Peaaegu kõigis haridussüsteemides on õppeastme läbimise üheks kriteeriumiks selles oldud aeg. See on mugav süsteemi administraatoritele, sest kõik seda astet läbivad inimesed peavad käituma ühetaoliselt. Tegelikult peaks õpetamises lähtuma õppe eesmärkidest. Kui eesmärk on saavutatud, siis ei tohiks inimest sundida „aega ära istuma“.

Konkreetselt võiks keskkool läbitud olla neil, kes riigieksamid ära teevad. Kui see juhtub enne 12. klassi, siis seda parem, vähem kulu riigile. Inimeste võimekus on erinev ja klassi parimad on tõenäoliselt suutelised riigieksamid samal tasemel ära tegema palju varem, kui klassi viletsaimad.

Eksamite varem ära tegemine peaks olema heaks signaaliks nende kohta, kes selle võimaluse valivad. See ei tohiks kaasa tuua mingeid administratiivseid piiranguid. Ideaalis peaksid koolid seda soodustama, aga siin tekib muidugi huvide konflikt – kool tahab õpilastelt ühetaolisust, et nendega oleks lihtsam tegeleda, ja riigi raha, mis jääb saamata, kui õpilane varem lahkub. Selle probleemi saaks lahendada, jätkates koolile varem lõpetanud õpilaste pealt raha maksmist kuni ajani, mil see õpilane oleks 12 klassi õppides lõpetanud. Lahendus tekitab muidugi vastupidise probleemi, et kool püüab paljusid õpilasi varem lõpetama saada, isegi neid, kes selleks valmis ei ole, sest tulud jäävad varem lõpetaja puhul samaks, aga kulud vähenevad.

Eelkõige on õpilastel puudus infost oma võimaluste kohta, nii et selle varem lõpetamise võimaluse avanedes tuleks sellest eelkõige teavitada õpilasi. Selle variandi valimist takistab õpilaste puhul ka klassikaaslaste halvakspanu targemate suhtes, mis lähtub koolides valitsevast rumaluse kultuurist (on populaarne olla loll ja targad on nohikud).

Samamoodi peaksid ülikoolid aktiivselt reklaamima võimalust ainekava lühema ajaga täita, kui nõuetes kirjas.