Autoriarhiiv: sanhei

Efektiivsem külmkapp põhjamaises kliimas

Enamiku aastast on Eestis õues jahedam kui toas, nii et kui pumbata külmkapi jääksoojus toa asemel õue, oleks temperatuuride vahe külmiku sees ja soojusvaheti pinnal väiksem, seega elektrikulu pisem. Selleks peab vaid liigutama külmkapi taga oleva soojust kiirgava võre õue, juhtides jahutusvedeliku peenikese voolikuga läbi seina võresse.

Soojuspumbaga köetaval majal saaks külmiku jahutuseks kasutada maja soojuspumpa, misjuhul poleks külmkapil endal kompressorit vajagi. Külmik oleks lihtsalt soojusisolatsiooniga kapp, mis on voolikutega soojuspumba külge ühendatud. Efektiivsus suureneks, sest üks suurem süsteem kahe väiksema asemel kulutaks vähem elektrit ja ka algne investeering ühe suurema kompressori ostmiseks kahe väiksema asemel oleks madalam.

Kätepesu motiveerimine võistlusega

Ultraviolettvalguse all helendavat pulbrit puistata pisut peldikupoti prill-lauale või peldikupaberile, pärast vaadata, kelle käed helendavad. See näitab, kes ei pesnud korralikult. Üks võistleja püüab teiste käed helendama panna mingi ebahügieenilise koha peale pulbrit või muud markeerivat ainet (Glo Germ, Shomer-Tec, Glitterbug) pannes, teised seda vältida. Arvutiklaviatuur on kontoris räpaseim koht ja seda on lihtne ja ohutu pisikese pulbrikogusega märkida.

Võistluse huvitavamaks muutmiseks võib jutustada taustaloo palgamõrtsukast, kes püüab teatud ohvrit mürgitada, aga kel on piiratud juurdepääs. Saades ligi vaid prügikastidele või kempsule, näiteks koristajat teeseldes, peab palgamõrtsukas kaudselt teiste inimeste käte kaudu mürgi ohvrini toimetama.

Sarnase võistlusega võib soodustada ka muid hügieenitegevusi, näiteks aevastamisel suu ja nina taskurätiga (või küünarnuki siseküljega) katmine. Vaja vaid signaali valest tegevusest. Helendava aine ninna toppimine pole parim mõte, aga võib-olla saab aevastuse piisku kätelt ja ruumist muul viisil tuvastada.

Maskikandmise motiveerimiseks võib võistelda enda näo varjamises ja teiste nägude maskita pildistamises. Taustalooks näiteks spioonid, kes ei taha, et neid tuvastataks ja vastuluure. Või kuulsused, kes tahavad inkognito püsida ja kollane ajakirjandus, kes proovib neid piinlikus asukohas või olukorras pildile saada. Vägivaldne maski maharebimine peab muidugi võistlusreeglitega keelatud olema, piisavalt suure karistuse ähvardusel. Muidu võivad kõrvatagused nöörid maski tõmbamisel sisse lõikuda.

Siseruumi valgustuse asendamine pealambiga

Üksi siseruumis olev inimene saab elektrit säästa, kasutades pealampi laevalgustuse asemel. Tänapäevased LED lambid on piisavalt kerged, eredad ja kauakestva akuga, et neid saaks terve päeva kasutada. Kui koroonaviiruse tõttu nagunii visiiri või maski kantakse, siis pole lisavarustus pea küljes eriline lisaebamugavus. Samuti kui peab kandma kiivrit või on ruum piisavalt külm mütsi motiveerimiseks (ehitusjärgus, lao- või tootmishoone).

Pealamp näitab valgust sinna, kus vaja, mitte kogu ruumi ebavajalikesse nurkadesse nagu laevalgustus. Kuna kaasaskantav valgusti on lähemal valgustust vajavatele objektidele, ei pea see nii võimas olema kui laelamp. Idee on sarnane tänavavalgustuse asendamisele jalanõude küljes olevate isiklike lampidega.

