Sildiarhiiv: tervis

Perearstide kvaliteedi võrdlemine suremuse põhjal

Lisa kommentaar

Kuulsin lugu Eesti perearstist, kes ei võtnud ise vajalikke ravimeid ega kirjutanud teistele, sest ei uskunud ravimitesse. See ravi puudumine põhjustas tal vaimseid probleeme, nii et tal võeti lõpuks nimistu ära. Kahtlustan, et enne jõudis ta oma nimistusse kuuluvaid patsiente ravist ilma jättes teatud kahju teha. Soodapuhujast perearst ilmselt tekitas sarnast kahju. Tõenäoliselt oleks sekkumine kiirem ja kahju väiksem olnud kui nimistu suremust ja haiglasse sattumist oleks teiste arstidega võrreldud ja järeldused tehtud. Ilmselt on selliseid arste vähe, aga kuna kontrolliga ära hoitav kahju on potentsiaalselt suur, siis oleks hea ravitulemusi kontrollida.

Meditsiini ja hariduse kvaliteedi mõõtmine on keeruline nii isikuandmete kaitse kui alternatiivstsenaariumi puudumise tõttu (milline oleks haiguskulg või teadmistepagas olnud teise raviarsti või õpetaja korral). Suure valimi põhjal saab siiski statistikat teha. Perearsti nimistu on umbes kaks tuhat inimest (Otsing – Terviseameti registrid (sm.ee)), suure dispersiooniga. Kui keskmine eluiga on 80, siis keskmiselt sureb kahetuhandelises nimistus aastas 25 inimest, nii et paariaastase libiseva keskmise põhjal saaks juba statistiliselt olulisi mõõtetulemusi.

Kui ühel perearstil sureb kahtlaselt suur protsent nimistusse kuulujaid võrreldes teiste sarnaste nimistutega, siis peaks selle arsti kutsesobivust kontrollima, näiteks litsentsi säilitamiseks korduseksamile suunama. Võrdlusbaasi puhul on oluline, et nimistud oleksid vanuse, krooniliste haiguste ja muude suremust mõjutavate tegurite osas sarnased, sest peamiselt vanuritest koosnevas nimistus sureb loomulikult suurem protsent kui noores nimistus.

Võrrelda saab ka sama nimistut ajas. Kui surijate protsent mingil aastal järsku suureneb, võrreldes riigi taustsuremusega, siis peaks samuti kontrollima, miks. Inimese töövõime võib äkitselt halveneda ja talle endale märkamatult, sealhulgas arstidel. Vahel on aga suurem suremus juhus.

Isikuandmeid ei pea ükski inimene suremuste võrdluseks töötlema. Piisab arvutiprogrammist, mis teeb päringu surmade registrist ja perearstide nimistutest ja kuvab iga nimistu kohta, kui suur protsent sellest antud aastal suri. Näiteks Terviseameti perearstide registris võiks iga nimistu kõrval olla sellest viimase aastase perioodi jooksul surnute protsent, mis jooksvalt uueneb surmade registri kannete põhjal. Pikema aja statistikat iga nimistu kohta ja vanuselist struktuuri võiks samuti avalikult vaadata saada.

Haiglasse sattumiste andmed on tõenäoliselt digiloos olemas, nii et need saaks samuti nimistutega automaatselt kokku viia ja teha jooksvat statistikat, kui suur protsent igast nimistust viimase aasta jooksul haiglaravi vajas.

Surma- ja haiglasse sattumise põhjuse andmed annaksid veelgi täpsema mõõtmise. Esimene samm oleks õnnetusjuhtumite eristamine haigustest, kuna õnnetus pole tõenäoliselt arsti tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Reisilt saadud nakkus pole samuti arsti süü, aga protseduuri tagajärjel tekkinu võib olla. Kroonilise haiguse ägenemine võib olla täpsem signaal arsti oskuste kohta kui nakkus.

Pole isegi vaja ette paika panna, millised surmapõhjused kirjutada arsti arvele ja millised juhuse, sest andmed näitavad, kui palju iga surmapõhjus arstide lõikes erineb. Õnnetusi juhtub ilmselt igas nimistus enamvähem sama tõenäosusega, arvestades nimistu vanuselist, soolist jne koosseisu. Seevastu need tegurid, mida arst rohkem mõjutada saab, erinevad nimistute vahel ka rohkem.

Kui riigiasutused ei taha seda statistikat teha, saab rahvas asja ka oma kätesse võtta – teha arvutustabel, mida internetis täita saab ja lähedase surma korral kirjutada tabelisse, millise perearsti nimistus inimene oli, umbkaudne surma aeg ja põhjus.

Kaudne viis osaliselt sama teavet saada on võrrelda suremust väikestes eraldatud asulates, kus on ainult üks perearst. Tõenäoliselt on enamik asula inimesi selle arsti nimistus. Kui mõni küla on statistiliselt olulisel määral ebatervislikum kui teised, siis oleks elanikel ehk huvitav seda teada. Statistikaamet kahjuks pakub surmastatistikat ainult maakonna täpsusega (RV56: Surnud surmapõhjuse, soo ja vanuserühma järgi (stat.ee)).

Kui suremusprotsenti korrigeerida vastavalt krooniliste haiguste esinemissagedusele, siis tekib arstidel manipuleerimismotiiv: kui määrata paljudele krooniline haigus, siis näib antud suremus parema tööna, sest kroonilisi haigeid on raskem elus hoida. Kes hakkama saab, on hea tegija. Pole vaja otseselt valetada, et tervel inimesel on mingi haigus, sest piiripealseid juhtumeid on piisavalt palju. Vahel on vererõhk, veresuhkur, TSH või muu mõõtetulemus normist väljas, vahel mitte. Arsti otsus on, kas lugeda sellised tulemused krooniliseks haiguseks või mitte. Terviseökonoomikas on haiglate ja arstide tegutsemist rahalisele motiivile vastavalt palju mõõdetud ja tõestatud.

Hädaolukorra varu kommentaarid

Lisa kommentaar

Arendan siin edasi varasemat postitust Kriisijuhiste kommentaarid.

