Arhiiv kuude lõikes: July 2021

Tarbimise ja turismi asemel annetamine

Kriitika, et kosmoseturismi või muu raiskava tarbimise asemel võiks annetada heategevuseks, on osaliselt õigustatud. Maailm oleks tõesti parem. Üks vastuargument annetamissurvele on tootlike inimeste motiveerimine edasi töötama kui nad on juba rahaliselt vabad (piisavalt teeninud, et oma peret kogu ülejäänud elu säästudest ülal pidada). Kui sotsiaalse surve või muu sunni tõttu peaksid Warren Buffetti, Elon Muski või Jeff Bezose sarnased oma töö viljad edaspidi ära andma, siis enamik neist enam ei töötaks.

Inimkond oleks vaesem kui kõige tootlikumad lõpetaksid töö, isegi kui nad suure osa oma seni teenitud rahast annetaksid. Mõõtmaks, kui palju maksustamine või annetuste nõudmine tööd mõjutab, tuleks eristada otsest motivatsiooni (kaupade ja teenuste tarbimisest füüsiliselt saadavat heaolu) kaudsest (teistele tarbimisega mulje avaldamisest saadav heaolu). Kaudset motivatsiooni saab säilitada ka tarbimata kui muuta ühiskondlikku normi nii, et teistele avaldaks muljet heategevus, mitte tarbimine. Igaüks peaks imetlema heategevust, mitte kallist autot, maja, puhkusereisi või kosmoselendu. Sotsiaalse normi muutmine on muidugi keeruline ja aeglane, aga maailm oleks parem kui mulje avaldamiseks tuleks teisi aidata, mitte ressursse raisata.

Samuti nii rahvatervis kui keskkond oleksid paremad kui seksuaalpartnereid tõmbaks ligi treenitud ja terve keha, mitte riided, meik, iluprotseduurid, auto või muu omand. Kohtamisel võiks käia trennis, näiteks koos jooksmas, mitte tarbimas. Ka see nõuab sotsiaalse normi muutust. Väike algus on ühised jalutuskäigud, mis on juba praeguse normiga kooskõlas.

Kuluka ja abstraktse õigustamine kaudse kasuga

Kulukaid sõjanduse või abstraktse teaduse valdkondi ja asutusi õigustatakse väitega, et nendest on välja kasvanud kasulikke leiutisi, näiteks DARPAst internet, kosmoseprogrammist GPS. Postimehe arvamusartiklites väidetakse, et fundamentaalteaduse õppimine on kasulik, kuna selle lõpetajad leiavad pärast töö teistes valdkondades, näiteks filosoof konsultatsioonifirmas, füüsik insenerinduses, keeleteadlane programmeerimises. Sel juhul oleks ju parem kohe konsultatsiooni, insenerindust või programmeerimist õppida. Samuti oleks efektiivsem sõjanduse ja puhta teaduse asemel otse kasulikke leiutisi arendada.

Argument, et kaudselt aitas mingi kulukas tegevus kaasa millegi kasuliku tekkele, kehtib ju ka Teise maailmasõja kohta (reaktiivlennuk, rakettmootor, tuumaenergeetika, krüptograafia, defitsiitsete materjalide asenduskaubad). Ega maailmasõda selle pärast hea ei olnud.

Iga eesmärgi puhul tuleks leida parim viis selle saavutamiseks, mitte jääda suvaliste tegevuste juurde, mis võibolla natuke eesmärgile kaasa aitavad. Peaks vältima poliitiku süllogismi: „Me peame midagi tegema. See on midagi. Seega me peame seda tegema.” Üldiselt tuleks otsustamiseks võrrelda tulusid ja kulusid, sealhulgas alternatiivkulu. Näiteks mida ühiskond nende sõjaliste ja abstraktse teaduse kulude muudesse valdkondadesse suunamisel saavutada suudaks.

