Väljapressija probleem

Väljapressimist võib modelleerida kahe osapoolega korratava mänguna. Igal perioodil nõuab väljapressija teatud rahasummat, ohver otsustab, kas maksta või mitte, ja siis väljapressija otsustab, kas viia ähvardus täide või mitte. Kui ähvarduse saab lõpetada, näiteks röövitud inimese omastele tagastada, siis on tegemist üheperioodilise vahetuskaubaga, kus jääb otsustada vaid hind.

Oletame, et ähvardus on selline, mida väljapressija usutavalt lõpetada ei saa, näiteks info avalikustamine. Alati on võimalik, et dokumentidest on koopiad tehtud, seega on ähvardus olemas igal tulevasel perioodil.

Väljapressija tahaks kätte saada võimalikult palju, ehk kogu ohvri varanduse. Kestva ähvarduse korral takistab teda see, et ta ei saa garanteerida, et ta järgmisel perioodil jälle raha ei nõua. Kui ohver on ratsionaalne, nõustub ta igal perioodil maksma ainult ähvarduse järgmisele perioodile edasilükkamise eest, mitte ähvarduse lõpetamise eest, kuna lõpetamist ei saa väljapressija usutavalt pakkuda. Lühikeste perioodide või kannatliku ohvri korral on tulu väljapressimisest igal perioodil väike. Lisaks saab ohvri vara lõpuks otsa ja ta peab jätma väljapressijale maksmata, nii et kunagi viiakse ähvardus ikka täide.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

WordPress Anti Spam by WP-SpamShield