Kriisivarude kohta on erinev teave Päästeameti (rescue.ee) Soovitusliku nädalase varu ja pdf käitumisjuhiste, elanikkonna kaitse slaididel, naiskodukaitse.ee Kodused ja evakuatsioonivarud ja Maaeluministeeriumi (agri.ee) Kriisireguleerimise veebilehel. Kohati on Päästeameti juhised isegi omavahel vastuolus. Kopeerin kõigi asutuste lõppu juhuks kui need internetist maha võetakse. Riigis peaks olema üks keskne kriisijuhiste eest vastutaja, kes asjatundjate konsensuse põhjal kriisijuhised ja varude nimekirjad koostab. Selle vastutava asutuse veebilehele peaksid teised asutused linkima, selmet nagu praegu koostada igaüks enda ebatäielikku ja läbimõtlemata nimekirja.

Selgelt peaks nimetama varude kogused, kas need on inimese või pere kohta ja mis ajaks, kas need on kodus vastu pidamiseks, evakuatsiooniks teise asulasse või loodusesse, autoga või jala. Selgelt peaks eristama „ja” ja „või” ühendit nimekirja elementide vahel – mis varud on omavahel asendatavad alternatiivid (priimus või matkapliit või grill) ja millised on üksteist toetavad, mida peaks koos varuma (konserv ja lusikas, haavaside ja käärid, haamer ja naelad)

Kõigi ametkondade juhistest (koopia allpool) on enamik üldteada ja mõistlikud, aga kõigi juhised on ebatäielikud ja ebatäpsed. Päästeameti juhistest võiks muuta väga soolaste või suhkruste toitude soovitusi (pakisupid, purgisupid, kommid, küpsised), kuna need tekitavad janu ja kiusatust üle süüa, sealhulgas mittekriisiajal. Lisaks on need ebatervislikud.

Tikkude asemel on pika otsaga grilli-tulemasin mõistlikum – töötab ka märjalt ja tuulega. Küünalt asendab valgustuseks parem patareide või käsivändaga leed-lamp ja soojendamiseks priimus – need on ohutumad, võimsamad, töötavad ka vihma ja tuule käes.

Toit võiks olla avatuna säiliv toatemperatuuril võimalikult kaua, mis on parem kui Päästeameti soovitatud „avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul”. Minu katsetuste kohaselt säilisid keefir ja jogurt suvel aknalaual pärast avamist vähemalt viis päeva kui kork peale välja valamist kohe tagasi panna. Greibi- ja apelsinimahl säilis 30 kraadi juures peale avamist kolm nädalat kui kork peale välja valamist kiiresti peale panna. Sõltub tõenäoliselt tootjast kui kõrgelt pastöriseeritud ja kui palju säilitusaineid joogis on.

Toit võiks säilida võimalikult laias temperatuurivahemikus aastase keskmise ümber, mis on parem kui Päästeameti soovitatud „peaks olema säilitatav temperatuuril 0 kuni 25C”.

Näidismenüüd annaks palju paremaks teha kui kuivikud, lihakonserv ja kommid. Kama, hommikusöögihelbed ja mitmed teraviljahelbed näiteks on söödavad vees leotatuna. Piimapulbriga segades saab sisuliselt putru teha. Pähklid ja seemned on millegipärast ära unustatud, aga halvaad mainitakse korduvalt.

Selgelt peaks esile tõstma, kas kogused on ühe täiskasvanu, lapse või pere kohta, ühe söögikorra, päeva või nädala kohta.

Naiskodukaitse juhised võiksid olla ühes nimekirjas mitme asemel ja need võiks paremini rühmitada, näiteks „kruvikeeraja ja sellega sobivad kruvid”, „haamer ja naelad” selle asemel, et kirjutada ühte kohta „Kruvikeerajad”, teise „Haamer, naelu ja kruvisid”. Toidunõud võiksid olla pigem toiduainete kui tööriistade juures. Kruvikeeraja ja kruvid pole pigem kriisivaru, sest käsitsi midagi kruvidega kinnitada auku puurimata on üsna aeganõudev. Kui mõeldakse elektrilist kruvikeerajat, siis võiksid ka puurid nimekirjas olla. Kui juba nii detailseks minna, siis võiks lisada ka klambripüstoli, aga jällegi – need pole just kriisivaru.

Teraskahvel ja -lusikas võiksid kirjas olla lisaks ühekordsetele toidunõudele. Ühekordsed plastkahvlid ja -lusikad kipuvad kõvema toiduga murduma (vintske liha, luude või nahaga liha ja kala, kristalliseerunud või külm mesi ja pähklivõi).

Tänapäevased konservid on enamasti splindiga käsitsi avatavad. Kui need on kodus ainsad, siis pole konserviavajat vaja. Multitööriista küljes enamasti on avaja ja kui pole, saab ka tugeva noaga konservi lahti. Muidugi on avaja piisavalt odav ja väike, et selle võib niisama tagavaraks hoida.

Dubleerimise asemel (Taskulamp + varupatareid, Patareidega töötav lamp või latern, Tormilatern, Tikud ja küünlad, Küttematerjal, Priimus, gaasiga matkapliit või väligrill) piisab patareide või vändaga leed-lampidest, tulemasinast ja priimusest.

Selgelt peaks esile tõstma kogused ja kas need on ühe täiskasvanu, lapse või pere kohta, ühe söögikorra, päeva või nädala kohta. Pähklivõi, pähklid ja seemned on millegipärast ära unustatud. Muuta võiks väga soolaste või suhkruste toitude soovitusi (pakisupid, purgisupid, kommid, küpsised), kuna need tekitavad janu ja kiusatust üle süüa, sealhulgas mittekriisiajal. Lisaks on need ebatervislikud.

Maaeluministeeriumi kriisivaru nimekiri on kõige lühem ja viletsam. Kummaline on eeldus, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus. Võiks eelistada ikkagi valmistamist mittenõudvaid toite, nende järel kuumutamist mittenõudvaid (lisa vaid vett), lihtsasti pakist söödavaid. Selle asemel, et nimetada makarone, tatart ja riisi, mis ka leotades ei pehmene, võiks lisada pähklid, seemned ja pähklivõi. Selle asemel, et korrutada igas nimekirjas küpsiseid ja komme, võiks koostada vaheldusrikkamad ja vähema soola ja suhkruga menüüd: mitmesugused hommikusöögihelbed, teraviljahelbed, kuivatatud puuviljad, juurviljad, nende pulbrid, seemned, pähklid, piima- ja valgupulbrid.

