Asfaldisse villa segamine tõmbetugevuse suurendamiseks

Taaskasutuse ideedevõistlusel Negavatt pakuti mitut viisi lihalammaste villa kasutamiseks, mis hetkel suuremalt jaolt põletatakse või prügina maha maetakse. Need ideed kasutaksid enamasti väheses koguses villa, näiteks pesukäsnade valmistamiseks või pehmendava pakkematerjalina.

Täitematerjalina annaks vill segule, millele see lisatakse, tõmbetugevust, sarnaselt kiududega fiibertsemendis või klaaskiudmaterjalis. Valguahelatest karvad on oma mahu ja kaalu kohta vastupidavad ja tugevad. Veepõhise betoonisegu sisse vill tõenäoliselt ei sobi, sest on kaetud rasuga ja vetthülgav, seega ilmselt eralduks betoonist ja kiirendaks selle murenemist. Asfalt on aga bituumenipõhine segu ja bituumen koosneb mittepolaarsetest süsivesinikest, millega rasune vill tõenäoliselt hästi seguneb.

Tõmbetugevust oleks asfaldis vaja pragude ennetamiseks viletsa teepõhja korral, millele paigaldatud asfalt vajuma hakkab. Paljud Eesti teed on selline praak, nagu ajakirjandus paljastanud on, aga eriti on viletsale põhjale ehitatud kergliiklusteed. Kitsaste ratastega kergliikureid segavad praod ka rohkem kui laiade rehvidega autosid. Pikipragu võib jalgratta rehvi järsult peatada, diagonaalpragu seda külgsuunas jõnksatada.

Arvestades koroonakriisijärgset teedeehituse buumi majanduse elavdamiseks ja rohepööret, suudaksid kergliiklusteed tõenäoliselt neelata kogu üle jääva lambavilla.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

WordPress Anti Spam by WP-SpamShield