Nature kirjutab uurimusest, kus hiina alternatiivmeditsiini rohud lasti läbi geenisekveneerija, et teada saada, milliste organismide osi need sisaldavad. Rohud ise on enamasti pulbrid, millest palja silmaga pole võimalik aru saada isegi seda, kas need on mineraalset, loomset või taimset päritolu. Geneetilise uuringu tulemused olid huvitavad – rohud sisaldasid nii kaitsealuseid loomaliike, mürgiseid taimi kui ka tavalisi koduloomi nagu lehmad. Uuring ei täpsustanud, millist osa antud organismist oli kasutatud (näiteks härja sõrga, sarve või saba).

Tulemus ei tohiks tulla üllatusena, kuna erilist kvaliteedikontrolli alternatiivmeditsiinis pole. Heal juhul ja arenenumates riikides kontrollitakse vaid, et toidulisandi kategooriasse kuuluvad alternatiivravimid otseselt mürgised poleks. Aga ka siis ei tehta ilmselt pikaajalisi uuringuid, vaid tõenäoliselt söödetakse ravimit korra hiirtele ja kui need kohe vedru välja ei viska, lubatakse toode turule.

Hiina alternatiivmeditsiini rohtude koostisosad meenutavad keskaegse Euroopa maagilisi ravimeid rästikunaha ja musta kassi karvade stiilis. Inimeste psühholoogia on maailmas üsna ühesugune ja seda ära kasutavad soolapuhujate turundustrikid seetõttu sarnased. Üks müügivõtteid on reklaamida rohu koostisosana kultuuriliselt tähenduslike loomade kehaosasid. Teine on kasutada taimi, millel on mingi füsioloogiline mõju, olgu see siis hea või halb (ravitoimeline või mürgine). Kui inimene tunneb, et rohu sissevõtmise tagajärjel kehas midagi toimub, siis ta usub rohu toimimisse rohkem ja platseeboefekt on tugevam.