Siseministeeriumi soovitustel on eelnevatega sarnased probleemid. Kogu toit peaks olema valmistamata või vähemalt kuumutamata söödav, selle asemel, et „pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist”.

Päästeameti (rescue.ee) Soovituslik nädalane varu

21l joogivett

pakisupid/püreepulbrid

purgisupid ja -road

kuivikud

konservid (liha, puu- ja juurvilja)

kommi, halvaad küpsist

imikutoit

taskulamp ja varupatareid

esmaabitarbed ja sulle olulised ravimid

patareide / aku pealt töötav raadio

akupank mobiilsete seadmete laadimiseks

küünal ja tikud

priimus – toidu, vee jne soojendamiseks/valmistamiseks

niisked hügieenilapid

sularaha

Toit täiskasvanutele – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);

  • Pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;

  • Valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;

  • Teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);

  • Süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).

Toidu varumise põhimõtted – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Toit peab olema ohutu ja kvaliteetne tarbimiseks;

  • Toidukaup peaks olema pakendatud;

  • Toit peaks olema avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul;

  • Toit peaks olema säilitatav temperatuuril 0°…+25° C, ning toode peab lühiajaliselt taluma temperatuuri -30°…+40°C. Toidu eeldatavad säilitustingimused toatemperatuuril on olulised toidu ohutuse tagamiseks ning toidukauba pikaajaliseks säilitamiseks;

  • Toidu säilivusaeg võiks olla vähemalt 6 kuud;

  • Eelistatud on kuivtoit koduseks toiduvalmistamiseks. Toidu pakend võiks olla piisavalt tugev, mugav käsitseda, säilitada;

  • Vali toit, mida su pere sööb.

  • Mõtle toiduvalmistamisele ilma elektri ja küttekoldeta (priimus)!

Hädaolukorra näidismenüüd – Soovituslik hädaolukorra varu – Päästeamet (rescue.ee)

Pakk kuivikuid 175 grammi, 558 kcal

  • Lihakonserv 300 grammi 866 kcal

  • Kommid 100 grammi 517 kcal

  • Vesi 3 liitrit

  • Kokku: 1941 kcal

7 päeva kodused varud (naiskodukaitse.ee)

Joogivesi 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks

Toiduained

Konservid

Pakisupid, püreepulbrid

Helbed

Valmis purgiroad

Kuivikleib

Küpsised

Süsivesikuterikkad tooted

Hügieenitarbed

Seep

Desinfitseerimisvahend

Tualettpaber

Meditsiinivarud (naiskodukaitse.ee)

Meditsiinivarud

Termomeeter

Esmaabivahendid

Haavapuhastusvahendid

Sidemerullid

Erineva suurusega plaastrid

Haavatampoonid (nt 10×10 cm)

Külmageel

Kummikindad

Põletuse esmaabi vahendid (Burnshield, Burnjel vms)

Termotekk (esmaabi-päästetekk)

Elastikside

Poolelastne rõhkside

Ravimid

Retseptiravimid – min 1 nädalaks

Valuvaigistid

Palavikualandajad

Allergiavastased ravimid

Seedehäirete ravimid

Muud regulaarses kasutuses ravimid

Muud varud (naiskodukaitse.ee)

Sularaha

Mask hingamisteede kaitseks

Tulekustuti ja tuletekk

Autokütus

Akupank

Patareitoitel raadio + patareid

Taskulamp + varupatareid

Patareidega töötav lamp või latern

Tormilatern

Tikud ja küünlad

Küttematerjal

Priimus, gaasiga matkapliit või väligrill

Töö- ja söögiriistad (naiskodukaitse.ee)

Konserviavaja

Taskunuga

Kruvikeerajad

Kleeplint

Kile

Ühekordsed toidunõud

Käärid

Multitööriist

Väike saag ja kirves

Haamer, naelu ja kruvisid

Tellitav mutrivõti

Tugevat traati ja nööri

Kriisireguleerimine | Maaeluministeerium (agri.ee)

Hoia kodus võimalusel toiduvaru.

  • Koduses toiduvarus hoia toitu, mida su pere reaalselt sööb.
  • Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
  • Võimalusel ära varu kodus toiduaineid, mis tekitavad janu.
  • Võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/2016/infoleht-2016-toiduvaru-hadaolukorraks.pdf

Ühe inimese näidistoidupakk 1 ööpäevaks (eeldusel, et puudub söögitegemisvõimalus)

Variant 1

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1907 kcal, valgud 82 g,

rasvad 73 g, süsivesikud

224 g.

Variant 2

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (sprotid õlis)

160 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1904 kcal, valgud 59 g,

rasvad 81 g, süsivesikud

230 g.

Variant 3

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 325 g

 Kommid 120 g

 Vesi 1,5 l + 0,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 1923 kcal, valgud 72 g,

rasvad 82 g, süsivesikud 219 g

Ühe inimese näidistoidupakk 3 ööpäevaks (eeldusel, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus)

Variant 1

 Makaronid 2 * 400 g

 Tatar 500 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Küpsised 180 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5704 kcal, valgud

204 g, rasvad 142 g,

süsivesikud 884 g.

Variant 2

 Makaronid 2 * 400 g

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Kalakonserv (õlis) 160 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Küpsised 180 g

 Halvaa 100 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5708 kcal, valgud

241 g, rasvad 206 g,

süsivesikud 706 g.

Variant 3

 Makaronid 400 g

 Riis 400 g

 Kuivikud või näkileivad

175 g

 Kalakonserv (räim

tomatikastmes) 250 g

 Lihakonserv (sea#veiselihakonserv) 250 g

 Oakonserv 400 g

 Küpsised 180 g

 Kommid 120 g

 Vesi 4 * 1,5 l

Keskmine toitainesisaldus:

energia 5786 kcal, valgud

203 g, rasvad 143 g,

süsivesikud 904 g

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda? – Maablogi (wordpress.com)

erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);

  • pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
  • valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;
  • teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);
  • süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).
  • vajalikus koguses pakendatud nõuetekohast vett.

kaitumisjuhised_kriisiolukordadeks.pdf (siseministeerium.ee)

Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas ja kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas. • Organismi veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta. • Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda: √ erinevaid konserve (kala-, liha-, segu- ja kaunviljakonservid); √ pakisupid, püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada; √ valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata; √ teraviljatooted (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis); √ süsivesikuterikkad tooted (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim).