Mitme inimesega ruumis on probleemiks teiste pimestamine pea kõrguselt tuleva horisontaalse valgusvihuga. See probleem on ülalt langeval laevalgusel väiksem. Kui öönägemisseadmed piisavalt odavaks ja mugavaks muutuvad, siis saab kogu tehisvalgustuse isiklike infrapunaprillidega asendada. Need ei pimesta teisi ja neid saab kasutada nii siseruumis kui õues. Kui integreerida öönägemisseadmed virtuaalreaalsusprillidega, siis ei pea kulutama ressursse siseviimistlusele – igaüks saab oma prillides seinavärvi seadistada endale sobivaks. Samuti ei pea ühtegi asja värvima ilu pärast, vaid ainult ilmastikukaitseks vm praktiliseks eesmärgiks.

Kriisijuhiste kommentaarid

Ole valmis” ja „Varu enne maru” sisaldavad mõningaid häid mõtteid, aga ka küsitavusi. Hea on tähelepanu juhtimine, et elektri kadumisel ja telefoniaku tühjenemisel ei pääse ligi telefonisse salvestatud kontaktidele, seega peaks olulisemad telefoninumbrid paberile talletama (üles kirjutama, välja printima). Sellele soovitusele võiks lisada, et igasugune vajalik info võiks olla dubleeritud elektrit mittevajavale andmekandjale, näiteks elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi kasutus- ja parandusjuhised, olulisemate tööriistade-kodumasinate kasutusjuhised, esmaabi õpetus ja kriisiplaan üldiselt.

Hea soovitus on ka auto kütusepaak üle poole täis hoida ja nädala joogiveevaru kodus hoida. Varusid võiks soovitada hoida laealustel riiulitel, mis ei vähenda kasutatavat elamisruumi.

Tutvumine naabritega on hea soovitus nii kriisiks valmistumiseks kui üldiselt – suurem suhtlusringkond on hea vaimsele ja kehalisele tervisele, naabrite tundmine ennetab kuritegevust ja parandab koostööd kogukonna edendamisel.

Kummaline on soovitus, et vaid pool toitu kriisivaru hulgas ei peaks vajama kuumutamist – miks mitte kogu varu? Palju toite on ju tänapäeval kuumutamata söödavad ja lõputult säilivad (kuivatatud puuviljad-juurviljad, pähklid, piimapulber, valgupulbrid, aedviljapulbrid nagu brokkoli, asparaaguse, spirulina, jahud, kaera- ja muu vilja helbed, mida vaja vaid leotada). Kummaline on ka soovitus kriisivaruks osta küpsiseid, mis on ebatervislikud, kiusatust tekitavad ja transpordil tihti tükkideks-pudiks lagunevad, raskendades söömist välitingimustes. Purunenud küpsiste pakist suhu kallamine on helvestest keerukam, sest tükid on eri suurustega.

Kuumutamist mittevajavad pika, kuigi piiratud säilivusega on ka konservid. Nendega on sarnane väike probleem nagu muude www.olevalmis.ee soovitatud ebatervislikult soolaste toitudega (pakisupid, valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, soolased küpsised), et need suurendavad joogiveevajadust.

Kauplused soovitavad muidugi kriisivaruks kõige kasumlikumaid ja kiusatust tekitavamaid tooteid, mis kiiresti ära tarbitakse, näiteks kartulikrõpsud. Siis peab ju varuja uue varu ostma.

Lisaks toidupakendite niiskuskindlusele peaksid need ka kahjurikindlad olema, eriti kui elamus on varem probleeme olnud näiteks prussakate, vaaraosipelgate või hiirtega. Varud seisavad kaua kõrvalistes nurkades, mida inimene ei vaata ega valgusta, aga kuhu kahjuritel on parem ligipääs kui elutoa keskpõrandale.

