Autoriarhiiv: sanhei

Food refused by the most people

Which food would the greatest fraction of the world population refuse to eat? To make the question interesting, focus on widespread food items, not „interesting” local specialties like surstromming, fermented shark, maggot cheese. My guess is that pork and beef would be the most widely refused, by Muslims and Hindus respectively. Meat in general is considered objectionable by more people than vegan dishes. Refusal of plant-based food is mostly due to allergies, so soy and wheat would be the least popular. In light of this, it is interesting that the main components of the British Airways snack box on 17 May 2020 were made of wheat and pork (Jamon Iberico and a spread made of 57% bacon and 18% pork jowl). The box replaced the usual airline meal. According to British Airways, the reason was to reduce food heating on the plane during the Covid-19 pandemic. I am not sure how reducing cooking is supposed to avoid infection, but even supposing that, the pork-based snacks do not seem optimal by any criterion.

Vegan food is generally cheaper, and among animal-source foods, chicken is the cheapest, followed by turkey. So price cannot be the reason for serving pork. Airlines may try to signal wealth or that they care about passengers by offering „premium” foods, e.g. meat, and not the cheapest kind. However, this signal is undermined by the plastic boxes for the meals, the sloppy mixture of foods in the main box and the small quantities. The goal is clearly not to feed people or to keep them healthy. It does not seem reasonable for the airline to expect that it will give passengers a good taste experience.

Exercise is better than working to buy health insurance

Lisa kommentaar

Health insurance does not insure health, but wealth. Exercising to prevent disease is often better than working to buy health insurance to cover treating that disease. For example, cancer, stroke and cardiovascular disease predominantly occur in old age, so insurance against these is highly substitutable with exercise.

The American Association for Critical Illness Insurance in 2011 listed the following average annual premiums by age group for a male nonsmoker based on a $40,000 benefit for treatment of cancer, stroke or heart attack. Age 40: $575 to $610; age 45: $745 to $785; age 50: $940 to $980. Similar premiums in 2019 only buy cancer insurance.

At an after-tax hourly wage of $20, paying these premiums requires 30-50 work hours per year, about 0.6-1 hour per week, or 0.6-1% of waking hours. From a baseline of zero sports, one hour per week of exercise increases lifespan by one year, or by about 1/80 of life expectancy. Whether switching an hour per week from work to exercise (and cutting health insurance to compensate for the lost hourly wage) is a good investment in terms of lifespan depends on how much treatment lengthens life and how much health insurance increases the probability or quality of treatment. Data is difficult to find on both the effect of treatment on lifespan and the effect of health insurance on treatment.

The median survival rate to hospital discharge after EMS-treated out-of-hospital cardiac arrest with any first recorded rhythm is 7.9%. So for serious heart conditions, treatment and thus health insurance does not make much difference. Lung cancer treatment is said to prolong survival by about three months, which also seems small. Even if no health insurance implies no treatment, which is not the case because emergency care is still provided, investing worktime to buy health insurance seems to have a low benefit. People with cancer survive with a probability about 2/3 of the survival probability of a comparable population without cancer, so the upper bound on the benefit of treatment is 2/3 times the probability of getting cancer times the remaining life expectancy. This upper bound is loose, because zero treatment does not reduce the 5-year survival probability to zero.

Preventing overeating by advance cooking

Lisa kommentaar

A commitment device that prevents overeating is to only buy food that needs cooking (raw meat or fish, dry goods such as rice, flour, beans), and only buy drinks with zero calories. After each meal, measure out the ingredients for the next meal. The ingredients may be put into a pressure cooker, slow cooker, microwave or other gadget with a timer to cook, so the food is ready at the next mealtime, but not before. This procedure leaves no ready-to-eat food to snack on between mealtimes and no option to eat a larger portion than planned. The reason to portion out the next meal right after the previous meal is to do it while not hungry, thereby preventing oneself from increasing the portion size.

Sufficiently fast food delivery breaks the commitment, because it permits ordering a snack that arrives before the next mealtime. Such delivered food is typically processed and unhealthy. Vending machines, convenience stores, takeout restaurants or other sources of ready food in or near the building also weaken the commitment. Quarantine strengthens the commitment, reducing the temptation to go out seeking food.

Eating a balanced diet is more difficult when restricting food to only categories that need significant preparation time. Fruits and most vegetables can be eaten raw and juices give quick calories due to their high glycaemic index. Frozen fruits and vegetables are more difficult to snack on immediately, thus ease commitment without compromising health. Frozen fruit juice concentrate similarly delays gratification for at least a few minutes. Small berries thaw very quickly in water, so are a temptation.

