitmenorm on 95g CO2 /km. [See on uue auto norm ELis 2020. aastal.]

Automaatkäigukastiga autot mitte pukseerida kui ei tea käigukasti tüüpi. Ei tohi pukseerida kui mootor töötab ja D-käik sees, ega kui mootor seisab variaatorkäigukastiga autol. Pukseerimiseks kindlasti N-käik. Käigukast planetaar: võib paarkümmend km pukseerida seisva mootoriga 30-50 km/h. Käigukast variaator või DSB: ainult töös mootoriga ja N-käiguga.

? Rahulikku sõidustiili soodustab ühtlane kiirus, mitte rahustite tarbimine ega väsimus. [Soodustavad ju küll, aga on ohutuse huvides keelatud.]

– „Lumeketid” märk kohustab kahel vedaval rattal kasutama lumekette. [Kohustab vedaval teljel mõlemal pool, mitte näiteks neliveoga autol kahel vasakul rattal ega diagonaalil.]

Sõidupidur rakendub kõigile ratastele, seisupidur ainult tagaratastele. [Kas kõigil sõidukitel?]

? Peatoe eesmärk on toetada pead kuklast, mitte mugavus. [Peatugi peab olema ülalt pealae kõrgusel, toetama pea tagaosa, mitte kaela.]

Kui ülekäiguraja ees on peatunud auto ja selle ja sinu raja vahel on tühi rada, aga jalakäija on juba ülekäigurajale astunud, siis võid ikka jätkata sõitu.

Rehvi tähise 205/55 R16 91H esimene number on laius mm, teine kõrgus protsendina laiusest. Esimene täht R: radiaalrehv, seejärel number: läbimõõt 16 tolli. Viimane number 91 on koormusindeks. Viimane täht on kiirusindeks – tähestikus hilisem lubab suuremat kiirust.

Eksamiküsimused, mida võiks küsida, aga ma pole raamatutes näinud

Pilt, kus auto sõidab otsesuunas tupiktee lõpus või T-kujulise ristmiku tipus asuvasse parkimiskohta või hoovi ja sissesõidukohale läheneb paremalt jalgrattur. Kas peab teed andma? Jah. Liiklusseadus 17-5-1: peab andma teed sõiduteelt ära sõites.

Pilt, kus juht sõidab otsesuunas parkimiskohale, näiteks kaubanduskeskuse parklas, tupiktänava lõpus või T-kujulise ristmiku tipus. Kas juht peab suunda näitama? Ebaselge. Liiklusseadus 39-1: peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.

Pilt, kus juht maanteel näitab paremat suunda paremalt teisel rajal enne ristmikku või viadukti, parem rada laia katkendjoonega eraldatud ja sellel auto. Kes peab andma teed? Parem rada on aeglustusrada pööramiseks. Peab andma teed paremal asuvale sõidukile. Kuigi see nõuab kas aeglustamist mitte-aeglustusrajal, et ümberreastuda aeglustusrajal oleva auto taha või aeglustusrajal olijast möödumist ja siis talle ette keeramist enne laia pidevjoont või ohutussaart.

Kas juhil on kohustus jalgratas lukustada kui jätab selle tänava äärde? Jah. Liiklusseadus 20-9: Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis … tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. 2-19: Jalgrattur on juht. 2-14: Jalgratas on sõiduk.

Kas jalgratast võib parkida haljasalal puu najal? Ei. Liiklusseadus 21-2-12: sõidukit ei tohi peatada haljasalal omaniku loata.

Kas jalgratast võib parkida kõnniteel posti najal kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Ei. Liiklusseadus 20-3: sõiduteel. 20-4 mainib ainult A-, B- ja haagiseta D1-kategooriat.

Kas jalgratast võib peatada kõnniteel kauba laadimiseks kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Jah. Liiklusseadus 20-6: Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Kas jalgratast võib peatada kõnniteel kaassõitja pealevõtmiseks (lapse lapsetooli panekuks) kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Ei. Liiklusseadus 20-2: sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral. 20-4-3: kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. 20-6: veose laadimiseks.

Kas jalgratast võib peatadajalgrattarajal? Ei. Liiklusseadus 21-6.

Kas jalgratast võib parkida kõnniteel „Parkla” märgi all lisatahvliga, mis näitab täielikult kõnniteel parkimist? Ei. Liiklusseadus 20-3: sõiduteel. 20-4 mainib ainult A-, B- ja haagiseta D1-kategooriat.

Kas asulasisesel teepeenral tohib parkida teega risti? Tundub, et jah. Liiklusseadus 20-2 nõuab vaid käiguriba 0,7m. 20-3: Asula sõiduteel … rööpne sõiduteeäärega.

Kas asulavälisel teepeenral tohib jalgratastpeatada teega risti? Ei. Liiklusseadus 20-7.

Kas asulavälisel teepeenral tohib peatadajalgrattaid kahes reas? Ei. Liiklusseadus 20-7.

Kas kaherattalisega tohib teel olevast takistusest üle hüpata või esirattaga „nokka tõsta” näiteks äärekivi ületamiseks? Ei. Liiklusseadus 33-2-11: peab sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt teepinnale.

Kas ühissõidukirajal võib sõitjaid peale võtta kui see takistab elektriautot, klienti vedavat taksot või turismibussi? Jah. Liiklusseadus 37-3-1: tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit.

Millal lõpeb mõju märgil “Sobiv kiirus” koos hoiatusmärgiga? Õiged variandid: lähimal ristmikul, ohtliku teelõigu lõpus. Valed variandid: “Asula”, “Piirangute lõpp”, “Anna teed” märgi kohal.

