Autoriarhiiv: sanhei

Sääsetõrjevahendite katse enda peal

Et teada, milline sääsetõrjevahend kõige paremini töötab, tegin järgneva katse. Panin eri kehaosadele erinevaid vahendeid, jätsin mõne ka kaitseta (kontrollpiirkonnaks), kirjutasin piirkonnad ja neile pandud vahendid tabelisse. Püüdsin siis unustada, mis tõrjevahend mis kehaosale sai, et mitte alateadlikult mõõtmistulemusi kallutada. Läksin seejärel võssa kraavi äärde seisma, käed laiali ja kirjutasin telefoni üles kõik sääskede maandumised, mida märkasin. Murphy seadus kehtis jälle – kui mul sääski vaja oli, siis pidin neid tükk aega ootama ja neid lendas vähe kohale. Pikka imemist ma üheltki märgatud sääselt ei kannatanud – lõin ta laiaks või ajasin ära, nii et vähendasin ka ise uuringu valimi suurust.

Sääsed eelistasid selgelt mu kehal võimalikult madalal maanduda. Kõik tõrjevahendid töötasid enamvähem sarnase efektiivsusega ja neist oli kasu – kaitsevahendita nahal maandus palju rohkem sääski kui sümmeetrilise kehapiirkonna kaitstud nahal.

Peapesu palja veega

Lisa kommentaar

Juba üle kuu aja järgin internetist leitud soovitust pesta juukseid tavalise kraaniveega, sest šampoon või muu pesuvahend mingit lisapanust ei anna. Oleneb ilmselt inimesest, aga minu puhul on katse senini edukas: kõõma pole tekkinud, peeglis juuksed rasvased ei tundu ja keegi teine pole neid ka negatiivselt kommenteerinud. Juuksed tunduvad mulle pisut tihedamad ja tumedamad kui varem šampooni kasutades.

Veepesu muud head küljed on pisike keskkonna- ja rahasääst. Pesuaega kulub umbes sama palju kui šampooniga. Kui mingi probleem tekib, saan alati uuesti pesuvahendit kasutama hakata.

Erandina pesen pead vähese seebi või šampooniga peale igakuist endal juuste lõikamist, et millimeetrised juukseotsad peast ja õlgadelt eemaldada, muidu hakkavad sügelema. Veepesule need lõigatud juuksed millegipärast eriti ei allu.

Partial cleaning may make surfaces look dirtier

Lisa kommentaar

The reason why incomplete cleaning may increase the visual perception of dirt is by increasing the contrast between the patches of thicker grime and the normal colour by removing a uniform covering of thinner dirt. If something is uniformly grimy, then the colour of the covering dirt may be perceived as the thing’s normal hue. Cleaning may remove approximately the same thickness of dirt from all points on the surface. If some patches initially have a thicker layer, then these remain the colour of the dirt after the cleaning, but other areas may be fully cleaned and revert to the original look of the surface. The human visual system mostly perceives contrast, not the absolute wavelength of the reflected light, as various optical illusions demonstrate. Higher contrast between the thicker patches of grime and the rest of the surface then enhances the perception of dirtiness.

Bar-coding videos to prevent faking

Lisa kommentaar

To prevent clips from being cut out of a video or inserted, add a non-repeating sequence of bar codes onto either the whole frame or the main object of the video, such as a person talking. The bar code can use subtle „watermark” shading that does not interfere with viewing – it only needs to be readable by computer. The sequence of bar codes can be recreated at a later time if the algorithm is known, so if a clip is cut out of the video or added, then the sequence no longer matches the replication. Altering the video frame by frame also changes the bar code, although the forger can bypass this security feature by reading the original bar code, removing it before retouching and adding it back later. Still, these extra steps make faking the video somewhat more difficult. The main security feature is that the length of the video cannot be changed without altering the sequence of bar codes, which is easily detected.

The maker of the video may generate the bar codes cryptographically using a private key. This enables confirming the source of the video, for example in a copyright dispute.

Probably the idea of bar-coding videos has already been implemented, because watermarks and time stamps on photos have long been used. The main novelty relative to treating each frame as a photo is to link the bar codes to each other over time.

