Jätkates teemat arvamuse avaldamisest, üks lisategur, mis viib asjatundjate harvematele avalikele kommentaaridele olulistes küsimustes, on nende arvamusele liiga väikse kaalu andmine. Inimesed teavad küll, et spetsialisti väiteid peaks rohkem arvesse võtma, kui valdkonda mitte tundva isiku omi, aga nad ei tea, kui suur see kaalude vahe tegelikult olema peaks. Nii et asjatundja arvamust peetakse ainult natuke olulisemaks, kui samal teemal mõtteid avaldava poliitiku või ajakirjaniku omi. Tegelikult võib teadmiste vahe olla tohutu.

Kui inimese arvamus eriti midagi ei mõjuta, tal on muud tegemist ja teema kommenteerimine nõuab aega ja vaeva, siis ta arvamust ei avalda. Ratsionaalselt mõtlev ekspert korrutaks tõenäosuse, et tema väljaütlemise tagajärjel võetakse vastu õige otsus õigest otsusest saadava isikliku kasuga ja võrdleks seda kommenteerimise kuluga. Kui isiklik (mitte ühiskonna) kasu õigest otsusest on väiksem isiklikust kulust, siis ta arvamust ei avaldaks. Tegelikult hoolivad inimesed veidi ka ühiskonna heaolust ja vahel meeldib neile lihtsalt kirjutada, nii et aeg-ajalt näeme ka asjatundjaid olulisi küsimusi kommenteerimas.

Üks probleem ekspertide arvamusele suurema kaalu andmisel tekib, kui ei arvestata nende kompetentsivaldkonda. Olen täheldanud, et mõne valdkonna tunnustatud inimesele hakkab vahel tunduma, et ta on tark kõigil aladel. Ta ei usu oma teadmiste piiratusse või on isegi teadmatuses sellise piiratuse võimalikkusest enda puhul. Siis hakkab ta arvamust avaldama asjade kohta, millest ta midagi ei tea. Sellest tekkiv väike probleem on, et ta teeb end lolliks, aga suurem on, et tema arvamusega tutvujad võivad mõelda, et asjalood ongi nii, nagu ta väidab, ja teha selle põhjal halbu otsuseid. Seda siis, kui nad ei mõtle eksperdi täpse valdkonna üle.

Eelmises lõigus kirjeldatud oht varitseb ka mind, kui ma oma ajaveebis erinevatel teemadel noka lahti teen. Loodetavasti tean ma piisavalt enda piiratusest, et mitte esineda eksperdina valdkondades, kus mul puudub kvalifikatsioon.

Olen üle kolme aasta mõelnud, et peaksin ajaveebi kirjutama või ajalehte mõne arvamusartikli saatma, aga doktorantuuris on tööd nii palju olnud, et pole jõudnud. Nüüd neljandal doktorantuuriaastal ei pea ma õppeassistenditööd tegema, nii et aega on rohkem. Teoreetiliselt peaksin selle aja kulutama oma uurimistöö peale, aga vahel rändab mõte muudel radadel. Need on hetked ajaveebi kirjutamiseks.

Ülaltoodud arvamuse mitteavaldamine ajapuuduse tõttu on üldisem probleem. Internetikommentaare kirjutavad need, kel on aega seda teha ja ligipääs arvutile, ehk mingist miinimumist rikkamad inimesed, kel oma ajaga targemat teha pole. Samamoodi kirjutavad ajalehtedesse arvamuslugusid enamasti professionaalsed arvajad – poliitikud, avalike suhete töötajad, ajakirjanikud. Kommentaare ja arvamusi kirjutavad harva eksperdid, sest asjatundjate aeg on väärtuslikum ja neil on tööd piisavalt tihedalt, et niisama kirjutamise mõte peast eemal hoida.

See eneseselektsioon arvajate hulka või sellest välja mõjutab arvamuste keskmist kvaliteeti – kui eksperdid harva arvamust avaldavad, siis on arvamused harva asjatundlikud. Ajalehed on täis kirjutisi majandusest, aga majandusdoktorite poolt kirjutatud on neist tühine osa. Ilmselt on antud eriala kraadiga saadaval tulusamaid tööotsi, kui ajalehes arvamine.

Pensionile läinud spetsialistid võiksid teoreetiliselt hakata kommentaare kirjutama, aga kui inimene pole neid kunagi kirjutanud, siis pole seda harjumust. Lisaks vananevad teadmised kiiresti, kui neid pidevalt ei täiendata, nii et arvamused muutuvad vähem asjatundlikuks.

Sama kvalifikatsiooni languse probleem tekib vähese tööhulgaga eksperdi puhul. Tõusetub ka küsimus, miks on tööhulk väike. Võimalik on inimese enda laiskus või saamatus, mille tõttu pole tema teenete järele erilist nõudlust. See vabastab aega arvamuse avaldamiseks, aga langetab arvamuste kvaliteeti.

Ma ei pea ennast nendest mõjudest priiks – virga doktorandina polnud mul arvamuse avaldamiseks aega ja kvalifikatsioon tõusis. Nüüd vanema ja laisema doktorandina aega natuke on, aga tarkuse kasv on aeglustunud ja võibolla ehk negatiivsekski muutunud. Nii et arvamuste lugejatel tasub arvestada kirjutaja isikuga.