Sõda muidugi motiveerib inimesi, ilmselt tugevamini kui miski muu. Kui tehnoloogilised läbimurded sõltuvad motivatsioonist ja pingutusest rohkem kui ressurssidest ja haritud inimeste arvust, siis võib sõda isegi inimkonda edasi aidata, hoolimata sellest, et hävitab arvukalt inimesi ja palju ressursse. Tundub vähetõenäoline. Pigem jäid kõigi mittesõjaliste valdkondade läbimurded sõdade ajal tegemata või lükkusid edasi, kuna sisendid suunati üksikutele sõjalistele projektidele. Mittesõjalisi valdkondi on oluliselt rohkem kui sõjalisi, nii et kokkuvõttes tehnoloogia areng aeglustus.

Ebavajalikke organisatsioone ja töökohti õigustatakse samuti nende kaudse kasuga, näiteks 2021 vaieldi riigieelarve kärpimisele vastu väidetega, et sõjaväeorkester tõstvat motivatsiooni ja isamaalisust, kaplanid pakkuvat vaimse tervise tuge. Kas poleks siiski parem neid teenuseid otse pakkuda (muusika kõlaritest orkestri asemel, psühholoog kaplani asemel)? Samade miljonite eest saaks nii ehk rohkem motivatsiooni ja vaimset tervist.

Põdrakanepi jm taimeteede maitse ja lõhn

Huvitav, et värsketest põdrakanepi õitest tehtud teel on erinev lõhn kui lehtedest. Õietee lõhn ja maitse on ka omavahel erinevad – lõhn sarnanes nõgesele, maitse oli mahe herne, kapsa ja mingi muu taime segu. Põdrakanepi lehtedest teel oli algul rabarberilõhn, aga poole tunni järel siiski rohkem nõgese moodi nagu õieteel. Lehetee oli maitsetu, mis tundub taimeteede puhul tavaline. Kaselehetee lõhnas saunaviha järele, aga maitses nagu vesi. Pärnaõieteel oli mee lõhn, aga puudus maitse. Apteegitilli (fenneli) teel on märgatav ravimi- ja aniisilõhn, aga maitse nagu veel. Kuusevõrseteel pole samuti maitset, lõhn on õrn jõulupuu oma. Kuusevõrsed ise on närides tugeva hapu ja vaigu maitsega. Samas apteegitilli, kaselehte või pärnaõit närides pole samuti erilist maitset – ainult õrn taimemekk vahel.

Sotsiaalse võrgustiku sideme definitsioonist

Võrgustikumudelid on hea kirjeldus füüsiliste võrgustike kohta. Näiteks elektri liikumiseks tootja, alajaama ja tarbija vahel on vaja juhtmeid – sidet võrgustikus nende sõlmede vahel. Sotsiaalses võrgustikus pole aga tihti selge, mis nähtus side täpselt on. Võrgustiku-uurimustes on sideme definitsioon näiteks vastastikku üksteise sõbraks nimetamine, üksteise sotsiaalmeedia postituste jagamine ja laikimine, telefonide asukohtade ühtimine suure osa ajast. Need mõõdikud on positiivses korrelatsioonis koostööga füüsilises maailmas, nii et uurimistööks piisavad.

Filosoofilisemalt on positiivne sotsiaalvõrgustiku side selles osalevate inimeste uskumus omavahelise edaspidise koostöö kasulikkusesse, mitte näiteks tegelik suhtlus minevikus. Mõttelised eksperimendid uskumuse ja koosviibimise mõju eristamiseks on järgnevad. Kui kahel pikaaegsel sõbral on mõlemal mälukaotus ja nad unustavad üksteist, siis eelnev suhtlus ei ennusta enam tulevast koostööd. Kui kaks inimest hakkavad uskuma, et nad on minevikus palju koos tegutsenud, kuigi tegelikult pole kunagi kohtunud, siis käituvad nad nagu vanad sõbrad. Nagu käitumise ja otsuste puhul peaaegu alati, loeb uskumine, mitte tegelikkus. Muidugi on eelneva koostöö korrelatsioon tulevasega tugevalt positiivne, sest uskumine on antud juhul tegelikkusega tugevas positiivses korrelatsioonis – mälukaotused ja detailsed valemälestused on haruldased.