Soovituste stiilis „Veendu, et…” ja „Leppige kokku…” asemel võiks öelda „Harjutage läbi…”, sest inimene õpib paremini tehes kui passiivselt kuulates või lugedes. Lastele oleks kriisiharjutus huvitav mäng – vähemalt minule oleks väiksena küll põnev olnud, sarnaselt matkamisele ja esmaabikursusele.

Väligrilli ja gaasipliidi soovituse juures on pehme ebamäärane hoiatus, et „need peaksid sobima sinu kodus kasutamiseks”, aga peaks olema selge sõnum, et siseruumis põletamine tekitab vingugaasimürgituse kui ventilatsioon pole ette nähtud heitgaaside nagu CO eemaldamiseks. Kanada elektrikatkestuse ajal 2013 detsembris suri Torontos vähemalt kaks inimest siseruumis grilli kasutamise tagajärjel.

Lobitöö asemel ise tegemine

Kui maksumaksja tahab midagi, mida tavaliselt pakub riik või omavalitsus (kool, tee, sotsiaal- või tervishoiuteenus), siis tavaline viis püüda seda saavutada on sõnadega (lobitöö, survegrupi algatamine, kohtuasi) või poliitikutele raha annetades. Lootus on, et osa maksudena riigile makstud rahast kasutab riik siis maksumaksja hüvanguks. Mõnikord võib aga parem olla asendada osa palgatööst ise oma soovi saavutamiseks tegutsemisega.

Töötades osaajaga täisaja asemel vabaneb iga päev tunde, mille jooksul saab ise rajada tee, koolitada enda või teiste lapsi, hoolitseda vabatahtlikuna abivajajate või enda tervise eest. Raha on sel juhul tööriistadeks ja materjalideks ikka vaja, nii et natuke peab tööturul teenima, aga optimaalne osalus võib olla keskmise kodaniku omast väiksem.

Selle asemel, et kulutada aega, et püüda suunata maksuraha enda hüvanguks, võib efektiivsem olla otsene tegutsemine eesmärgi heaks. Näiteks kui mõlemad lapsevanemad, kes töötavad täisajaga ja tahavad lasteaiakohta, saavad lülituda poole kohaga tööle, siis katavad nad kahe peale päeva ära – saavad ise endale lastehoiuteenust pakkuda. Sel juhul ei sõltu nad survegrupi edust linnavalitsuse mõjutamisel linnatelevisiooni asendamiseks lasteaedadega. Palgas kaotavad lapsevanemad umbes poole (sest maksumäär madalam, aga osaajaga töö tunnipalk väiksem) ja riik kaotab poole neilt saadud maksurahast. Lisaks säästavad lapsevanemad aega ja närve linnavalitsejatega suhtlemisel. Maksutulu vähenemine võib ka riigile suuremat survet avaldada kui lobitöö ja kohtuskäimine ning see võib motiveerida avalikku sektorit korralikku teenust pakkuma.

Ise endale teenuse pakkumine on ühiskonna seisukohast enamasti ebaefektiivne, sest puuduvad mastaabisääst ja spetsialiseerumine, aga individuaalsest vaatepunktist on isetegemine paindlikum, ennustatavam ja vahel kvaliteetsem. Kui avaliku teenuse saamise tõenäosus on piisavalt väike või kvaliteet piisavalt halb, siis on parem seda ise pakkuda.