♦ Hoia kodus vähemalt pere ühe nädala toiduvaru. ♦ Arvesta toidu varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (allergia, toidutalumatus, väikelaste toit jmt). ♦ Varu toiduaineid, mis võimaldavad toituda mitmekesiselt. Jälgi, et varutud toidus oleks piisavalt süsivesikuid, rasvu, valke ja kiudaineid. ♦ Jälgi, et pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne). ♦ Varu toiduaineid, mida saab säilitada toatemperatuuril. Eelista toitu, mille säilivusaeg on vähemalt kuus kuud. ♦ Hoia varusid kuivas kohas. Jälgi, et varude pakendid oleksid tugevad ja niiskuskindlad

Hoia kodus esmaabivahendeid ja selliseid ravimeid, mida oskad ise kasutada. ♦ Osta retseptiravimid või muud regulaarselt tarvitatavad ravimid välja nii, et oleks olemas vähemalt ühe nädala varu. ♦ Varu koju ravimid, mida võid vajada ootamatu haigestumise puhul (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastane vahend jne). ♦ Kontrolli regulaarselt ravimite aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.

Seep, niisked puhastuslapid, desinfitseerimisvahend ♦ Tualett-, majapidamispaber ♦ Suured prügikotid mahuga 50 l ♦ Muud hügieenivahendid lähtuvalt pereliikmete vajadustest

Patareitoitel raadio ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga raadio. ◊ Kontrolli regulaarselt varupatareide aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu. ◊ Kui sa ei kasuta raadiot regulaarselt, siis ära hoia patareisid sees

Taskulamp ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga töötav taskulamp. ♦ Patareidega töötav lamp või latern, mida saab kasutada üldvalgustina

♦ Akupank, hoia see laetuna. ◊ Võimaluse korral soeta päikesepatareiga akupank või vändaga laadija. ◊ Kriisiolukorras kasuta akupanka vaid siis, kui elektriga ei saa seadmeid laadida

Küünlad ja tikud mitmeks kasutuskorraks ♦ Küünlalatern, priimus, gaasiga matkapliit või väligrill, mida saab kasutada valguse ja sooja saamiseks või toidu valmistamiseks ◊ Soeta vaid need vahendid, mis sobivad sinu kodus kasutamiseks.

Konserviavaja ♦ Ühekordsed toidunõud ♦ Taskunuga ♦ Käärid ♦ Kleeplint ja kile

♦ Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask) ♦ Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul ♦ Tulekustuti ja -tekk ♦ Lemmikloomatoit ♦ Autokütus (hoia kütusepaak alati vähemalt poolenisti täis) ♦ Muud vajalikud varud ja vahendid, mille olemasolu on pere jaoks vajalik

Tarbimise ja turismi asemel annetamine

Lisa kommentaar

Kriitika, et kosmoseturismi või muu raiskava tarbimise asemel võiks annetada heategevuseks, on osaliselt õigustatud. Maailm oleks tõesti parem. Üks vastuargument annetamissurvele on tootlike inimeste motiveerimine edasi töötama kui nad on juba rahaliselt vabad (piisavalt teeninud, et oma peret kogu ülejäänud elu säästudest ülal pidada). Kui sotsiaalse surve või muu sunni tõttu peaksid Warren Buffetti, Elon Muski või Jeff Bezose sarnased oma töö viljad edaspidi ära andma, siis enamik neist enam ei töötaks.

Inimkond oleks vaesem kui kõige tootlikumad lõpetaksid töö, isegi kui nad suure osa oma seni teenitud rahast annetaksid. Mõõtmaks, kui palju maksustamine või annetuste nõudmine tööd mõjutab, tuleks eristada otsest motivatsiooni (kaupade ja teenuste tarbimisest füüsiliselt saadavat heaolu) kaudsest (teistele tarbimisega mulje avaldamisest saadav heaolu). Kaudset motivatsiooni saab säilitada ka tarbimata kui muuta ühiskondlikku normi nii, et teistele avaldaks muljet heategevus, mitte tarbimine. Igaüks peaks imetlema heategevust, mitte kallist autot, maja, puhkusereisi või kosmoselendu. Sotsiaalse normi muutmine on muidugi keeruline ja aeglane, aga maailm oleks parem kui mulje avaldamiseks tuleks teisi aidata, mitte ressursse raisata.

Samuti nii rahvatervis kui keskkond oleksid paremad kui seksuaalpartnereid tõmbaks ligi treenitud ja terve keha, mitte riided, meik, iluprotseduurid, auto või muu omand. Kohtamisel võiks käia trennis, näiteks koos jooksmas, mitte tarbimas. Ka see nõuab sotsiaalse normi muutust. Väike algus on ühised jalutuskäigud, mis on juba praeguse normiga kooskõlas.

Ühel põlvel olek teeb pea selgemaks kui istumine

Lisa kommentaar

Muudetava kõrgusega töölauad, mille taga võib istuda või seista, väidetavalt parandavad tervist, sest seismine nõuab rohkem kehalist pingutust, mida tänapäeva inimestel on liiga vähe. On ka madalamaid kehaasendeid, mis treenivad ja venitavad lihaseid ega vaja teise kõrgusega lauda. Näiteks parandab verevarustust ja treenib jalalihaseid kui tooli kasutamise asemel olla ühel põlvel rüütlikslöömise asendis: mõlemad põlved 90 kraadise nurgaga, üks puus 90 kraadi ja teine sirge. Sirge puusaga jala põlv maas, 90 kraadise puusaga jala tald maas.

Laua optimaalne kõrgus ühel põlvel põrandale toetudes on pisut madalam istuvast asendist, eriti kui istudes kanda paksu tallaga jalatseid ja toolikõrgus nendele vastavaks kohandada (reied horisontaalsed). Samas saab keha kõrgust ühel põlvel lauale vastavaks kohandada, pannes põlve alla näiteks vanapaberikuhja või raamatu.

