Arhiiv kuude lõikes: September 2012

Mis tunnused alluvad veel evolutsioonile

Ühes seminaris rääkis Arthur Robson sellest, millise kasulikkusfunktsiooni võiks evolutsioon inimesele kujundada. Muuhulgas mainis ta, et kuigi tänapäeval elavad arenenud riikides peaaegu kõik sündinud inimesed suguküpsuseni ja seega võiks arvata, et inimeste evolutsioon on loodusliku valiku puudumise tõttu lõppenud, on siiski vähemalt üks tunnus, millele toimib tugev evolutsiooniline surve. See on eelistus saada lapsi.

Kui inimestel on võimalik muudes tegevustes muutusi tegemata valida, kas lapsi saada või mitte, siis järgmisesse põlvkonda edastavad oma geenid pigem need, kelle eelistuseks on laste saamine. Kuni rasestumisvastaste vahendite laia levikuni piisas sellest, kui evolutsioon pani inimesed seksi armastama, sest sellise eelistuse tagajärjel nad paljunesid niikuinii. Tänapäeval oleks vaja täpsemalt suunatud eelistust, sest on tekkinud võimalus seksida lapsi saamata.

Muidugi on veel teisi tunnuseid, mis ka tänapäeval evolutsioonile alluvad. Enesetapukalduvus või riskikäitumine teismeliseeas vähendavad tõenäosust järglasi saada. Vastuvõtlikkus rangetele religioonidele võib oluliselt suurendada oodatavat laste arvu, kui antud piirkonnas saadaolevad usundid keelavad rasestumisvastased vahendid või käsivad inimestel ohtralt sigida.

Who discriminates whom?

In social networks with multiple races, ethnic or religious groups involved it is generally the case that there are fewer links between groups and more within groups than would be expected from uniform random matching. One piece of research exploring this is Currarini, Jackson, Pin (2009).

When observing fewer intergroup links than equal-probability matching predicts, the natural question is who discriminates whom. If group A and group B don’t form links, then is it because group A does not want to link to B or because B does not link to A? If we observe more couples where the man is white and the woman is Asian than expected from uniform random matching, is this due to the `yellow fever’ of white men or a preference of Asian women for white men? It could also be caused by white men and Asian women meeting more frequently than other groups, but this particular kind of biased matching seems unlikely.

Assume both sides’ consent is needed for a link to form. Then the probability that a member of A and a member of B form a link is the product of the probabilities of A accepting B and B accepting A. We can interpret these probabilities as the preference of A for B and B for A and say that if the preference of A for A is stronger than the preference of A for B, then A discriminates against B. From data on undirected links alone, only the product of the probabilities can be calculated, not the separate probabilities. So based only on this data it is impossible to tell who discriminates whom.

If there are more than two groups in the society, then for each pair of groups the same problem occurs. Under the additional assumption that a person treats all other groups the same, only his own group possibly differently from the other groups, the preference of each group for each group can be calculated. This assumption is unlikely to hold in practice though.

If only one side’s consent is needed for a link to form, then from data on these directed links, the preference of each group for each group can again be calculated. The preference of A for B is just the fraction of A’s links that are to B, divided by the fraction of B in the population.

With additional data on who initiated a link or how much effort each side is putting into a link, the preference parameters may be identifiable. The online dating website OKCupid has some statistics on how likely each race is to initiate contact with each other race and how likely each race is to respond to an initial message by another race. If these statistics covered the whole population, then it would be easy to calculate who discriminates whom. In the case of a dating website however, the set of people using it is unlikely to be a representative sample of the population. This may change the results in a major way.

If the average attractiveness of group A in just the dating website (not in the whole population) is higher than that of other groups, then group A is likely to receive more initial contact attempts just because they are attractive. They can also afford to respond to fewer contact attempts since, being attractive, they can be pickier and make less effort to form links. If we disregard the nonrepresentative sample problem and just calculate the preferences of all groups for all other groups, then all groups will be found discriminating in favour of group A, and group A will be found discriminating against all others. But in the general population this may not be the case.

The attractiveness of group A in the dating website can differ from their average attractiveness if the website is more popular with group A and there is adverse selection into using the website. Adverse selection here means that only the people sufficiently unattractive to find a match by chance during their everyday life make the extra effort of starting to use the website to look for matches. So the average attractiveness of all groups using the website is lower than the population’s average attractiveness.

If a larger fraction of group A prefers to use the website and the users from all groups are drawn from the bottom end of the attractiveness distribution, then the website is relatively more popular with attractive members of A than with attractive members of other groups. Therefore the average attractiveness of those members of A using the website is higher than the average attractiveness of those members of other groups using the website. The higher preference of group A for using the website must be exogeneous, i.e. due to something other than A’s lower average attractiveness, otherwise this preference does not cause A’s attractiveness on the website to rise. It could be that members of A are more familiar with the internet, so have a lower effort cost of using any website. Or there may be a social stigma against using online dating sites, which could be smaller in group A than in other groups.