Lifehacks to prevent overeating (from Youtube): eat in front of a mirror, avoid distractions like a computer, TV or smartphone while eating, use small dishes (Japanese style).

Riiete voldid peaksid olema tahapoole suunatud

Lisa kommentaar

Sissevõtuvoltidega (plisseeritud) pükstel on voldid suunatud tahapoole (eesmised voldid külgede suunas), mis on hea, sest edasisuunas liikudes ei jää sellised voldid asjade taha kinni. Samal põhjusel peaksid lõõtstaskute voldid olema taha suunatud, aga olen näinud ja kandnud ette suunatud voltidega lõõtstaskutega pükse. Aeg-ajalt haarasid sahtlid ja käepidemed nendel taskuvoldist. Sarnane probleem tekkis jopetaskutega, mille klapid olid ette suunatud ja mis seetõttu näiteks ukselingiga haakusid kui uksest lähedalt mööduda. Kinnijäämise vähendamiseks peaks taskuklapp olema kinnitatud tasku eesmisele poolele, kuna inimene liigub enamasti edasisuunas. Tasku tagaküljel oleva klapi loogika on ilmselt, et klapp peaks olema tasku ülemisel küljel, mis diagonaalse tasku puhul on tagakülg (kõigil diagonaaltaskutel, mida näinud olen, on avaus ees kõrgemal).

Investing time to gain lifetime

Lisa kommentaar

Exercising lengthens lifespan, but the return is diminishing in the amount of exercise. From zero physical activity, one extra hour of exercise per week gains about one year of life expectancy (doi:10.1371/journal.pmed.1001335.t003). Thus investing 1/168 of total weekly hours, or about 1% of the waking hours that are not spent on the quickest possible eating or hygiene, adds about 1/80 of lifespan in developed countries. This time investment has a positive return, because the percentage of lifetime spent on sports is less than the percentage gained.

Exercising may be optimal even for someone who intensely dislikes exercise, because one way to think about this investment is as choosing a year of being dead or a year of exercising plus some extra time living and not exercising. If doing sports is weakly preferred to being dead, then the first few hours of exercise per week are a positive-return investment.

One criticism of the above logic is that the lifetime gained is at the end of life, but the time doing sports is spread evenly throughout life. If extra time when old is worth much less than when young, then investing time in one’s youth to gain years of life in retirement may not be optimal. However, the question then becomes why is time less valuable when old. If the reason is lower ability to enjoy life (due to chronic diseases, cognitive decline, decreased libido, etc), then counterarguments are that exercise increases healthspan (quality-adjusted years of life) and the progress of medicine increases the quality of life in old age over time. If technological progress becomes fast enough to lengthen average lifespan by more than one year each year, then life expectancy becomes infinite. Increasing one’s lifespan to survive until that time then has an infinite return.

If life expectancy does not become infinite in the 21st century, then the diminishing return to exercise in terms of lifespan implies that there is a finite optimal amount of exercise per week, unless one’s utility increases in exercise no matter what fraction of time is spent on it. At 10 hours of physical activity per week, one needs to add about 10 more hours to gain one year of life (doi:10.1371/journal.pmed.1001335.t003). Spending 10% more of one’s waking time to gain 1/80 of lifetime is a negative-return investment in pure time terms, but may still be rational for the increase in health and quality of life.

In the research, exercise is defined as moderate- or vigorous-intensity activities: those with an intensity level of at least three metabolic equivalents (METs) according to the Compendium of Physical Activities. In other words, the energy cost of a given activity divided by the resting energy expenditure should be at least three (the approximate intensity of a brisk walk). The relevant weekly hours of moderate- or vigorous-intensity activity and the years of life gained are in the table below.

Physical Activity Level:0 0.1–3.74 3.75–7.4 7.5–14.9 15.0–22.4 22.5+

Years of life gained: 0 1.8 2.5 3.4 4.2 4.5

Juustu hallitama minemise aeglustamine

Lisa kommentaar

Kilepakendi sees on juust peaaegu steriilne. Hallitama ajavad avamisel ja lahtilõikamisel paki sisse sattuvad mikroobid ja eosed. Neid saab vähendada kui kätega mitte puudutada juustu ega pakendi sisekülge. Selleks lõigata puhaste kääridega paki üks ots lahti, lükata paki teist otsa pigistades juust pisut pakist välja ja lõigata seda puhta noaga, hoides juustu lõikelaual paigal läbi kile. Siis lükata noaga juust pakki tagasi. Kui juustu pole vaja viilutada, siis võib selle enne pakendi avamist tükkideks murda (murtavus sõltub juustu elastsusest ja paksusest). Seejärel lõigata puhaste kääridega paki üks lahti ja koputada vajalik kogus tükikaupa pakendist välja.