Metsavendlus oleks tänapäevase tehnoloogia vastu edutu

Lisa kommentaar

Infrapunakaameratega droonid ja luurelennukid avastaksid metsast inimesesuurused soojad objektid, eriti talvel lehtedeta puude vahelt ja lume taustal. Veel lihtsam oleks lõket avastada, kuna temperatuurikontrast ümbrusega on suurem, nii et talvel oleks metsavendadel valik külmunud toidu ja oma asukoha äraandmise vahel. Isegi maa-aluses punkris tuld tehes peab sooja suitsu kusagile välja laskma, mis infrapunakaameraga näha on. Kui suits välisõhu temperatuurile jahutada, siis on selle tihedus ka välisõhuga sama, nii et see ei tõuse enam ülespoole.

Maastikul liikuva inimkeha soojust on raske varjata, sest ennast soojusisolatsioonimaterjali sisse mähkides läheb palavaks. Võibolla kivivillast ja hõbepaberist vihmavari aitaks vältida ülespoole kiirgavat soojust, aga see vihmavari võib mõnel teisel elektromagnetilise spektri osal näha olla.

Masinõppimine suurelt valimilt aero- ja satelliidifotodelt aitaks loodusest inimtegevuse jälgi tuvastada. Seda valimit tehisintellekti treenimiseks saab tekitada, käskides paljudel väikestel sõdurirühmadel Venemaa avarustes varjatud laagreid ja punkreid ehitada, preemiatega parimatele varjajatele. Siis pildistada õhust neid teadaolevatel koordinaatidel laagreid ja negatiivse kontrollgrupina laagrivaba loodust, lasta arvutil klassifitseerida, kumb on kumb ja seeläbi õppida, mis tunnused tegelikku laagrit tavalisest loodusest eristavad.

USA ebaedu Afganistanis tuleb demokraatliku riigi soovimatusest liiga palju tsiviilelanikke tappa – õhust võib küll tuvastada looduses liikuvad inimesed, aga vaenlase võitlejate eristamine neutraalsetest karjustest on keeruline. Mägisel maastikul pole ka õhust kõik punktid vaadeldavad, näiteks rada eenduva kaljuserva all.

Ka Nõukogude Liit ei tahtnud Afganistani liiga inimtühjaks teha, sest soovis jätta muljet, et on seal afgaanide kutsel sõbralikult kommunismi ehitamas. Lenin või Stalin oleks Afganistanis võitnud oma tavalise taktikaga: küüditada liiga palju vastu hakkavate piirkondade inimesed Siberisse. Tänapäeval saaks geriljasid maha suruda ka vähemdrastiliste vahenditega – keelata loata looduses viibimine, ettekäändeks näiteks maastikupõlengute ennetamine või looduskaitse, siis tuvastada õhust looduses viibijad, jälitada drooniga neid koduni või punkrini ja nad kas kodus arreteerida või punkris droonirünnakuga tappa. Afganistani koopad on õhulöökidele üsna vastupidavad, nii et seal peaks maastikul hulkuvad inimesed enne koobast neutraliseerima. Kodus istuv rahvas jääks enamasti puutumata, mis suurendaks motivatsiooni asulas püsida. Seevastu valimatu tapmine või küüditamine paneks inimesed vastu hakkama põhimõttel „surm siin või Siberis”.

Eesti-taolisel tasasel maal on mägede analoogiks linnad: katuseserva all kõndijad on õhust raskestinähtavad, hoonete sisemused on nagu koopad paljude sissepääsudega. Võitlejate eristamine linnaelanikest on keeruline. Selleks oleks vaja tuvastada, kes kannab kaasas tulirelvakujulisi metallobjekte, aga need saaks maskeerida metallkarkudeks, järelveetava kohvri käepidemeks, jalgrattaraamiks jne. Lennujaamastiilis metallidetektorväravad tänavatel oleksid üsna kulukad ja neist saaks läbi majade, aedade ja kanalisatsiooni ümber liikuda.

Tissue sampling by piggybacking on vaccination or testing campaigns

Lisa kommentaar

Obtaining tissue samples from a large population of healthy individuals is useful for many research and testing applications. Establishing the distribution of genes, transcriptomes, cell distributions and morpologies in a normal population allows comparing clinical laboratory findings to reference values obtained from this baseline. The genetic composition of the population can be used to estimate historical migration patterns in paleoanthropology and selective pressures in evolutionary biology.

Gathering tissue samples from many people is expensive and time-consuming, unless it happens as a byproduct of existing programs. Collecting used vaccination needles or coronavirus nasal swabs that have a few cells attached allows anonymous tissue sampling of almost the entire population. A few cells per person are enough for many analyses in modern biology. Bulk collection of needles or swabs has built-in untraceability of biological material to an individual, which should alleviate privacy concerns and reduce the bureaucratic burden of ethics approvals.