Ka vaibaga põrandal kipub põlv keharaskust kandes valusaks minema, aga selle vastu aitab pehmendus, näiteks plätu, tuhvel, põlvekaitse, padi põlve all. Tugipõlve võib iga 5 minuti tagant vahetada.

Mu enda korduvate katsetuste põhjal kui istudes tuleb uni peale, siis ühel põlvel läheb pea jälle selgeks. Taas istudes tuleb uuesti uni. Nii järjest mitu korda.

Teoreetiliselt võib ühel põlvel pea selginemist põhjustada parem verevarustus ajus, sest jalgadest üles keresse surub verd jalalihaste kokkutõmbumine, mida ühel põlvel olek soosib rohkem kui istumine. Samuti võivad istudes kõverdatud puusas täisnurga alla volditud veenid takistada läbipääsu. Vähemalt üks sirge puus võimaldab vastavast jalast paremat tagasivoolu. Seistes oleksid muidugi mõlemad puusad sirged, aga jala ja pea kõrguste vahe suurem ja jalalihaste pingutus väiksem, mis vähendab vere üles liikumist.

Robotkõned eesti.ee e-kirjade ettelugemiseks

Lisa kommentaar

Koroonavaktsineerimiskutsete saatmisel tuli välja, et eakate hulgas polnud 78% suunanud oma eesti.ee e-posti aadressi edasi kuhugi, kust nad e-kirja kätte saaksid. Lisaks jooksis eesti.ee e-post suure koormuse tõttu kokku kui palju inimesi oma e-posti suunama asus. Internetiühenduseta inimestele teadete saatmiseks on USAs juba aastakümneid töötav lahendus: robotkõned (robocall). Masin helistab telefoninumbrile (nii mobiili kui lauatelefoni) ja mängib ette helifaili, näiteks reklaamsõnumi.

Robotkõnesid saaks kasutada e-posti aadressile saadetud e-kirjade telefoni teel ette lugemiseks, et internetiühenduseta inimesed ametlikud teated kätte saaksid. Näiteks saaks vaktsineerimiskutsed saata ilma, et arstid peaksid helistamisele aega kulutama. Telefoninumbrite andmebaas on arstidel ja tõenäoliselt ka riigiasutustel olemas. Kui pole, saab mõne telefoniraamatu arvutisse skaneerida, teksti tuvastada ja sealt nimed ja telefoninumbrid kokku viia.

Robotkõnede tegemise riist- ja tarkvara on vabalt ostetav ja robotkõnede tegemist saab ka teenusena osta, nii et riigiasutused, eriti Terviseamet, kes vaktsineerimiskutsetega tegelema peaks, saaksid eesti.ee tõrkest mööda minna kõige rohkem paari nädalaga. Programmeerijad saaksid robotkõnede tarkvara ka ise kiirelt kirjutada, ühendades mõne olemasoleva tekst-kõneks programmi (kõnesüntesaator, text-to-speech, TTS) eesti.ee e-kirjade andmebaasi, telefoninumbrite andmebaasi ja Skypei või muu internetitelefoniga, mis suudab lauatelefonidele helistada.

Ajakirjanduse motiveerimine teavet pakkuma

Lisa kommentaar

Kui tarbija ei maksa ajakirjanduse eest, siis on ta ise toode – tema oodatav rahakulutamine reklaami mõjul toob tulu reklaamijatele, kes sellest tulust maksavad ajakirjandusele reklaamipinna eest. Sel juhul pole ajakirjandusel erilist põhjust tarbijat olulistest teemadest teavitada ega tagada talle räägitava jutu tõesust.

Mitte igasugune ajakirjanduse eest maksmine ei motiveeri ajakirjanikke esitama tõde, kogu tõde ja ainult tõde. Kui maksta tuleb iga artikli lugemise eest, siis püüab ajakirjandus tekitada lugemiskiusatust nagu toidutootja ülesöömistungi. Selleks tehakse pealkirjad lugema kutsuvaks klikisöödaks nagu toidupakend õgimiskiusatust põhjustavaks. Sisu tõesus või tervislikkus pole eriti oluline, sest tarbimise tagajärgede saabudes on raha ammu makstud. Sarnane on USA probleem tervishoiusüsteemi ülekulu ja kesiste ravitulemustega, sest protseduuripõhine maksmine motiveerib tegema ebavajalikke protseduure ja muudab ennetustöö kahjumlikuks. Kõige kasumlikum protseduur on selline, mis tekitab kõige kallima järgnevate protseduuride vajaduse. Protseduuride läbimüügi suurendamiseks võidakse hirmutada potentsiaalseid patsiente terviseohtudega, mida tasuline abi väidetakse ära hoidvat. Samal viisil reklaamitakse ka Eestis suuresti ebavajalikke vereanalüüsiteenuseid ja toidulisandeid.

Täiuslikku motivatsiooniskeemi ajakirjandusele, toidutootjatele või tervishoiuasutustele on matemaatiliselt võimatu koostada mitmel põhjusel: Myerson-Satterthwaite teoreem, dünaamiline negatiivne valim, moraalirisk ja riskikartlikkus koos, kusjuures iga paar neist probleemidest on piisav, et Pareto-efektiivsust poleks võimalik saavutada. Siiski on mõned motivatsiooniskeemid paremad kui teised, sest loovad müüjale rohkem ühishuvi ostjaga, et tema teadmisi või tervist tagada. Näiteks pikaajaline koostöö võimaldab korratava mängu karistusi kohaldada. Karistus lepingupartneri praeguse ärakasutamise eest lühiajalise kasu nimel on tulevase tulu kaotamine, sest püsikliendid peletatakse. Kui maksta tervishoiutöötajatele või toidutootjatele inimese tervena elatud aastate eest, siis on neil huvi ennetuseks, vajalike protseduuride tegemiseks ja ebavajalike ära jätmiseks nagu ka tervisliku toidu sobivas koguses pakkumiseks. Pole muidugi garantiid, et klient pakkujat ei vaheta või mujal ebatervislikku toitu ei söö ja siis algsele koostööpartnerile vähem ei maksa. See ostjapoolne moraalirisk välistab Pareto-efektiivsuse, aga kui see risk on piisavalt väike, võib tulemus efektiivsele lähedal olla.