Õhukese plokina pakendatud juustu saab ka läbi kile noa tagakülge kasutades regulaarse kujuga risttahukateks pressida.

Tilliteipimine

Lisa kommentaar

Palavas trenni tehes oleks ilma alukateta jahedam, aga enamikul lühikestel trennipükstel (ja ka muudel) on ees mingi õmblus, mis tilliotsa kraabib kui eesnahk seda päris ära ei kata. Üks lahendus on lühikesed pahupidi jalga panna, õmblus väljaspool, aga kui materjal ise kare on, siis see ei tööta. Teine lahendus on mainitud õmbluseta pehmest riidest lühikesed osta. Joostes või hüpates tõmbab raskusjõud välissuguelundeid ebamugavalt allapoole (oleneb muidugi nende raskusest), nii et mingi tugi oleks optimaalne, samal põhimõttel kui naistel sportrinnahoidja (mis võib ka sumomaadlejatele kasuks tulla).

Kolmas lahendus kasutab teipi, mis nõrgalt naha külge jääb, näiteks läbipaistvat kontoriteipi. Tuleb eesnahk tilliotsa peale tõmmata ja siis üle otsa kinni teipida. Ühest neljasentimeetrisest teibijupist piisab, et hõõrumist vältida. Kogu paketi võib omakorda vöö külge teipida kui raskusjõud ebamugavust põhjustab. Teibi nõrk kleepuvus on oluline, et selle eemaldamist lihtsustada. Korralik plaaster näiteks oleks väga valus ära tõmmata (analoogselt filmi American Pie 2 superliimistseeniga), aga kontoriteibiga seda probleemi pole. Enne kasutamist tuleb teipi muidugi vähemtundlikul nahal testida, sest võibolla on mõni kontoriteip tugeva liimiga. Natuke peab teip naha külge kleepuma, et lahendus töötaks.

Epideemia ravimite standardid peaksid olema rangemad

Lisa kommentaar

Kui ravim antakse korraga suuremale hulgale inimestele, siis on selle võimalik kahju (kui kõrvalmõjud ületavad kasulikku toimet) suurem, seega on enne ravimi turule lubamist optimaalne rohkem teavet koguda. Analoogselt tehakse enne olulisemat investeeringut põhjalikum analüüs kui peenraha kulutades. Ravimi puhul nõuab täpsem teave suurema valimi ja parema metoodikaga kliinilist uuringut, ehk heakskiidustandard peab olema rangem. Kui suurem uuring võtaks oluliselt kauem ja ravimiga on kiire, siis otsustab kulu-tulu analüüs, millal eelistada väheminformeeritud kiiremat heakskiitu. Üldiselt kasutavad kliinilised uuringud osalejaid paralleelselt, nii et suurem valim ei pikenda uuringut oluliselt.

Lisaks püsikulu ja muutuvkulu loogikale on rangemate nõuete kehtestamise poolt ka mänguteoreetilised argumendid. Ettevõtted, mis luuakse majanduslanguse ajal, on hiljem edukamad. Teoreetiline põhjus on, et languse ajal riskivad alustada pigem tõsisemad tegijad, aga buumi ajal on lihtsat raha lootvate loodrite ja petiste protsent iduettevõtjate hulgas suurem.

Sarnasel põhjusel oletan, et epideemia ajal leiutatud selle epideemia ravimid ja vaktsiinid on keskmiselt vähem efektiivsed kui muul ajal või muu haiguse vastu loodud. Leiutajad ei pea otseselt petised või rumalad olema, lihtsalt soovmõtlemine on inimlik, nii et epideemia motiveerib uskuma selle lahendustesse üldiselt ja enda loodud ravimisse eriti. Ravimituru reguleerijad ja ravimitootjad on siis psühholoogiliselt kallutatud standardite alandamise suunas.