Numbriline näide: valik A on 8 tundi tööd päevas, 20 eurone brutotunnipalk, keskmiselt 12 minutit päevas linnavalitsuselt lasteaiakoha nõudmisele. Maksud on siis 4*8 =32 päevas, kätte netopalk 16*8 =128 päevas. Tõenäosus lasteaiakoha saamiseks t_A. Valik B on 4 tundi palgatööd päevas, 4 tundi lapsehoidu, 15 eurone brutotunnipalk, 0 tundi nädalas lasteaiakoha kauplemisele. Maksud 3*4 =12 päevas, netopalk 12*4=48 päevas, tõenäosus koha saamiseks t_B<t_A, ehk tõenäosus koha saamiseks suureneb kui kohanõudmiste arv ja linnavalitsuse maksutulu kasvavad. Oletame lihtsustuseks, et vanemad on nõus lapsehoiu-, lobi- ja palgatööd tegema sama tunnipalga p<15 eest (ebameeldivus on sama). Kui lasteaiakoha saamise tõenäosuste vahe t_A-t_B variantide A ja B vahel korrutatuna netopalga suurenemisega 128 -48 =80 võrra päevas on väiksem kui 12 minuti väärtus tunnipalgaks arvestatuna, ehk 80*(t_A-t_B) <1/5*p, siis on mõttekam ise lapsi hoida kui lasteaiakohta nõuda.

Linna elukeskkonna parandamisest

Nõmme näitel, aga kehtib ka teiste linnaosade ja linnade kohta: romuautod tänavate äärest eemaldada (Pihlaka ja Kreegi ristmikul punane tühjade kummidega, Põllu tänava ääres Hiiu tänava lähedal avariilise esiotsaga punane, Sihi-Nurme ristil hall).

Võtta võsastunud mahajäetud krundid linna või riigi omandusse ja teha neist pargid (Mai ja Põllu tänava nurgal, Seene 3a, Valdeku tänava ääres Sihi ja Pesa tänavate vahel, Sihi 64, Jakob Mändmetsa 3).

Ühendada jalgrattatee jupid, et luua linna läbivad marsruudid praktiliseks rattaga liiklemiseks.

Pikendada jalgratta- ja jalgteed Pärnu maantee lõunapoolsel küljel Kitsarööpa teest Sihi tänava otsani (umbes 50 m), et parandada Nõmmelt Järve keskusesse jalgrattaga sõidu võimalust.

Teha jalgratta- ja jalgtee Järvevana raudteeülesõidust Luite tänava otsani, mida praegu ühendab metsarada. See parandaks Nõmme ühendust kesklinnaga Liivalaia ja Juhkentali tänava kandis (marsruut vaiksetel tänavatel Luite-Veerenni-Magasini-Õilme-Herne).

Istutada Järvevana tee sõidutee ja kergliiklustee vahele tihedad põõsad, nt elupuud, et vähendada kergliiklusteel müra ja heitgaasi.

Peterburi tee kõrval Fahle maja juures pikendada jalgrattatee Sikupilli Keskuseni. Praegu lõpeb jalgrattatee Fahle maja juures tupikuna, sealt edasi peab läbi aiaaugu ja kruusaga kaetud parkla minema Circle K Sikupilli juurde, et jätkata mööda Pallasti – Valge – Turba – Mäe tänava marsruuti Kadrioru ja Lauluväljakuni. Alternatiivne tõenäoliselt kallim võimalus teha korralik jalgrattatee ühendus Järvevana teest Pirita teeni oleks jalgrattatee marsruudil Filtri tee – Odra – Johannes Kappeli – Laagna tee – Mäekalda – Kuristiku – Oru või Filtri tee – Odra – Johannes Kappeli – Laagna tee – Roheline aas ja läbi Kadrioru otse Russalka juurde. Eriti bussijaama lähedal on tänavad kitsad ja ristmikud keerulised ja ohtlikud.

Teha Pärnu maanteel kahe viadukti vahel (Tammsaare teest Tehnika tänavani) parklate ja aukliku kõnnitee asemele korralik jalgratta- ja jalgtee. Seal mõnes kohas sõiduteele maalitud poole meetri laiust jalgrattarada ei kasuta ohtlikkuse tõttu keegi.

