Arhiiv kuude lõikes: July 2020

Preventing cheating is hopeless in online learning

Technology makes cheating easy even in in-person exams with invigilators next to the test-taker. For example, in-ear wireless headphones not visible externally can play a loop recording of the most important concepts of the tested material. A development of this idea is to use a hidden camera in the test-takers glasses or pen to send the exam contents to a helper who looks up the answers and transmits the spoken solutions via the headphones. Without a helper, sophisticated programming is needed: the image of the exam from the hidden camera is sent to a text-recognition (OCR) program, which pipes it to a web search or an online solver such as Wolfram Alpha, then uses a text-to-speech program to speak the results into the headphones.

A small screen on the inside of the glasses would be visible to a nearby invigilator, so is a risky way to transmit solutions. A small projector in the glasses could in theory display a cheat sheet right into the eye. The reflection from the eye would be small and difficult to detect even looking into the eyes of the test-taker, which are mostly pointed down at the exam.

If the testing is remote, then the test-taker could manipulate the cameras through which the invigilators watch, so that images of cheat sheets are replaced with the background and the sound of helpers saying answers is removed. The sound is easy to remove with a microphone near the mouth of the helper, the input of which is subtracted from the input of the computer webcam. A more sophisticated array of microphones feeding sound into small speakers near the web camera’s microphone can be used to subtract a particular voice from the web camera’s stereo microphone’s input. The technology is the same as in noise-cancelling headphones.

Replacing parts of images is doable even if the camera and its software are provided by the examiners and completely non-manipulable. The invigilators’ camera can be pointed at a screen which displays an already-edited video of the test-taker. The editing is fast enough to make it nearly real-time. The idea of the edited video is the same as in old crime movies where a photo of an empty room is stuck in front of a stationary security camera. Then the guard sees the empty room on the monitor no matter what actually goes on in the room.

There is probably a way to make part of the scene invisible to a camera even with 19th century technology, namely the Pepper’s Ghost illusion with a two-way mirror. The edges of the mirror have to be hidden somehow.

Rahusti võib pea selgeks teha

Lisa kommentaar

Teoreetiliselt võib stressis inimesel rahusti aju paremini tööle panna kui erguti, näiteks kofeiin. Toimemehhanism oleks järgnev. Pinge ja ärevus tekitavad põgene-või-võitle refleksi, mis viib vere lihastesse, seega ajust ära. Täpsemalt, veri lahkub stressi tõttu kõrgema mõtlemisega tegelevatest ajupiirkondadest, aga võitlemise ja põgenemisega tegeleva ajutüve (niinimetatud sisalikuaju) varustatus paraneb. Kui rahusti stressi piisavalt vähendab, aga doos pole nii suur, et erilist unisust või tuimust tekitada, siis võib aju otsmikusagarate verevarustus paraneda ja vaimne erksus suureneda. Erguti puhul vastupidi: ärevuse suurenemine võib kognitiivsete piirkondade verevarustust halvendada rohkem kui äratav mõju neid tööle sunnib.

Seda teooriat on keeruline kontrollida, sest stressitase peab olema kõrge ja rahusti doos üsna täpne, lisaks peab rahusti mõjuma rohkem lihaste ja verevarustusega tegelevatele närvisüsteemi piirkondadele kui aju unepiirkonnale. Loomade peal on vaimu erksust keeruline mõõta.

Alkoholi maitset varjavate maitse- ja toiduainete katse

Lisa kommentaar

Üks uurimistöö idee, mille vastus mind huvitab: mis maitse- ja toiduained varjavad alkoholi maitset kõige paremini? See info ilmselt huvitab ka alkoholitootjaid. Katseloomad üldiselt väldivad alkoholi joomist enne kui neid sellest sõltuvusse harjutatud pole. Üks variant on pakkuda katseloomadele erinevate ainetega segatud etanooli (veega erinevatesse kontsentratsioonidesse lahjendatult) ja nende joodava koguse ja kontsentratsiooni põhjal mõõta, mis aine alkoholi kõige maitsvamaks muudab. Tõenäoliselt suhkur ja muud sellised toiduained, mida loomad niigi süüa tahavad. See kahjuks ei mõõda alkoholi tuvastatavust, vaid lihtsalt segu maitsvust.