Tõenäoliselt on ka kasuahnete petiste protsent ravipakkujate hulgas epideemia ajal kõrgem, eriti kui riik ja heategevusorganisatsioonid parasjagu lahenduste suunas raha loobivad. Aus uurija ja petis saavad sama suure kasu kui nende pakutud ravim või vaktsiin töötab, aga petis saab lisaks kasu, sest tal võib õnnestuda valetada ebaefektiivne lahendus töötavaks või lihtsalt rahaga jalga lasta. Petis ka pingutab vähem tõelise lahenduse otsimiseks, seega on tal suurem motivatsioon grandiraha taotleda ja lahendusi pakkuda kui ausal teadlasel.

Science kirjutab, et epideemia ajal loodud vaktsiinidele ja ravimitele ei tohiks seada madalamaid standardeid. Läheksin sellest soovitusest veel edasi: ülalmainitud negatiivse valimi tõttu peaks epideemia ajal pakutud lahendustele rakendama rangemaid nõudeid, et saavutada sarnane oodatav efektiivsus muul ajal leiutatud ravimite ja vaktsiinidega.

Lahenduse leidmisega on epideemia ajal kiire, aga pole sugugi selge, kas nõuete leevendamine ja ravimi heakskiiduga kiirustamine tegeliku lahenduse leidmist lähemale toob. Kasutu või lausa kahjuliku vaktsiini tootmisesse suunamine vähendab motivatsiooni konkureerivaid lahendusi pakkuda ja võtab neilt osa tootmisressursse. See aeglustab teiste vaktsiinide ja ravimite leiutamist ja tootmist ka siis kui kõik tegutsevad heas usus. Lisaks on petistel võimalik pakkuda näilisi lahendusi kiiremini kui ausatel uurijatel tegelikke, nii et kiire heakskiit tekitab negatiivse valimi.

Petistel on ka motivatsioon ootusi üles kruvida, sest nad ei võta arvesse kahju, mida pettumus esimestes lahendustes ühiskonnale teeb – järgnevaid (ja suurema tõenäosusega töötavaid) vaktsiine ja ravimeid ei usaldata. Avaliku arvamuse pendel kõigub liigsest lootusest ülemäärasesse umbusku.

Miks värske õhk pea selgeks teeb

Lisa kommentaar

Olen kuulnud arvamusi, et värske õhk teeb pea selgeks ja et pärast värskes õhus viibimist tuppa tulek teeb uniseks. Vahel tundub ka enda kogemuse põhjal nii, vahel mitte. Topeltpimendusega uuringu puudumisel spekuleerin teoreetiliselt, miks õues viibimine äratada võib.

Põhjus pole tõenäoliselt õhu gaasilises koostises. Hapnikusisaldus normaalse ventilatsiooniga hoones on sarnane välisõhule. Süsihappegaas samuti. Õhu koostise muutus mõne promilli võrra muudab vere gaasisisaldust vähem kui üks sügav hingetõmme. Isegi kui asi oleks õhu koostises, siis akna avamine peaks koostise kiirelt ühtlustama, eriti kui ilm pole täiesti tuuletu.

Toas on valgust tavaliselt palju vähem kui õues (silmad kohanduvad, nii et inimene suurt vahet ei taju). Valgus äratab ja parandab meeleolu, hämarus seevastu suurendab melatoniini tootmist ajus ja teeb uniseks. Hüpoteesi, et õuevalgus teeb pea selgeks, saab kontrollida, võrreldes pimedal ajal õues käimise mõju toas ereda prozhektori sisselülitamisega.

Inimene liigub õues rohkem, mis parandab vereringet, sealhulgas ajus. Aju paremat verevarustust tajub inimene pea selgemaks minekuna. Tuppa tulles inimene tavaliselt istub või vähendab füüsilist koormust muul viisil. Õues liikumine on tavalisest istuvast eluviisist kehaliselt väsitavam, mis seletab ka järelmina unisuse teket. Hüpoteesi, et suurem füüsiline koormus õues teeb pea selgeks, saab kontrollida, võrreldes siseruumitrenni õues istumise või lamamisega.

Õueõhk on parasvöötmes enamasti toast jahedam, mis ahendab perifeerseid veresooni, mis omakorda võib tõsta vererõhku ja parandada aju verevarustust. Seda hüpoteesi saab kontrollida liigsoojades riietes õues käimise mõju võrdlemisel toas liiga õhukeste riiete kandmisega.

Chemical vapour deposition with sound waves

Lisa kommentaar

Creating a standing sound wave in the chamber in which CVD occurs may generate interesting patterns in the deposited film like on Chladni plates. A strong enough compression and strain induced by the wave may even change the crystal structure of the deposit. Maybe even form freestanding filaments through the volume of the chamber, not just a flat deposit on a surface.