Pikka aega stabiilsena püsinud riikide maksusüsteemid tunduvad olevat palju keerulisemad, kui hiljaaegu seadused põhjalikult ümber teinud riikide omad (minu valimiks on Eesti, Kanada, USA, tahaksin teada, kas korrelatsioon ka tegelikult olemas on). Üks võimalik põhjus on, et poliitilise protsessi tagajärjel maksusoodustused paljunevad, mis muudab süsteemi järjest keerulisemaks.
Alustatakse lihtsast maksusüsteemist, aga siis leitakse, et mingi rühm ühiskonnas vajaks rahalist toetust. See toetus antakse maksusoodustuse kaudu, näiteks lastega peresid toetatakse tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega vastavalt laste arvule. Kui üks rühm inimesi saab sellise erandi, tahavad teised ka. Paljudel gruppidel on hea põhjus, miks ühiskond neid toetama peaks, ja maksude vähendamise teel toetamine ei paista riigieelarves nii hästi silma, kui otsene toetuse maksmine. Ka ei nõua üksik maksusoodustus riigilt nii suurt administratiivkulu, kui toetuse maksmiseks ametnike töölevõtt. Nii toetuse kui soodustuse puhul peab keegi otsustama, kellele seda anda ja kellele mitte, nii et otsustamise administratiivkulu tekib mõlemal juhul.
Mida rohkem tekib soodustusi, seda keerulisemaks läheb maksusüsteem ja suuremaks inimeste kogukulu maksubürokraatiale. Igaüks kaotab teatud aja tuludeklaratsiooni täites, aga on suur vahe, kas täita Kanada või Eesti tuludeklaratsiooni. Paljude soodustuste korral tuleks võibolla ühiskonna jaoks odavam teha üks toetusi maksev riigiasutus ja jätta maksusüsteem lihtsaks.
Kui anda paljudele rühmadele maksusoodustusi, jääb lõpuks järele väga väike hulk inimesi, kes mingit soodustust ei saa. Selleks, et maksutulu samal tasemel hoida, tuleb soodustused kompenseerida kõrgema baasmaksumääraga. Lõpptulemus on sama, nagu kehtestataks soodustust mittesaavatele inimestele lisamaks ja langetataks üldine maksukoormus soodustuse saajate keskmisele tasemele. Ehk kõigile soodustuse määramisel on rahaline tulemus sama kui mitte kellelegi määramisel. Erinevus on ainult maksusüsteemi keerukuses ja dokumentide täitmise ajas.
Soodustuste paljunemise vältimiseks tuleks aeg-ajalt maksusüsteem üle vaadata ja kui kõik saavad mingit soodustust, siis kaotada kõigilt võrdne hulk soodustusi ja langetada maksukoormust kaotatud soodustuse võrra, nii et makstav raha oleks sama, aga süsteem lihtsam. Nagu Tetris: kui iga klots on maksusoodustus ja iga tulp inimrühm, siis ühe rea täitumisel (sellise maksusoodustuste hulga tekkimisel, millest igale inimrühmale rakendub vähemalt üks), tuleks see rida kaotada. Nii vähendatakse klotside torni kõrguse kasvamist (maksusüsteemi keerukustumist).