Ajakirjandust motiveeriks piisavas koguses tõest teavet pakkuma samuti pikaajaline koostöö kui lugejad kontrolliksid tagantjärgi esitatud väidete tõesust ja olulise info olemasolu ning otsustaksid tulemuse põhjal tellimuse jätkamise üle. Ainult tõesuse tuvastamine motiveerib esitama võimalikult vähe väiteid, et kusagilt ei saaks kinni hakata, analoogselt poliitikute ebamääraste lubadustega. Ainult olulise info olemasolu kontroll tähendaks kõigi vastandlike väidete valimatut eetrisse paiskamist, et mõni neist ikka täppi läheks. Nende vastandlike motiivide tasakaalustamiseks peakski kontrollima nii seda, kas esitatakse ainult tõde kui ka seda, kas kogu tõde. Pikaajaline leping eemaldaks ka vajaduse sisutühja juttu genereerida, et leheruumi või eetriaega täita, piisaks pikaajalise keskmise teabehulga kokkulepitud tasemel hoidmisest.

Väärtust loob nii sisu kui vorm, näiteks ajakirjanduse puhul nii tõene täielik teave kui ka lihtsasti arusaadav esitus. Toidu puhul vastavalt tervislik täisväärtuslik toit mugavas pakendis. Tervishoiuteenuse puhul vajalikud protseduurid ja ravimid mugaval ajal, kohas ja viisil.

Sisu ja vormi vahel võib olla konflikt. Mugav kiiresti söödav toit on tihti põhjalikult töödeldud (peenestatud, kuumutatud) ja selle kiire seedimine tõstab järsult veresuhkrut. Pingutuseta mõistetav jutt ajakirjanduses võib ülelihtsustamise kaudu teavet moonutada või keerulised seletused ära jätta. Ajakirjanike ajakulu teksti vormi lihvimiseks ja ilusaks kujunduseks tuleb sisu otsimise ja kontrollimise arvelt. Tervishoiuteenuse mugavamaks tegemine nõuab ressursse, mille peab kusagilt võtma, näiteks tervishoiutöötajatele meeldiva suhtlemise õpetamine võtab aega, mida võiks kulutada sisulise ravioskuse täiendamiseks. Mugavas asukohas on tervishoiuasutusel kõrgem üür, selle võrra vähem raha varustuse ja palkamise jaoks. Samuti saaks ilusa sisustuse asemel osta ravimeid ja masinaid.

Ka pikaajalises koostöös maksab ostja selle põhjal, kas ta arvab, et talle on varem head toodet või teenust pakutud, mitte tegeliku kvaliteedi eest. Üks lahendus oleks kihlvedu müüjaga tema kauba mingi objektiivselt mõõdetava omaduse või teenuse tuvastatava tulemuse peale. Selline kihlvedu on tuntud ka kui garantii. Näiteks pakuvad silma laserlõikajad tasuta korduslõikust kui algse operatsiooniga saadud nägemisteravus osutub mõõtes piisavalt viletsaks. Väidetavalt tervisliku toidu garantii oleks kihlvedu tulevase kehamassiindeksi, kolesterooli- ja veresuhkrunäitajate peale, aga tarbija moraalirisk ja negatiivne valim teeb sellise kihlveo (sisuliselt tervisekindlustuse) tootjale ohtlikuks.

Ajakirjandusega saaks kihla vedada nende väidete tõesuse ja täielikkuse üle kui neid väiteid hiljem kuidagi objektiivselt kontrollida saab. Kihlveoturud (betting market) pakuvad mitmesuguste sündmuste üle kihla vedamise võimalust, sealhulgas ka mõnede arvamusliidrite ennustuste (valimistulemused, majanduskasv, katastroofid) täppimineku üle. Aktsiaturul kauplemine on samuti selline kihlvedu üldiste majandusnäitajate ja konkreetsete ettevõtete tulemuste üle. Kui ajakirjanik või arvamusliider ise usub oma juttu, siis peaks ta ka sellele vastavalt kauplema.

Soojuskao täpsem mõõtmine

Lisa kommentaar

Mõõtmaks kui kiiresti keha külmas vees minutis soojust kaotab (et hinnata näiteks kalorikulu talisuplusel), peaks organismi sisemise soojendusmehhanismi välja lülitama, ehk määrama laiba soojuskao. Seda on lihtsam ja odavam teha näiteks sea laibaga kui inimese. Selleks peab soojendama lihakeha ühtlaselt kehatemperatuurini ja siis panema teatud ajaks külma vette. Seejärel tuleks mähkida laip põhjalikult soojusisolatsiooni, et lasta temperatuuril kogu organismis ühtlustuda ja alles siis mõõta temperatuuri mitmest kohast. Korrata võib mitu korda, et mõõtmisi keskmistades täpsemat tulemust saada.

Püsisoojase looma sisemine soojustootmine töötab temperatuurikaole vastu, nii et temperatuuri põhjal ei saa siis kalorikulu arvutada. On ka teisi võimalusi kalorikulu määrata, näiteks hingamise hapnikukulu ja süsihappegaasi teket mõõtes (kinnises kapis).

Suhteliselt lihtne ja odav viis soojuskao teada saamiseks on ka vee soojenemise mõõtmine: vee kogus korda temperatuurierinevus enne ja pärast inimese selles viibimist korda vee erisoojus. Vesi peab olema hästi soojusisoleeritud ja peale ujumist peab laskma selle temperatuuril ühtlustuda enne kui mõõta. Vee segamine kiirendab ühtlustumist. Bassein peab olema ka pealtpoolt soojusisoleeritud, soovitatavalt ka inimese selles viibimise ajal. Võimalik on vahtplastiga vooderdatud veekindel kast, peal vahtplastist kaas mille sees on inimesele hingamistoru.

