Yale matemaatikateaduskonnas paistab muusikute osakaal väga suur olevat (nende matemaatikute põhjal, kellega ma rääkinud olen, seega väga väikese valimi põhjal). Tean ühte minu aasta matemaatikadoktoranti, kes mängib viiulit, teist, kes annab oma tuttavatele igal semestril klaverikontserdi ja kolmandat, kes oli lauluõhtul klaverimängija ja andis viiulitunde. Klassikalise muusika kontsertidel ülikooli kontserdisaalides olen tihti kohanud mitut matemaatikut ja majandusteoreetikut – ka majandusteaduskonna matemaatilisemad inimesed paistavad tihti olevat klassikalise muusika huvilised.

Oleks huvitav teada, kas huvi matemaatika vastu on korreleeritud huviga klassikalise muusika vastu, või on see ainult minu väikese valimi ja vildaka järeldamisprotsessi loodud illusioon. Kui korrelatsioon olemas on, tahaksin teada selle põhjust – kas on olemas põhjuslik seos kahe huvi vahel ja kumb kumba mõjutab.

Oletan, et huvid on positiivselt korreleeritud ja põhjuseks on, et nii matemaatika kui klassikaline muusika on keerulised, aga korrapärased süsteemid. Kelle aju selliseid süsteeme hästi mõistab, sel on eelis mõlema valdkonnaga tegelemiseks ja huvi mõlema vastu.