Kamina kütmine võib maja jahutada

Lugesin California õhukvaliteediameti õppematerjalist (lk 7), et kamina soojendusefektiivsus võib olla miinus kümme protsenti. Tundus imelik, et negatiivne soojendus on võimalik, aga järele mõeldes saab seda seletada korstna suurema jahutava mõjuga kui põletamisel vabanev soojus. Siiber pole täiesti õhukindel, nii et korsten tõmbab igal ajal hoonest sooja õhku välja ja tekitab alarõhu. Selle tulemusel siseneb pragude kaudu hoonesse külm õhk. Kütmise ajal on siiber lahti ka natuke enne ja pärast põlemisprotsessi. Sel ajal on sooja õhu väljatõmme ja külma pragudest sissetõmme oluliselt suurem, mis kokkuvõttes võib küttesoojuse üles kaaluda.

Vanaaegse ahju soojendusefektiivsus on samas allikas 20-40%, mis kehtib ilmselt ka enamiku Eestis kasutatavate ahjude kohta. Pisut kaasaegsem 1990. aasta õhukindel ahi on USA keskkonnakaitseameti andmetel (tabel 1.10-5) 54% efektiivne. 2021. aasta parim kodune pelletiahi on 87% efektiivne ja halupuiduahi 81%, mis on pisut parem 2018 teadustöös leitust.

One thought on “Kamina kütmine võib maja jahutada

  1. Kaspar Oja

    Seejuures peab arvestama, et vanemates majades (ehk enamikus) pole soojustagastusega sundventilatsiooni ehk õhuvahetus käibki sel viisil, mida ülal kirjeldasid. Osaliselt käib see ventilatsioonilõõride kaudu, aga osaliselt ka suitsulõõridest. Selles valguses ei mängi kamin enam rolli. Probleem on selles, et soojus kaob ventilatsiooni kaudu.

    Vasta

Leave a Reply

Your email address will not be published.

WordPress Anti Spam by WP-SpamShield