Rajada Rahumäe tee kõrvale Kitsarööpa teest Tammsaare teeni korralik jalgrattatee. Laiust on seal tee kõrval piisavalt, aga teepeenar on auklik ja autod kihutavad. Jalgrattatee parandaks ühendust Kristiine keskusega Tondimõisa pargi, Nõmme tee ja Tulika tänava kaudu. Nõmme tee on suhteliselt vaikne laiade kõnniteedega tänav.

Madalam prioriteet oleks teha Ehitajate tee kõrvale E. Vilde tee ja Autobussikoondise peatuste vahele korralik jalgrattatee, et parandada Nõmme ühendust Loomaaia, Rocca al Mare ja Kakumäe rannaga.

Madalam prioriteet Valdeku jalgrattateed pikendada Männiku teest Suklema tänavani, et Liiva kalmistuga jalgrattaühendust parandada.

Kodumaise tootja toetamisest annetusega

Oletame, et kodumaine kaup loob ostjale väärtust 6 euro eest, aga välismaine 10 eest. Hind on kohalikul tootel 7, aga importkaubal 9. Ostja saaks kasulikkuse -1 kodumaise ostmisest, aga 1 välismaisest, seega ostab impordi, aga mitte kohaliku. (Miski selles näites ei sõltu konkreetsetest numbritest, ainult nende vahedest. Näiteks võib kodumaise kauba hind olla 12, väärtus 10, välismaisel hind 2 ja väärtus 4.)

Kui lisaks saab inimene kodumaise tootja toetamisest psühholoogilist heaolu 3 euro väärtuses, siis eelistaks ta osta esmalt kohaliku toote. Kui vajab rohkem kui ühte ja erinevaid, siis ostab mõlemad. Oletame lihtsustuseks, et tarbija vajab ainult ühte koopiat antud tootest. Kodumaise toote ostmisest saab ta kokku väärtust 2 euro eest: otsene kasulikkus 6 pluss psühholoogiline heaolu 3 miinus hind 7.

Siiski pole kohaliku toote ostmine tingimata parim valik, sest tarbitakse ebaefektiivselt madalat väärtust loovat kaupa. Suurema heaolu saaks saavutada, ostes välismaise toote ja andes kohalikule tootjale lihtsalt raha. Oletatavasti ei sõltu kohaliku tootja toetamisest saadav psühholoogiline heaolu sellest, kas toetussumma jõuab tootjani kasumina või annetusena. Kui kodumaise tootja kasum ühe toote müügist on väiksem kui tarbija psühholoogiline heaolu tema toetamisest, näiteks 2 eurot, siis annetades kohalikule tootjale selle 2 eurot, saab tarbija annetuse eest heaolu 3 euro väärtuses. Kokku on kasulikkus tarbijal jälle 2 (arvutus 10-9+3-2), aga lisaks saab kohalik tootja nüüd selle ostmata kauba kellelegi teisele müüa või seda ise kasutada. Efektiivsus suureneb. Kui kodumaise tootja kasum oleks 1, siis oleks tarbijale veel kasulikum välismaist osta ja saamata jäänud kasum kohalikule annetada: kasulikkus 3 =10-9+3-1. Kohaliku toote ostust on kasulikkus 2.

Muidugi võib kohaliku tootja kasum ühe toote kohta nii suur olla, et välismaise kauba ostja peaks liiga palju raha annetama, et kompenseerida kodumaisele saamata kasum ja kogeda sama psühholoogilist heaolu kui kohaliku toote ostmisest. Sel juhul tekib aga küsimus, kas kohalik tootja mitte tarbijat liigselt ei nööri – võiks ju müüa madalama hinnaga, nii et ka ilma psühholoogilise toetusmotiivita ostaks tarbija kodumaise kauba. Kui näiteks kohaliku tootja kasum ühe toote kohta on 4 eurot, siis tema kulud on 3 (hind miinus kasum). Ta võiks ju alandada hinna 7lt 4le, misjuhul saaks tarbija kodumaise toote ostmisest otsese väärtuse 2 =6-4, aga impordist ainult 1. Siis poleks psühholoogilist motiivi vajagi, ostaks selletagi kohaliku toote.