Alkoholi kontsentratsiooni äratundmise lihtsuse mõõtmiseks peaks kas treenima loomad tajutava kontsentratsiooni kohta teadet andma (näiteks skaalal osutit liigutades, preemiaga õige äraarvamise eest) või otse ajust alkoholi tajumise signaali mõõtma. Võib ka inimkatse teha – ilmselt on palju tudengeid valmis alkoholi maitsmise eksperimendis lausa tasuta osalema :). Täpseimale kontsentratsiooni äraarvajale võib auhinna lubada või lihtsalt talle avalikult austust avaldada, et ta kaaslaste ees kiidelda saaks.

Katseks peaks segama alkoholi veega erinevates kontsentratsioonides, jagama juhuslikus järjestuses nummerdatud joogianumatesse, mida on iga kontsentratsiooni kohta ühepalju. Kogused ka anumate vahel võrdsed. Siis peaks lisama maitset varjavaid aineid eri kombinatsioonides iga kontsentratsiooniga anumatesse ühepalju, sõltumatult numbritest. Kõik see tuleks üles kirjutada. Inimene, kes ei tea, millisesse anumasse mida pandi, peaks siis need jooginõud katsealustele serveerima. Katsealused peaksid omavahel suhtlemata kirjutama oma hinnangud kontsentratsioonile iga neile antud anuma numbri kohta. Pärast saab hinnangud, tegelikud kontsentratsioonid ja seguained numbri alusel kokku viia.

Huawei 5G võrkudes kasutamise oht ja selle maandamine

Lisa kommentaar

Paljud on hoiatanud Huawei tehnika kasutamise eest 5G võrkudes, enamasti ebamäärase „julgeolekuohu” tõttu. Vahel on hoiataja konkreetsem. Üks selgelt mainitud oht on, et Huawei saaks tarkvarasse või riistvarasse „tagauksi” jätta või neid tulevikus tarkvarauuenduste kaudu tekitada, mis annaks Hiinale ligipääsu andmetele ja võimaluse võrk välja lülitada. Teine oht on Venemaa gaasistrateegia sarnane „kraani kinni keeramine”, et ühel hetkel teeb Huawei varuosad või kasutajatoe väga kalliks või poliitikast sõltuvaks.

Mulle tundub, et neid ohte saab maandada ka Huawei tehnikat keelamata, näiteks tarkvara ja riistvara enne kasutamist uurides (sealhulgas tarkvarauuendusi), varuosi ladustades ja enda tehnotoe võimekust arendades. Võib nõuda Huaweilt lähtekoodi avaldamist, et ise kasutajatuge ja uuendusi pakkuda. Keelamine pole enamasti mõistlik turutõrke lahendus. Julgeolekuoht on samuti turutõrge, sest müüja pole võimeline usutavalt kindlustama ostjat müüja tulevikus võib-olla tekitatava kahju vastu. Keegi teine pole samuti nõus ostjat mõistliku hinnaga kindlustama, sest on nii moraalirisk kui negatiivne valim. Moraalirisk on, et kindlustatud ostja muutub hooletuks või suure kindlustussumma korral lausa korraldab ise sissetungi süsteemidesse, et raha saada. Näiteks ärritab meelega Hiinat. Negatiivne valim on, et kindlustust ostavad need, kel on teavet, et Huawei kaudu just neid plaanitakse rünnata. Mõlemal juhul on kindlustuse pakkumine kindlustajale kallis, nii et tema küsitav poliisi hind väga kõrge.

Võimalik, et tarkvara ja riistvara piisavalt põhjalik uurimine läheb nii kalliks, et Huawei hinnaeelis kaob. Siis on uurimiskulude katmine tollimaksuga Huawei toodangule majanduslikult sarnane Huawei keelamisele.