Soe toit on ainult harjumus ja traditsioon

Lisa kommentaar

Toidu kuumutamise ja muu töötluse eesmärgiks ajalooliselt oli selle näritavaks muutmine, toitainete parem kättesaadavus ja haigustekitajate tapmine. Tänapäeval saab toidu toorainet söödavaks töödelda ja säilitada ka muul moel kui vahetult enne söömist kuumutades. Haigustekitajaid saab hävitada keemiliselt (säilitusained, muuhulgas happed, alused, alkohol, sool, suhkur) ja füüsikaliselt (kuumus, rõhk, kuivatus, külmutamine parasiitide vastu), toitu seejärel hermeetiliselt pakendades. Tekstuuri näritavaks ja neelatavaks muutmiseks piisab pulbriks jahvatamisest. Seetõttu pole vaja kodus keeta-küpsetada.

Meeldivuse seisukohast on soe toit ja kuum või külm jook lapsepõlvest saadud harjumus. Maailma vaeseimates piirkondades kasvanud inimestele külm jook ei meeldi, kuna külmutusseadete puudumisel pole nad harjunud seda tarbima. Harjumuslikkust näitab ka samas olukorras vastandlike temperatuuridega vedelike joomine eri kultuurides – Türgi ja Hiina kuum tee, USA jääkuubikuid täis suhkrujoogitops (sealhulgas jäätee) sarnases subtroopikas või kõrbes (Florida, Arizona, Xiamen, Guangzhou). Keemiline koostis võib jookidel sarnane olla – Türgi õunatee on samuti suhkrune. Kuuma tee pakkumisele palaval ajal reageeriks ameeriklane negatiivselt ja jääjoogi kurku kallamine paneb kuuma joogiga harjunutel pea valutama.

Valmistamise seisukohast oleks kuumutamata söödav toit keskkonnasõbralikum ja odavam, kuna tootjal on lihtne suurtes kogustes eelkuumutada ja jahvatada, hermeetiline pakend maksab tänapäeval tühiselt vähe, samas kaob kodudes vajadus pliidi ja pottide järele ning väheneb elektrikulu. Aja kokkuhoid on samuti märkimisväärne, sest toidu valmistamiseks kulub suurusjärgus tund päevas.

Kriisiolukorras ja välitingimustes (matkal, sõjas) on loomulikult vaja kuumutamata söödavat kaua säilivat toitu, milleks tootmises läbi kuumutatud, pulbriks jahvatatud ja kuivatatud toiduained hästi sobivad. Eelis infrapunakaamerate ajastul on ka, et vaenlane ei avasta üksust keetmise kuumuse järgi. Ka vanasti oli lõkkesuits reetlik signaal.

Eeldame, et inimene tarbib päevas 4 kg vett ja toitu. Selle soojendamiseks nulli lähedalt kehatemperatuurini kulub 4 *1 *36 =144 kcal, mis on umbes 1/20 täiskasvanu päevasest energiavajadusest kehalise töö korral. Sellise kalorikoguse saab 144 /9 =16 g rasvast. Soojendamaks eelnevalt toidu ja joogi kehatemperatuurini, peab kaasas kandma kütust, priimust, potti ja kulutama aega. Puhtalt kaalu põhjal on matkata lihtsam kohe söödava toidu (pähklivõi, kondenspiim, köögiviljapulbrid, valgupulbrid, maisihelbed, konservid) pisut suurema kogusega, mitte väiksemat kogust tavatoitu ise keeta. Ilmselt seetõttu on tekkinud matkaliik „priimuseta” (no-cook hiking, stoveless backpacking).

Alla nullise ilmaga peab külmunud toitu ja jooki ikkagi sulatama, et seda oleks lihtsam kõrist alla saada ja et see suu limaskesti ei jäätaks. Priimust ja muud keeduvarustust pole otseselt vaja, sest vee peab ainult vedelasse olekusse saama, mida võimaldab keha lähedal kandmine, näiteks kõhukotis riiete all. Seljakotis vastu selga pole soovitatav külmetushaiguse ohu tõttu. Meeldivamaks söömiskogemuseks võib toidu ka kehatemperatuurini tõusta lasta.

Alajahtunud inimese soojendamiseks on väline soojusallikas muidugi kasulik, aga priimus on selleks üsna ebapraktiline, sest tekitab liiga suurt kuumust, nii et seda ei saa vastu rindkeret hoida. Kuuma joogi kurkukallamine on plagisevate hammastega või külmast krampis (neelamis)lihastega inimesele ka raske ja võib kõrvetada. Niinimetatud kosmosetekk (alumiiniumkattega isoleeriv palakas) ja kehasoojusega soojendamine on kiiremini rakendatavad ja kaasaskantavad. Pääste tuleks alajahtunule kutsuda nagunii.

Kui olude sunnil tuleb külmas vees olla, näiteks soises kaevikus või veekogu läbides, siis ei suuda keha ka pidevalt rasva ja suhkrut süües nii palju soojust toota kui naha kaudu kaotab, sest seedimiskiirus on piiratud. Isegi mittelõdiseva soojustootmise (nonshivering thermogenesis) geeniga burjaatidel pole seedeefektiivsus piisavalt kõrge. Kui sellisel juhul on toit kehast soojem, siis aitab see pikendada alajahtumiseni vastupidamise aega. Ajapikendus pole siiski eriti suur, sest keha ei suuda sellist vedelikukogust sisse mahutada, mida oleks soojuskao tasakaalustamiseks vaja. Näiteks nullilähedases vees tekib alajahtumine paari minutiga, ehk 80 kg inimene kaotab temperatuuri umbes ühe kraadi minutis. Kui joodav vesi oleks 72 kraadi (sama palju kehatemperatuurist kõrgem kui ümbritsev vesi madalam, kõrvetab kurku), siis peaks seda 80 kg *K /min soojuskao tasakaalustamiseks tarbima 80 /36 =2,22 liitrit minutis.

Eesti Digiregistratuuri järgi kohaletuleku ennustamine

Lisa kommentaar

Raviasutuse broneerimis- ja vastuvõtusüsteem võiks Digiregistratuuri automaatselt kirja panna, kas patsient tuli kokkulepitud ajal kohale ja kas hilines. Nende andmete põhjal saaks ennustada iga inimese kohaletulekut, mis võimaldab raviasutusel aega paremini planeerida. Esialgu kui andmeid vähe, oleks ennustus inimrühmade kohta. Näiteks, et keskmine patsient tuleb tõenäosusega x, pensioniealised tõenäosusega y, naised tõenäosusega z.