Üldiselt, kui kodumaise kauba väärtus v miinus selle tootmiskulu c on suurem kui (importkauba väärtus w miinus hind P), siis eksisteerib kodumaise toote hind h = c+pisut, nii et tarbija eelistab kodumaist osta ka ilma toetusmotiivita (sest v-h =v-c-pisut ja v-c >w-P) ja kohalik tootja saab positiivse kasumi.

Kui aga kohaliku väärtuse-kulu vahe v-c on väiksem kui importkauba väärtuse-hinna vahe w-P ja psühholoogiline heaolu H kohaliku toetamisest on hinnaga võrreldes piisavalt suur, et motiveerida kodumaist ostma (v+H-h >w-P) siis saab ostja suurem kasulikkuse kui annetab kodumaisele tootjale kasumi h-c ja ostab importtoote. Kogukasulikkus on siis w-P +H -(h-c), aga kodumaist toodet ostes v-h +H (võrdluseks taandame H-h ja saame w-P+c >v, sest v-c <w-P).

Alati kui kodumaist toodet ostma motiveerib soov toetada kohalikku tootjat, aga selle motiivita oleks importkaup eelistatum, siis võidaksid kõik kui tarbija ostaks importi ja annetaks kasumi jagu kohalikule. Toetamiseks pole vaja ebaefektiivseid (ostu)otsuseid teha – saab ju otse raha anda. Sama põhimõte kehtib igasuguste maksusoodustuste, tootmissisendite subsiidiumite (erimärgistatud kütus, palgatoetus), valikulise reeglilõdvendamise ja muu kaudse sahkerdamise puhul – otsetoetusega asendamine on odavam ja efektiivsem. Tegelik põhjus kaudseks toetamiseks on tavaliselt valgustkartev, aga vahel ka rumalus.

Liiklusõpikute vead, küsitavused ja märkmed

? tähendab küsitav. – tähendab vale. Minu kommentaar [] vahel. Osad küsimused vananenud, Liiklusseadusest ei leia. Liiklusõpikuid tundub kirjutavat vaid kaks autorit, kes ei viitsi kontrollida keelelist ega faktilist õigsust vaid kopeerivad aastast aastasse samu küsimusi oma raamatute uutesse väljaannetesse.

https://www.liiklustestid.ee/

Alkoholi iga 0,1 promilli veres laguneb 1 tund. [0,1 promilli = 0,1 mg/g nagu Liiklusseaduses.]

Ristmikul võib mööda sõita muude keeldude ja tegurite puududes (nähtavus peab hea olema).

Kui kiirus korrutada 1,5ga, siis pidurdusteekond korrutub 2ga.

? Pimedas asulavälisel teel ainult lähituledega on kiiruspiirang 70 km/h. [Vastavalt nähtavusele, teises raamatus pimedas lähituledega 55 km/h.]

Aku märk armatuuril (punane) tähendab, et sõidukile vajaminev vool võetakse akult. Mitte ülepinge elektrisüsteemis.

? Must jää tekib kui õhutemperatuur üle 0°C ja teekatte temperatuur alla 0°C. Mitte mõlemad alla 0°C.

Pidurdusteekond koosneb pidurite rakendumise teekonnast ja aeglustusteekonnast. Mitte reageerimisteekonnast ega peatumisteekonnast. Peatumisteekond on reageerimisteekond pluss pidurdusteekond.

Kindlustuslepingu tohib sõlmida iga isik, kel kindlustushuvi. Mitte ainult registreerimistunnistusel olija.

? Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur töösoojal mootoril 85-90°C. [Teises raamatus 85-95°C.]

Tagasipöördekoha märk asulas eraldusribaga teel ei luba vasakule pöörata.

Suvine diislikütus võib hanguda -5°C juures.

