Sildiarhiiv: meditsiin

Alternatiivravimi efektiivsusuuringu rahastamisest

Osa traditsioonilise ja alternatiivmeditsiini ravimeid on kindlasti soolapuhumine, aga osa puhul säilib kahtlus, et ravim võib siiski töötada. Soolapuhujad pole huvitatud oma toodete efektiivsuse uurimisest, sest siis nende pettus paljastatakse. Aus müüja, kes oma tootesse usub, võiks püüda selle toimes selgusele jõuda. Müüja poolt rahastatud ravimiuuringu puhul tekib muidugi kahtlus, et tulemused on kallutatud. Seega peaks alternatiivravimi efektiivsusuuringut rahastama ja läbi viima tootja ja müüjaga mitteseotud huvigrupid.

Suurtel ravimifirmadel pole motivatsiooni traditsioonilisi ravimeid uurida, sest kuna need on ammu tuntud, ei saa neid patenteerida. Kui ravim osutub efektiivseks, võidavad sellest infost kõik ravimi müüjad, mitte ainult teadustööd teinud firma. Kuna uuringu läbiviija ei saa monopoolset tulu uue efektiivsusinfo tagajärjel tõusnud nõudlusest ravimi järele, siis tõenäoliselt ei tasu uuringu tegemine ennast ära.

Akadeemikud uurivad aeg-ajalt alternatiivmeditsiini ravimeid, aga võrreldes keemiliste ainete arvuga on uurijaid vähe. Seetõttu tõenäosus, et kindel ravim hakkab mõnda teadustöötajat huvitama on liiga väike, et sellele loota.

Ravimi tegeliku toime teadasaamisest peaksid kõige rohkem huvitatud olema selle ravimi tarvitajad. Kui alternatiivmeditsiini kasutajad oleksid ratsionaalsed, peaksid nad püüdma oma kasutatavate ainete kohta objektiivset infot saada, mitte otsustama tootja reklaami, naabrilt kuuldu või netifoorumist loetu põhjal. Täpsemalt, ravimi tarvitajad peaksid olema valmis maksma selle ravimi efektiivsusuuringu eest.

Mõne aine puhul pole kasutajaid piisavalt või nende maksevalmidus pole piisavalt suur, et uuringu kulusid katta. Aga alternatiivmeditsiin on suur äri, nii et vähemalt osade rohtude kasutajaskond on küllaldane ravimiuuringu finantseerimiseks. Läbiviijaks võib palgata mõne akadeemiku, kel pole isiklikku huvi ravimi toimimise või mittetoimimise suhtes. Probleemiks on paljude inimeste koostöö korraldamine ja nende väikeste rahasummade kokku kogumine, et uuringuraha kätte saada. Lisaks on igaühel motivatsioon „jänest sõita“ ja kasutada teiste rahastatud uuringu tulemusi ise nende eest maksmata. Mõlemat probleemi saab teatud määral leevendada, aga mitte täielikult kaotada.

Uuringu tulemused võib teha kättesaadavaks ainult selle eest maksnud isikutele, et motiveerida annetamist, aga piraatlus vähendab antud meetodi efektiivsust rahakogumisel. Asjast huvitatud inimesed võivad üksteist leida samade netifoorumite kaudu, milles nad alternatiivmeditsiini või antud ravimi üle arutlevad. Rahakogumise koordineerimine nõuab mõne hakkaja inimese juhtimist. Suure kasutajate hulga korral ehk selline isik leidub, aga siis tekib usaldusprobleem – on vaja garanteerida, et eestvedaja rahaga jalga ei lase.