Ajaplaneerimise osas võib panna väiksema tõenäosusega saabuvad patsiendid päeva lõppu või lõunaajale, nii et nende mitteilmumise korral saavad meditsiinitöötajad varem koju minna või pikema lõuna. Samuti võib madala tõenäosusega kohale tulevaid patsiente rohkem ühele päevale panna (väiksemate ajavahedega), sest tõenäosus, et vähemalt üks neist ei tule, on kokkuvõttes suur, ja selle arvelt pikeneb teiste jaoks saada olev aeg.

Pidevalt hilinevale patsiendile võib pakkuda tegelikult vaba olevast varasemat aega, et neutraliseerida tema hilinemine. Näiteks kui inimene üldiselt 10 minutit hilineb ja arst on vaba kell 11, siis pakkuda sellele inimesele aega 10:50, muidugi talle teatamata, et arst tegelikult kell 11 vabaneb. See inimene tõenäoliselt hilineb nagu alati ja jõuabki kella 11ks nagu arstile kõige paremini sobib. Arstil on siis vähem tühja ootamist ja hilisemad patsiendid saab loodetavasti õigel ajal vastu võtta, mitte hilinejale kuluva aja võrra hiljem. Kokku säästab broneeringute kohandamine patsientide hilinemiskäitumisega paljude inimeste aega.

Sama efektiivsustõus on võimalik kõigis järjekorra- ja broneerimissüsteemides. Lisaks parandab mitme valdkonna hilinemisandmete ühendamine süsteemi ennustusvõimet, sest inimene, kes hilineb tihti üht tüüpi kokkusaamistele, hilineb tõenäoliselt ka teistele. Kes ei pea kinni arstiaegadest, see ilmselt ka töökoosolekutest ja sõpradega kohtumistest, võib kasutamata jätta üritusepileti jne. Kui ta esimest korda arstiaja kinni paneb, siis pole varasemaid arstivisiite, mille põhjal ta hilinemiskäitumist ennustada, küll aga võib olla palju muid sündmusi, mis on tema kohta informatiivsed.

Pole vaja keskset broneeringusüsteemi ja andmebaasi inimeste hilinemise kohta – piisab sotsiaalvõrgustikust ja telefonide lähedusandmetest, mida kasutab näiteks bluetoothi-põhine Hoia äpp. Sõprade telefonid registreerivad, millal tuttava telefon nende lähedusse saabus, võrdlevad seda kalendriäpis kokku lepitud kohtumisajaga ja salvestavad automaatselt, kas see tuttav tuli kokkulepitud kohtumisele ja millise hilinemisega. Igaüks saab enda sõprade kohta salvestatud andmete põhjal nende saabumise tõenäosust ja aega ennustada. See aitab üritusi planeerida ja inimese üldist usaldusväärsust hinnata. Kes tihti hilineb, võib ka muid lubadusi harvem pidada – ei tasu ehk talle raha laenata.

Eesti Digiloo põhjal haiguste ennustamine

Lisa kommentaar

Masinõppega saaks Digiloo põhjal ennustada patsiendi haigusi, vaadates samade demograafiliste näitajatega inimesi, kel varem oli sarnase algusega haiguslugu Digiloos ja kuidas see haiguslugu jätkus. Sellega ei pea tegelema riigiametnikud ega eestlased – kui anda ligipääs, siis rahvusvahelised teadlased hea meelega uuriksid Digiloo andmeid tasuta ja saaksid endale sellega publikatsioone. Tulemuste põhjal võib rahvatervist ennustada, inimestele hoiatusi ja soovitusi jagada, neid uuringutele kutsuda ja ennetavat ravi määrata.

Andmetele endile ei pea isegi ligipääsu andma – teadlastelt saadud statistikaprogrammi võib lihtsalt andmete peal jooksutada ja ainult tulemused teadlastele väljastada. Ise andmeid nägemata saab neid ometi uurida – selle valdkonna nimi on turvaline mitmepoolne arvutus (secure multiparty computation). Uurimise lihtsustamiseks tuleks avaldada andmete struktuur: kui mitu rida ja veergu, mis formaadis igas reas ja veerus olev info on (tekst, number, kuupäev). Piisab, kui laadida andmed tabelarvutusprogrammi ja kustutada tabelite sisu, jättes vaid ridade ja veergude pealkirjad. Programm peab lahtrite formaadi ise meeles, nii et selle tühjade tabelitega faili põhjal saab uurija andmete formaadi teada.

Kasutaja jaoks on Digilugu praegu üsna ebamugav ja allalaadimisvaenulik. Eraldi peab igal epikriisil klõpsama, ootama, kuni see avaneb, avama veel peidetud väljad klõpsates „Vaata kirjeldust” ja alles siis saab leheküljel laiali olevatest tekstidest ehk midagi välja lugeda. Saatekirjad ja nende vastused on eraldi. Pildimaterjali (röntgeni, ultraheli, silmapildistamise tulemusi) enamik asutusi üles ei laadi. Epikriisid ja saatekirjad on ruudustikku paigutatud, mitte ajalises järjestuses.

Enamiku inimeste kohta on Digiloos nii vähe materjali, et selle võiks kõik ühel lehel ajalises järjestuses tekstina esitada. Lisaks võiks selle teha tabelarvutusprogrammi tabelina allalaaditavaks, mis võimaldaks inimestel ühendada terviseandmed näiteks oma toitumis- ja trennipäevikuga ja nende vahel statistilisi seoseid leida.

Kui mingi kategooria, nt „Teatised” all ühtegi dokumenti pole, siis võiks selle halliks muuta, et kasutaja ei peaks teavet otsides asjatult klõpsima, ootama ja alles siis nägema, et „Päringu tingimustele vastavaid dokumente ei leitud ”.

Sisselogimisel võiks Digilugu avalehe asemel näidata viimaseid lisatud andmeid, näiteks uuringu tulemust. Tõenäoliselt logib kasutaja sisse viimaste andmete vaatamiseks, nii et nende näitamine kohe alguses säästab aega.