Ühesuunaline tee lõpeb kohe seda lõpetava märgi taga, isegi kui ainult lühike tänavajupp ristmikuni. Sel juhul vasakpöördeks reastumine nagu kahesuunalisel teel: parema sõidusuuna vasakus servas, mitte tee vasakus servas.

– Keelumärk C-kategooria sõidukile tonnide arvuga keelab ka C-kategooria autorongi, mille kogu registrimass on suurem, kuigi ühegi osa mass pole. [Liiklusmärkide tähendused nimetavad ainult veduki registrimassi. ]

Sõidurada ei ole sõidurida. [Sõidurada on auto laiune, motikad võivad kahes reas sõita.]

Valgustamata tunnelis on kaugtuled lubatud. Valgustatud tunnelis ei ole lubatud sõita päevatuledega. Kohustuslikud on lähituled ja ääre- ja numbrituled.

Liikluskindlustuse tavaleping kestusega 1 päev kuni 12 kuud.

Kindlustus ei kata sõiduki kasutamise võimatusest tekkinud kahju.

? Üks või kolm kollast laternat veoki kabiini katusel ette suunatud tähendab autorongi. [Seadustest ei leidnud.]

Mootoririke peatab pidurivõimendi töö, nii et pidurdusteekond pikeneb.

Eesmisi udutulesid tohib kasutada lähitulede asemel. Mitte pimedas valgustamata teel koos teiste tuledega. Ainult udus ja sajus koos esituledega.

Reguleeritud ülekäigurajal on möödasõit lubatud. [kui teistest suundadest peavad andma teed muul põhjusel kui parema käe reegli kohaselt.] Reguleerimata ülekäigul mitte.

? Raudteeülesõidukohal möödasõit keelatud. [Liiklusseadus: vastassuuna kaudu ei tohi mööda sõita raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta.]

? Märgiga „lasterühm” bussi juures sõiduteel olevatele lastele tee andmine on kohustuslik ainult asulavälisel teel, mitte asulas. [Liiklusseadusest ei leia.]

Etüülimata bensiini eelis etüülitud bensiini ees: etüülitud kahjustab katalüsaatorit, kahjustab rohkem loodust.

Eestis registreeritud sõidukile väljastab kindlustus rohelise kaardi tasuta kui soovi avaldada.

Keelumärk „Massipiirang” on tegeliku massi kohta, aga „Veoauto sõidu keeld”, „Autorongi ja masinrongi sõidu keeld” märgil tonnid on registrimassi kohta.

Ohutusvesti peab kasutama väljumisel sõidukist hädapeatumise korral väljaspool asulat, kui nähtavus on halb või pimedas.

Ei hüvitata liikluskindlustuse seaduse alusel kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju kui põhjustati tundmatu sõidukiga ja polnud rasket kehavigastust või surma (sel juhul Liikluskindlustuse Fond hüvitab). Hüvitatakse kui põhjustati mopeediga või põhjustanud mootorsõiduki juht oli joobeseisundis.

? Kui auto küljepeeglid on märjad, kuid küljepeegli soojendust pole, lülitada sisse: esiklaasi või tagaklaasi soojendus või konditsioneer. [Erinevad „õiged” vastused samale küsimusele.]

Sirge tagurdamine pole manööver.

Ühissõidukirada (katkendjoonega, paremas teeservas) tohib kasutada: sõitjate pealevõtmiseks või veose laadimiseks või parkimiseks.

Möödasõidul ei tohi kiirust ületada.

– Kui süüteluku võti ei keera, siis [vale:] suurema jõuga keerata. Mitte välja tõmmata, uuesti sisse ja keerata.

Iseliikuvale robotile ei pea ülekäigurajal teed andma. Vale ka: Pean veenduma, et see ei sõida edasi ja ületama ülekäigurada. Ainult jalakäijale peab reguleerimata ülekäigurajal teed andma.