Üks võimalus Huaweil kliente rahustada on saata kulukas ja seega usutav Spence’i signaal selle kohta, et Huawei ei plaani seadmetesse tagauksi. Signaaliks on näiteks kliendiga konsensuses valitud neutraalse osapoole kätte antud suur tagatisraha, mis makstakse kliendile kui mõni varem valitud neutraalne ekspert tõestab avalikult, et Huawei seadmes on (teatud tüüpi) turvaauk. Selle turvalisusprobleemi liigi võib samuti ette paika panna, nii et lihtsalt tootmisvea eest Huawei maksma ei pea, küll aga tõenäoliselt tahtliku turvaprobleemi eest. Üldiselt on asjatundjatel avaldatud turvaaugu tõelisust lihtne kontrollida, nii et kohtuvaidlus tagatisraha üle pole eriline oht. Keeruline on vaid seda turvaviga algselt leida.

Leo Kunnase “Sõda 2023” tekitatud mõtteid

Lisa kommentaar

Miks peaks vaenlane Eestit suvel ründama? Külma talve lõpus on sood, järved ja rannaäärne meri piisavalt paksu jääga kaetud, et tanki kanda. Siis on sissetungimarsruute valida palju rohkem, väheneb sõltuvus teedest ja sildadest. Suurema lumetormi ajal pole piirile lähenev vägi satelliitidelt-lennukitelt näha. Metsavendlus ehk sissisõda on talvel samuti raskem – pole varjavat lehestikku, jäljed on lumel näha, soojuskaamerad lennukitel ja droonidel suudavad inimkeha paremini taustast eristada kui temperatuurikontrast kõrgem on. Lõkketegemine või punkrikorstna kuum suits on nagunii näha, aga talvel on metsas olijatel suurem tuletegemise kiusatus.

Suvesõja või sooja talve sõja põhjuseks peab vaenlasel olema mingi ajapiirang, et vaja just konkreetsel aastal ja kuul rünnata.

Isegi suvel pole Narva jõe liin nii kaitstav kui optimistlikus stsenaariumis Sõda 2023: Taavet, sest vaikse ilmaga saavad soomukid üle Peipsi või rannaäärse mere ujuda ja tankid mööda madalat põhja sõita. Tankide snorkleid saab vajadusel meetri-paari võrra pikendada.

Lisaks pidevatele õppustele piiri lähedal võib vaenlane kaitsja valvsust rutiiniga uinutada ka tankimakette kasutades. Plekiga ülelöödud vineerkastid Peipsi jääl, mida väikesed mootorsõidukid ringi veavad, näivad radaril ilmselt sõjamasinatega sarnased. Halva nähtavusega ilmaga on keeruline visuaalselt radarit üle kontrollida. Vaja on mitmeliigilisi valvesüsteeme (infrapuna, lidar, seismomeetrite võrgustik raskete masinate liikumise tuvastamiseks), mis on ühendatud ja saavad omavahel andmeid jagades eristada kerget jahedat maketti kuuma mootoriga rasketankist.

Elektrooniline jälgimissüsteem omakorda peab olema kaitstud muuhulgas küberrünnaku ja elektromagnetpulss-pommi eest, mis isegi juhtmega sideühendused katkestab. Ka juhuslik päikesetorm võib rahuajal elektriseadmed rivist välja viia, mida vaenlane võib ära kasutada.

All public statues should be removed

Lisa kommentaar

There is no benefit to spending taxpayer money on creating or sustaining personality cults. The same goes for all public art – the current (local) government should not decide on which people to popularise. No significant market failure exists in physical art objects. The government thus does not need to intervene in the market for statues (copying digital art is another matter). Private individuals can put almost any statues and art on their own property as part of free speech.

The materials of which the statues are made could be used for something beneficial instead, like public housing for the poorest members of society. Clearly the government’s goal in erecting statues is to provide circus to the public in order to get re-elected, not to benefit society.

If the influential people whom the statues depict were asked whether the person or the idea matters more, my guess is that almost all would emphasise the idea. Most would ask the resources to be spent on more reasonable things than statues of them.

If the goal of a statue is to signal the importance of the ideas of the person depicted, then there are more efficient ways for this signalling. For example, a scholarship, a charity or a public library in the name of the person.

