Arhiiv kuude lõikes: July 2015

Seltskonnaajakirjanduse äriidee

Seltskonnaajakirjandus kajastab kuulsuste eraelu, ja mida suurem skandaal või olulisem elusündmus (sünd, surm, abielu, lahutus) toimub, seda kasumlikum meediale. Seega on seltskonnaajakirjanikul motivatsioon pakkuda kuulsustele raha elusündmuste korraldamise ja neist ajakirjanikule esimesena teatamise eest (eksklusiivintervjuu). Sündi ja surma on raske teeselda, aga raha eest rasket haigust või tüli matkida või “räpaseid saladusi” leiutada ja avaldada pole keeruline. Adopteerida, abielluda või lahutada saab ebasiirastel põhjustel samuti.
Tavaline inimene kõhkleks raha eest fiktiivabiellu astumise või võltslahutuse puhul, aga kuulsused on tihti näitlejad ja kui juba korduvalt raha eest riided seljast heitnud, siis ehk ei häbene muudki. Kui neile seda skandaali või elusündmuse kunstliku tekitamise plaani õigesti müüa, näiteks tõsieluseebiooperi nime all, ja piisavalt raha pakkuda, siis peaksid nad nõustuma.
Teave kajastatava skandaali ebatõesuse kohta saab meediatarbijatele lekkida ainult ajakirjanikult või kuulsuselt endalt. Kui neil on plaan palju selliseid sündmusi korraldada ja neid meedias kajastada, siis püüavad nad võltsimist vaka all hoida, et tulevast tulu mitte kaotada. Ainult ühe skandaali puhul tekib motivatsioon lekitada, et tekitada veel teine skandaal (sündmuse võltsimise üle) ja sellelt omakorda teenida.

Akendest

Lisa kommentaar

Tänapäevastesse hoonetesse võiks akende asemel panna ekraanid, mis näitavad hoone välisküljele paigutatud kaamerate pilti. See hoiaks kokku küttekulusid (või konditsioneerikulusid, olenevalt ilmast). Ekraanide kvaliteet on juba nii kõrge, et inimsilm ei suuda ekraanipilti aknavaatest eristada. Ja keldrikorruste elanikele saab ekraaniga pakkuda ülakorruse vaadet.
Kui viia inimene ruumi, kus seinal on aknaks maskeeritud ekraan, siis tema võimalused neid eristada on “akent” lahti teha püüdes või liikudes akna ühelt küljelt teisele ja vaadates, kas aknast paistvad asjad liiguvad kolmemõõtmelisele ruumile kohaselt. Kõrghoonete aknad on juba praegu tehtud avamatuks, et keegi neist midagi välja ei viskaks ja allkõndijat ei tapaks. Kolmemõõtmelise ruumi illusiooni saab tekitada, pannes akna juurde väikese kaamera, mis jälgib inimese silmade asukohta ruumis ja programmeerides ekraani vastavalt vaataja asukohale pilti muutma. See töötab küll ainult ühe inimese jaoks ruumis – teistele tundub pildimuutus imelik. Kui leiutatakse ekraan, mis suudab eri suundades eri pilti näidata, siis on ka see probleem lahendatud.
Päevavalgus pidavat olema tervisele kasulik, mis on üks argument akende poolt. Praegune enamiku siseruumide valgustus on päevavalgusest oluliselt tuhmim ja erineva värvitooniga. Aga LED lampide abil on võimalik ruumi päikesest eredamalt valgustada, ja valgusfiltrite abil ka sama värvitooniga.
Võimalik vastuväide akende lampide ja ekraanidega asendamisele on, et elektrikatkestuse korral pole siis üldse valgust. Aga selleks puhuks on patareidega või näiteks raputamisest energiat saavad taskulambid, või lihtsalt tagavarageneraator hoones.
Naljaga pooleks võib öelda, et USAs on aknad juba ekraanidega asendatud, nagu järgnevalt pildilt näha.
Inimesed eelistavad selgelt passida telekat, mitte aknast avanevat vaadet.

Coordination game in choosing a university

Lisa kommentaar

The ranking of universities is very stable over time (http://m.chronicle.com/article/Rank-Delusions/189919) regardless of the difference in resources, scandals and other factors affecting popularity and quality. There are several positive feedback mechanisms keeping the rankings constant. These come from the multiple coordination games when choosing a university.
1) Smart and hardworking students want to be together with other smart and hard workers. If for some reason the best are in one location, then in the future all the best people have a motive to go to the same place. So the best arrive at that location and help attract other best people in the future. Similarly, party animals want to go to a university famous for its parties, and if many party animals come to a university, then it becomes famous for its parties.
Why would smart people want to be together with other intelligent folks? Just for interesting conversation, for useful contacts, collaboration. For these reasons, even the stupid may want to be together with the smart. Then an assortative matching results, as Gary Becker predicted for the marriage market (http://public.econ.duke.edu/~vjh3/e195S/readings/Becker_Assort_Mating.pdf).
2) Students want to go to a school with the best teaching staff, and the best professors want to teach the best students. I have yet to hear anyone wish for stupider students or teachers for themselves. Again the preference is the same among smarter and stupider students and professors, so assortative matching is a reasonable prediction.
3) The best professors want to be with other similar ones. Where there are such people, more will arrive.
4) Smarter graduates are likely to earn more and can donate more to the university. Then the university can hire better teaching staff, which in turn attracts better students, who donate more… The more talented also accumulate more power after graduating, in government institutions for example, which they can use (legally or not) to benefit their alma mater. Predicting this, again many people want to go there, and in the stiff competition the best get in.
5) If the employers believe that from some place, more intelligent people come than from elsewhere, then they are ready to make better offers to those coming from there. This makes the place attractive to all future employee candidates. Due to competition, the best get in, which justifies the belief of the employers.
6) Smarter people can be taught faster, at a pace that the stupider cannot keep. This mechanism gives everyone a motive to go to a school corresponding to their level.
7) Faster teaching means more knowledge during a standard length higher education, which the employers should value. The graduates of a school giving more knowledge are favoured, which makes the place attractive to everyone and leads to only the best getting in. The ability of the average student remains high, which enables faster teaching.

Smarter people have a comparative advantage in theory

Lisa kommentaar

Theory research requires figuring out the result and how to prove it, and then writing these down. Empirical research requires the same, plus running the experiment or analyzing the data in order to prove the result. This requires relatively more time and less insight. If the production function of empirics requires in its input mix more time per unit of insight than the production function of theory, then smarter people have a comparative advantage in theory. They are endowed with more insight, but everyone has the same amount of time.
The amounts of theory and empirical research produced per unit of insight need not be related in any way for the above comparative advantage result.
Based on comparative advantage, I should switch to empirical research 🙂
Some empirical research methods are quite simple, but modern theory requires complicated math. Due to this, empirical research requires more time per unit of methods knowledge in its input mix. People with a stronger methodological background (better education) thus have a comparative advantage in theory. This suggests graduates of universities with more (advanced) coursework should be more likely to do theory.