Valtsplekist katus on elektriliselt üks plaat, nii et seda saaks kasutada satelliidikettana kui see oleks paraboolse kausi tüki kujuline (näiteks nagu kausist välja lõigatud nelinurk). Tänapäeval peaks saama katusepleki tükid masinas pisut nõgusaks valtsida, et need kokku sobitades paraboolse kujuga nelinurga moodustaksid.

Nelinurkne kauss pole küll nii efektiivne raadiolainete koondaja kui sama pindalaga ringikujuline, aga koondab neid siiski. Katuse suurus kompenseerib kujust tuleneva väiksema efektiivsuse – antenni võimsus on võrdeline pindalaga.

Katus ei pea antennina töötamiseks keskelt madalam olema, sest enamik satelliidikettaid on nagunii nurga all, mitte seniidis. Vesi jookseb praegu majadele paigaldatud satelliidiketastelt maha, mitte ei moodusta neis lompi.

Keerulisem sellise katuse paigaldamise juures on sarikate ja lattide enamvähem paraboolse kausi kujulisena paigaldamine, et need plekki ühtlaselt toestaksid. Pisut nõgusate plaatide katuseks kokkuvaltsimine ei tohiks väga raske olla, sest iga plaadi kõverus on väike – plaat on peaaegu tasapinnaline, nii et praegused valtsimistööriistad peaksid sellega töötama.

Terve katus ei pea ühe paraboolse ketta tükk olema. Jaapanipärane ülespööratud nurkadega neljakandiline katus (püramiid nõgusate tahkudega) moodustab neli antenni kui tahkude nõgusus just paraboolse kujuga on.

Kui keegi aeda poolkerakujulist basseini plaanib, siis võib ka selle paraboolse kujuga teha ja selle alla kahe geotekstiilikihi vahele hõbepaberi panna, mis antennina toimib kui bassein tühi on. Elektrit juhtiv destilleerimata vesi muidu takistab raadiolainete levikut.