Flight cameras for environmental and traffic monitoring

Lisa kommentaar

Recordings from the downward-pointing cameras on commercial airliners that provide inflight belly-cam views could be downloaded after landing to use for research, for example on vegetation cover, traffic density on roads, night-time light which measures economic development. The flight paths are saved on flight tracking websites anyway, which enables localising the video at any point of time to the GPS coordinates the flight was at. The recordings are not much use for military spying because countries ban overflights of sensitive sites anyway. Thus security and privacy arguments should not stop research in this case.

The resolution of the belly cameras is low and the wavelengths cover only visible light, not infrared which would be useful for vegetation measurements. The compensating upside is the frequent overflights of many parts of the globe, thus the dense temporal coverage. The videos are almost costless to obtain – just plug an external hard drive into the existing inflight entertainment system to and later upload its contents at the airport. The low cost contrasts with specialised satellite and aerial surveys.

Algae tattooed for doping and oxygen administration

Lisa kommentaar

The paper by Qiao et al. (2020) in Science Advances shows that unicellular algae injected near a hypoxic tumour photosynthesise oxygen in the body in response to infrared light with wavelength 660nm that penetrates >4mm into tissues. The oxygen saturation of the tumour rises from 6.2% to 30% in 2 hours after the algae receive a 5-minute laser exposure. The oxygen sensitises the tumour to radiation therapy. No side effects were found from the algae in this or previous research. The performance of the algae stayed the same when these were coated with red blood cell membranes to delay their clearance from the body.

Another application of algae that can produce oxygen in the organism is doping in sports. The algae can be tattooed under skin that is exposed to light containing enough of the wavelengths which the algae use and which can penetrate under the skin. For example, long-distance runners outdoors in warm weather have most of their skin exposed to sunlight, thus have a large surface area suitable for algal oxygen production. The additional oxygen from photosynthesis improves athletic performance. The only question is whether the oxygen generation is quantitatively fast enough to make a difference. In elite sports, every little advantage counts, so athletes are probably willing to use algae tattoos.

The algae are not dangerous even in deep blood vessels and tissues. Eventually the organism clears the algae, but the clearance of foreign particles is slower in the skin than in deep tissues, as evidenced by the persistence of ordinary tattoos. So the algae will last for a daylong competition.

Patients with breathing problems, for example with coronavirus-induced lung inflammation, may also benefit from algae tattooed on a large area of skin which is then illuminated with 660nm light. Such oxygen supplementation reduces the need for mechanical ventilation. Again, the question is the amount of oxygen from a whole-body algal tattoo.

Clock and ads projected on the ceiling

Lisa kommentaar

At a public swimming pool, the clocks on the wall are usually small, far and hard to see through droplet-covered goggles. The clock is relevant for planning to finish by a certain time and for tracking one’s speed (lap time). A solution is to use a projector to show a large clock on the ceiling, or to draw the numbers on the ceiling with a laser – essentially a programmed pointer.

The ceiling is also an untapped advertising display space, not just at swimming pools and gyms, but in any building. Ceiling ads are more valuable in swimming pools, gyms and yoga studios than in most other structures, because people doing backstroke, bench press or fish pose are facing the ceiling, which is not the case in a majority of buildings.

The floor is also mostly unused ad space. Projecting ads on the floor is not as useful as the ceiling, because people walking through the projector beam block the display.

Spordiriiete higihaisu vältimisest

Lisa kommentaar

Spordiriided on enamasti polüestrist või nailonist, mida ei tohiks väga kuumalt ega valgendajaga pesta. Tavalise pesuga ei tule higihais päris maha kui higi on riietel juba kuivanud ja paar päeva seisnud kuni pesumasinatäis koguneb. Pesule allumatu higilõhna ennetamiseks tasub riided läbi loputada enne kui higi neil kuivab. Seda on lihtne teha, võttes riided pärast trenni duši alla kaasa. Seal põrandal vedeledes ligunevad need enamvähem läbi ja pärast saab need näiteks dušiotsiku külge kuivama riputada kuni enam ei tilgu.

Veel niiskena loputamine võib ennetada ka kaenlaaluseid higiplekke, mis tavalises pesus maha ei tule. Sama kehtib vereplekkide kohta mitmesugustest kriimustustest, jalgratta pealt kukkumisest jne – kui riided näiteks haava pestes kraanikaussi või duši alla ligunema panna, siis veri ei hüübi riietele ja plekid ei kinnistu.