If statistics from a nonrandom sample show discrimination, there may or may not be actual discrimination in the population, depending on the bias of the sample. It could also be that the actual discrimination is larger than the sample shows, if the sample bias goes in the opposite direction from the one described above.

Arengumaade liiklus ja linnad

Olen enda külastatud lõunapoolsetes vähemarenenud riikides näinud ja teiste sarnaste riikide kohta kuulnud, et liiklus on kaootiline ja reegleid ei täideta, on palju väikesi poekesi ja tänavamüüjaid, aga vähe suuri poode ja ettevõtteid. Palju on prügi ja hulkuvaid loomi, tänavad on kitsad, kõverad ja auklikud ning ehituskvaliteet vilets.

Istanbulis konverentsil juhtusin rääkima ühe indialasega, kes ütles, et Istanbul meenutab talle Calcutta kesklinna. Hakkasime siis spekuleerima, miks need eri kultuuriruumide linnad ometi nii sarnased võiksid olla. Leidsime, et kõigi eelnevate nähtuste põhjuseks võib olla kergelt korruptiivne kultuur ja ametlike reeglite mittetäitmise norm ühiskonnas.

Kui ametlikke reegleid üldiselt ei  järgita, on üheks selle vormiks liikluseeskirjade ignoreerimine. Politsei ja kohtute korruptsioon tähendab, et ka raskete eeskirjarikkumiste karistusest pääseb tavapärase altkäemaksusumma eest, nii et liiklusseaduse jõustamine jääb nõrgaks. Kui ühiskond tugineb suuresti mitteformaalsetele reeglitele, ei pruugi valitsus ka eriti ametlike reeglite jõustamisse panustada, näiteks võetakse tööle vähe liikluspolitseinikke ja neile makstakse halvasti.

Tänavate kitsus ja kõverus ka seal, kus selleks pole ajaloolist põhjust (Istanbul kasvas aastail 1950-2010 ühelt miljonilt kolmeteistkümnele, nii et peaaegu kõik tänavad on uued) tuleneb linnaplaneerimise viletsusest ja planeerimisel paikapandud reeglite eiramisest. Jällegi on ametlike reeglite mittetäitmine osalt kultuuri, osalt puuduva või äraostetava karistussüsteemi tagajärg. Ehituskvaliteedi viletsus on sarnaste põhjustega ja tagajärjed võivad olla kurvad, kui piirkond on maavärinaohtlik või majad on enamjaolt puust. Üks türgi sõber rääkis, kuidas pärast seda, kui hakati nõudma tagavaraväljapääsutrepi olemasolu tulekahju puhuks, ehitasid paljud majaomanikud selle trepi maja välisküljele puust. Ma ei tea, kas on tegu reegli halva sõnastuse või iseseisva ümbertõlgendamisega.

Hulkuvate loomade paljusus on tingitud nende rikkalikust toidulauast rohke tänavale visatud prügi näol. Tänavate prahistamine omakorda viitab prügiveo halvale korraldusele ja inimeste püüdele prügiveotasudest jäätmeid tänavale visates kõrvale hiilida. Ei ole kohustuslikku miinimumprügivedu, mis igaühel tellida tuleks ja mis vähendaks (kuigi ei kaotaks) prügist kõrvalisi teid pidi vabanemist. Kui linnavalitsusel pole elanikkonnast ülevaadet, sest registrid on viletsad või puuduvad, siis pole ka erilist võimalust elanikele kohustusi panna – ei ole teada, kellelt reeglite täitmist nõuda, kellele arve esitada või keda mittetäitmise eest karistada. Seega oleks keeruline elanikke prügiveo tellimise nõuet täitma sundida.

Väikeste poekeste ja tänavamüüjate rohkus viitab kahele asjaolule. Esiteks on vähe ametlikke töökohti ja elanikkonna enamiku haridustase võibolla liiga madal tavaliste üheksast viieni ametite pidamiseks. Seega peavad inimesed elatist teenima näiteks midagi mitteametlikult müües. Makse selliselt tegevuselt muidugi ei maksta, tegevusloa hankimine võib olla võrdne kohalikule politseinikule iganädalase altkäemaksu andmisega. Teine põhjus just väikeste äride rohkusele on, et poed ja muud ettevõtted ei laiene, kuna piisavalt suurelt ja edukalt ettevõttelt hakatakse nõudma makse, bürokraatlike reeglite täitmist ja olenevalt kuritegevuse tasemest ka katuseraha. Väikseks jäädes „lennatakse radari all“ ja välditakse paberimajandust. Kui väikese äriga tekivad probleemid, on seda lihtsam sulgeda ja mujal uuesti avada, kui suurt. Paindliku asukohavahetuse parimaks näiteks olid Itaalias turismipiirkonnas käekotte müüvad Aafrika illegaalsed immigrandid, kes laotasid oma kauba selle demonstreerimiseks lina peale laiali. Lina nurki ühendas nöör ja kui nähti politseipatrulli kaugelt tulemas, tõmmati lina nöörist paunaks kokku ja jalutati järgmisesse kauplemispaika.