Katsed endaga

Lisa kommentaar

Meditsiinis on katsetel endaga pikk ajalugu (http://en.wikipedia.org/wiki/Self-experimentation). Põhjuseks enamasti teiste katsejäneste puudumine või arvatavalt ohtlike katsete teiste peal tegemise ebaeetilisus.
Hoopis teine alus on tavalisel inimesel igapäevaelus enda peal katset teha – soov teada, kas mingi müüdav toode ka töötab nagu lubatud. Tihti pole toote omadusi põhjalikult uuritud, aga sel väidetakse igasuguseid kasulikke aspekte olevat. Isegi kui korralikud uuringud on näidanud toote efektiivsust keskmise inimese jaoks, võib isiklik kogemus erineda. Ostjat huvitab ju ikka, kas toode on kasulik temale, mitte keskmisele inimesele.
Olen katsetanud kätekreemi ja leidnud selle kahjuliku olevat. Taustaks: talvel kuiva õhuga kipub nahk mu sõrmenukkidel kuivusest lõhenema. Soovitati kätekreemi. Kohe pärast kreemitamist läks nahk muidugi niiskeks ja lõhed hakkasid paranema. Aga paari tunni pärast oli kreem sisse imbunud või ära auranud ja nahk jälle kuiv ja lõhenev. Uuesti kreemi, uuesti kuivaks… Paari nädala pärast tekkis kahtlus, kas kreem mitte pikas perspektiivis ei soodusta nahalõhesid. Teoreetiline mehhanism oleks, et nahk reageerib kestvale kuivusele viitajaga. Kui mitte kreemitada, siis niisutab end seestpoolt ja lõhede arv väheneb võrreldes kuiva aja algusega. Kui aga kreemitada, siis segab see kohanemist, seespoolne niisutamine ei tööta ja lõhesid tuleb juurde. Teisest küljest muidugi võib kreem aidata nagu lubatud. Vaja andmeid, et selgusele jõuda.
Valisin siis juhuslikult ühe käe kreemitamiseks ja teise jätsin kreemita. Paari nädala pärast oli ilma kreemita käel selgelt vähem lõhesid. Jätsin siis kreemitamise edaspidi ära ja kannatasin kuiva aja alguses lõhed ära.
Olen katsetanud ka näonaha haiguse vastast ravimit, mis selgus aitavat, aga ainult natuke. Jällegi tekkis kahtlus ravimi efektiivsuse suhtes. Jätkasin selle kasutamist ühel näopoolel ja lõpetasin teisel. Nädala jagu polnud vahet näha. Pärastpoole tundus ravimiga näopool paari nädala jooksul õige pisut tervem. Kasutasin siis ravimit mõlemal pool edasi.
Korraliku katsega on mu enesekatsetustel muidugi suur erinevus. Puudub platseebokontroll ja eelnevalt paika pandud katseprotokoll, katsetaja teab, kumb kehapool saab katseainet ja kumb mitte. Aga mingi teabekild sellest katsest ikka tuleb.
Keda huvitab, võib enda peal võrrelda eri kosmeetikatooteid, näiteks aknevastaseid vahendeid, või kas üks raseerija töötab paremini kui teine. Ei saa muidugi kontrollida kogu keha hõlmavate seespidiste käsimüügiravimite toimet. Ma ei soovita haiguses resistentsust tekitavate ravimite osalist kasutamist.

Miks ühekülgsed dieedid võivad töötada

Lisa kommentaar

Olen kuulnud paljudest eri dieetidest, sealhulgas mitmest ühekülgsest, kus võib süüa ainult ühte toidugruppi. Kuulsaim neist on ilmselt Atkinsi dieet, kus piiratakse süsivesikute söömist.

Dieetide tegelikku efektiivsust ma ei tea, aga üks põhjus, miks ühekülgsed dieedid võivad töötada, on et kogu aeg samasuguse toidu söömine läheb tüütuks ja üksluiseks. Pikapeale ei maitse inimesele enam talle lubatud toiduvalikust miski, aga need on ainukesed toidud, mida ta süüa tohib, seega inimene ise vähendab oma söödavat kogust.

Kui söömine piiratud menüüst on piiramatus koguses lubatud, ei teki näljatunnet nagu toidukoguse vähendamisel. Pigem tekib liiga palju üksluist toitu süües vastikustunne söögi suhtes, mis dieedile kaasa aitab.

Mida alternatiivmeditsiini rohud tegelikult sisaldavad

Lisa kommentaar

Nature kirjutab uurimusest, kus hiina alternatiivmeditsiini rohud lasti läbi geenisekveneerija, et teada saada, milliste organismide osi need sisaldavad. Rohud ise on enamasti pulbrid, millest palja silmaga pole võimalik aru saada isegi seda, kas need on mineraalset, loomset või taimset päritolu. Geneetilise uuringu tulemused olid huvitavad – rohud sisaldasid nii kaitsealuseid loomaliike, mürgiseid taimi kui ka tavalisi koduloomi nagu lehmad. Uuring ei täpsustanud, millist osa antud organismist oli kasutatud (näiteks härja sõrga, sarve või saba).

Tulemus ei tohiks tulla üllatusena, kuna erilist kvaliteedikontrolli alternatiivmeditsiinis pole. Heal juhul ja arenenumates riikides kontrollitakse vaid, et toidulisandi kategooriasse kuuluvad alternatiivravimid otseselt mürgised poleks. Aga ka siis ei tehta ilmselt pikaajalisi uuringuid, vaid tõenäoliselt söödetakse ravimit korra hiirtele ja kui need kohe vedru välja ei viska, lubatakse toode turule.

Hiina alternatiivmeditsiini rohtude koostisosad meenutavad keskaegse Euroopa maagilisi ravimeid rästikunaha ja musta kassi karvade stiilis. Inimeste psühholoogia on maailmas üsna ühesugune ja seda ära kasutavad soolapuhujate turundustrikid seetõttu sarnased. Üks müügivõtteid on reklaamida rohu koostisosana kultuuriliselt tähenduslike loomade kehaosasid. Teine on kasutada taimi, millel on mingi füsioloogiline mõju, olgu see siis hea või halb (ravitoimeline või mürgine). Kui inimene tunneb, et rohu sissevõtmise tagajärjel kehas midagi toimub, siis ta usub rohu toimimisse rohkem ja platseeboefekt on tugevam.