Idufirmade osas mida mõõdad, seda toodad

Lisa kommentaar

Kui tasustatakse idufirmade arvu nagu Utah Ülikoolis mõne aasta eest, siis luuakse selle valesti suunatud motivatsiooni tõttu palju tegeliku majandustegevuseta idufirmasid, nagu Nature Biotechnology kirjutab (Godfrey, Allen, Benson 2020 USA andmetel). Loodetavasti Eestis sellist Potjomkini küla probleemi pole ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Startup Estonia jm sarnased organisatsioonid mõõdavad ikka idufirmade majanduslikku edu, mitte arvu. Numbrilised mõõdud ajakirjanduses näivad igatahes mõistlikult valitud ja näitavad head tulemust: Eesti iduettevõtete käive ja maksumaksmine suurenesid 2019 rohkem kui majandus üldiselt. Palkamine kasvas samuti, sealhulgas välismaalt.

Kooseluseaduse kohta liialdav demagoogia

Lisa kommentaar

Samasooliste abielu vastaste (konservatiivide) liialdav demagoogia on, et siis peaks lubama ka kooselu registreerimist inimese ja looma või asja vahel. Vastassuunaline (liberaalide) üks võimalik liialdav demagoogia oleks, et kui abielu on püha liit mehe ja naise vahel, siis peaks ju teovõimetus olekus (narkojoobes, koomas) või nõusolekuta (relva ähvardusel) sõlmitud erisooliste abielu ka kehtima ja sama püha olema. Demagoogilisest liialdamisest võib midagi õppida ka seda tõsiselt võtmata. Näiteks mida peaks abielu hea definitsioon välistama: täiskasvanu ja lapse vahelist, ajutiselt või alaliselt teovõimetu osapoolega, sunniviisilist, inimese ja looma vahelist jne.

Liialdused võivad ka juhtida tähelepanu sarnastele väidetele, mida definitsiooni laiendamise vastased varasemate laienduste halvustamiseks esitasid. Eri rassidest, rahvustest, seisustest või sotsiaalmajanduslikest kihtidest inimeste abielu vastased ilmselt ennustasid samuti, et tsivilisatsioon variseb kokku kui sellist kooselu lubada ja et kõik elajad hakkavad kõigiga suhteid sõlmima.

Abielu on juriidiline ja sotsiaalne suhe, mis eksisteerib vaid paberil ja inimeste peades, nii et selle definitsioon ise pole tõenäoliselt kummagi vaidluspoole lõppeesmärk. Ausad inimesed kummalgi poolel ütleksid selgelt, milline on nende ideaalne ühiskond ja kuidas nende abieludefinitsioon seda nende arvates saavutada aitab. Lisaks seda, mis on nende põhimõtted ja kuidas pakutud abieludefinitsioon nendega sobitub.

Minu põhimõtted, mis antud vaidlusesse puutuvad, on vaba tahe ja ratsionaalsed otsused. Need rakenduvad abielule järgnevalt: kui puudub nõusolek või vähemalt üks osapool pole otsustusvõimeline, siis peab selline (juriidiline või sotsiaalne) suhe olema keelatud. Ei mingit sundi, pettust ega teovõimetute ärakasutamist. Kui on tegu täiskasvanud täie mõistuse juures olevate inimeste vaba tahtega, siis peaks suhe ja abielu olema lubatud. Hall ala on hilisteismelised ja osalise või piiratud teovõimega isikud, kelle puhul peaks lubatavuse otsustama pädev neutraalne ametiasutus, näiteks kohus. Need põhimõtted välistavad demagoogide välja pakutud liialdused, sest asjal, loomal ega lapsel pole praeguse teaduse ja õiguse kohaselt otsustus- ega teovõimet. Looma või lapse puhul on võimalik nõusolek, aga mitte informeeritud nõusolek. Sunni all pole vaba tahet. Teisest küljest, täiskasvanud täie mõistuse juures olevad vabal tahtel otsustavad inimesed on teovõimelised. Hall ala sobitub täpselt vahele, sest osalise teovõime ulatuse otsustab kohus.

Tulevikus kui arvutid otsustusvõime osas keskmisest täiskasvanud inimesest ette jõuavad, võib lubada ka vastastikusel vabal tahtel põhinevat abielu täie mõistuse juures oleva inimese ja vähemalt inimese tasemel teovõimelise arvuti vahel. Sarnane argument kehtib ka inimesest targema maavälise elu puhul kui selle esindajatega peaks kontakt tekkima.