Milline märk tähendab, et ees oleval teelõigul on liiklusõnnetus? Õige variant: hoiatusmärk “Liiklusõnnetus”. Valed variandid: tahvel 888 „Õnnetusoht”, hoiatusmärgid „Libe tee”, „Kaldapealne”, keelumärgid „Ohtliku veosega sõidu keeld”, „Möödasõidu keeld”.

Mida tähendab „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon” pikkustega 0,5 m risti üle tee? Ülekäigukohta. Valed variandid: reguleeritud ülekäigurada, ühissõidukipeatust. Kas juht peab andma teed? Ei.

Pilt, kus aedlinnas on asfalteeritud tee 3-4m lai, selle kõrval aia servas rohuribad või kõnniteed 0,7m laiad. Kuidas on õige peatuda? Õige variant: ei tohi peatuda. Valed variandid: parempoolsed rattad asfaldilt maas (haljasalal ei tohi peatuda, kõnniteel ei tohi kui liikluskorraldusvahend ei luba või jalakäijatele jääb <1,5m, teepeenral ei tohi kui jalakäijatele jääb <0,7m), auto tervenisti asfaldil selle paremast äärest <0,2m (blokeerib tee, teeb võimatuks teiste autode liikumise).

Pilt, kus märgi „Möödasõidu keeld” piirkonnas seisab teel töötavate siniste vilkuritega alarmsõiduk või kollase vilkuriga teehooldussõiduk. Kas tohib vastassuuna kaudu ümber põigata? Ebaselge. Liiklusseadus: võib mööduda, mööda sõita või ümber põigata… kas paremalt või vasakult, sealjuures on lubatud ületada möödasõitu keelavat teekattemärgist. Ebaselge, kas lubatud eirata märki „Möödasõidu keeld”.

Pilt: Y-kujuline ristmik, kus tee hargneb kaheks. Enne hargnemiskohta mõni keelumärk 35 või 36, näiteks „Kiiruspiirang”, „Parkimiskeeld” või „Möödasõidu keeld” lisatahvliteta. Kas tohib peale ristmikku keeldu eirata? Ebaselge. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega ei ole näidatud teisiti. Aga Y-kujulise ristmiku puhul on teadmata, kumb tee on jätkuv ja kumb lõikuv.

Pilt, kus trammitee ja trammipeatuse märk tänaval, kus mõned autod seisavad. Milline auto peatub/pargib õigesti. Pärast trammipeatuse märki võib parkida, aga 15m enne ei tohi peatuda.

Pilt, kus on tähistamata sõiduteelaiend. Kas võib parkida laiendile 45 või 90 kraadise nurga all teega? Vist jah. § 20 (4) 1) Asulas tohib … parkida ka sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus … on olemas sõiduteelaiend; [Mis on „teatav nurk”?]

Asulas on kiirusepiirangu ala märk, seejärel kiirusepiirangu märk, seejärel ristmik. Millise suurima kiirusega tohib sõita pärast ristmikku? 50 km/h. Kiirusepiirangu ala märgi lõpetab erinev kiirusepiirangu (ala) märk. Asulas lõpetab kiirusepiirangu märgi omakorda ristmik.

Mis on säästlik sõit? Valed variandid: stoppmärgi alt 5 km/h läbi sõit, reguleerimata ülekäigurajal kõrvalrajal olevast sõidukist vabakäiguga aeglaselt mööda veeremine, mäest vabakäiguga allasõit (mootoriga pidurdamine säästab rohkem kütust).

Naljaküsimus: Millal on peatus hädapeatus? Kui peatuse põhjuseks on juhi pissihäda. Valed variandid: Kui juht tahab peatuda peatumiskeelualal. Kui juht peatab auto, et millegi üle hädaldada.

Võimalik ebaseaduslik parkimine aedlinnades

Aedlinnades pargitakse tänava ääres palju, enamasti peaaegu vastu aeda, vasakpoolsed rattad asfaldil, parempoolsed mitte. Tänaval on asfaltriba enamasti 3-4 m lai. Olenemata sellest, kas asfaldi kõrval olev mulla- või rohuriba on kõnnitee, teepeenar või haljasala, on selline peatumine minu teada ebaseaduslik, nagu ka täielikult asfaldil peatumine, sest see sulgeks tänava.

Liiklusseaduse § 21. (2) Sõidukit ei tohi peatada: 5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; 12) haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata;

§ 20 (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel või teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba.

(4) Asulas tohib alla 6m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka: 3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba; (6) Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Aedlinnas üldiselt ei ole kõnniteel peatumist lubavaid liiklusmärke. Jalakäijatele ei jäeta üldse ruumi. Haljasalade ja teede omanik on ilmselt linn, kelle luba peatumiseks ei ole.

§ 21. (4) Parkida ei tohi: 1) kohas, kus ei tohi sõidukit peatada;

§ 21. (2) Sõidukit ei tohi peatada: 14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;

Veresoone ahendamine võib verevarustust selle kaudu parandada

Kui klapid veenis ei sulgu täielikult ja lasevad seetõttu verel osaliselt tagasi voolata, siis soone kitsendamine võib aidata klappe paremini sulgeda. Väiksem tagasivool suurendab õiges suunas läbivat verekogust. Näiteks puusade ettekalde korrigeerimine painutab ja kitsendab tõenäoliselt jalaveeni rohkem, sest see veen jookseb üle puusaliigese esipoole. Jalaveeni lisapainutus võib nõrkade veeniklappidega keha verevarustust parandada, sest jalgadest tuleb veri paremini südamesse tagasi. Vähendatud verekogunemine jalgadesse peaks ka veenilaiendeid ennetama.

Liiga suur veresoone painutus muidugi voldib selle kokku ja sulgeb läbipääsu. Ainult mõõdukas ahendamine võib olla kasulik.