? Sõiduauto tagariiulil tohib vedada kuni 1kg pagasit, mitte rohkem. [Liiklusseadus ei maini. Teises kohas samal veebilehel: võib igasugust pagasit vedada.]

Pööramisindikaatori kiire vilkumine näitab suunatule läbipõlemist.

– Lapse turvatool sõiduauto esiistmel peab olema näoga sõidusuunas. [Oleneb turvatoolist, turvapadja väljalülitamine selleks ongi, et seljaga sõidusuunas olevat last kaitsta.]

Autorongil, mille veduk on B-kategooria auto, ei pea olema autorongi tunnusmärk.

Reguleerija käeliigutus üles-alla tähendab „kiirenda”.

Pilt, kus mitmerealisel teel ees vasakul auto näitab paremat suunatuld: see auto peab mulle enne rea vahetamist teed andma. Paremal asuval autol on eesõigus. Näib, et ka taga paremal.

– Kui tagasõitval autol töötavad sinine ja punane vilkur ja on kaks sõidurada pärisuunas, vasak vaba, peab [Vale:] jätkama sõitu. Teised variandid: peatuma, teed andma.

? Kehtiva liikluskindlustuse seaduse alusel sõlmitakse piirikindlustusleping, tavaleping, mitte kaskokindlustus.

? Liikluskindlustuse Fond hüvitab kannatanule kui kahju põhjustajal on piirikindlustusleping. Mitte kui põhjustajal on kindlustusmakse tasumata.

? Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse tundmatu sõiduki tekitatud hukkunu matusekulu, ajutine töövõimetus, mitte sõidukile tekitatud kahju. [Kehtiv seadus seda ei maini. Liikluskindlustuse Fond hüvitab ainult siis kui tekkis raske kehavigastus või surm, misjuhul hüvitatakse ka sõidukikahju, aga piirangutega.]

– Peatuda tohib hoovist väljasõidukoha ees. [Ei tohi peatuda kui takistatakse teiste liiklust.] Ka mitte kui sõiduraja serva pidevjoone ja peatatud sõiduki vahe <3m.

? Väljaulatuva veose märk ainult ette- ja tahapoole >1m ulatuva veose jaoks, mitte küljele.

Kui foori lisasektsioon kustunud, siis sinna suunda sõita ei tohi ka siis kui põhisektsioon roheline.

Külglibisemist kurvides soodustavad rikkis amortisaatorid, erinev rehvirõhk. Mitte veose puudumine. [Interneti kohaselt vormel-1 autode haardejõud suureneb pindasid kokku suruva (raskus- ja antitiiva)jõuga vähem kui lineaarselt, seega raskem auto kurvis halvem.]

? Linnast väljas pimedal ajal kaugtuledega, kiirus on 90 km/h, läheneb vastassuunas auto, lülitasite sisse lähituled. Ei tohi liikuda sama kiirusega. [Liiklusseadus ei kohusta lähituledega kiirust vähendama ega alla 90 sõitma, küll aga tuleb kiirus valida ohutu vastavalt nähtavusele.]

Kui kaugtuled valgustavad ees sõitvat jalgratturit või muud sõidukit, peab need välja lülitama.

? „Möödasõit keelatud” ja pidevjoon keelavad ka alla 30km/h liikuvast sõidukist möödasõidu. [Tohib ainult ümber põigata seisvast siniste vilkuritega alarmsõidukist ja seisvast või aeglasest kollase vilkuriga teetöösõidukist. Seda ka vastassuuna kaudu.]

Pukseerida ei tohi kindlustamata autot, isegi kui sel on tehnoülevaatus tehtud. [Liikluses ei tohi kasutada kindlustamata kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit.]

Hädapeatumise korral valge ajal ei pea ääretulesid sisse lülitama. [Häda nõuab ohutulesid, halb nähtavus või pimedus peatumisel igal pool ääre- ja numbritulesid. ]

– „Piirangute lõpp” lõpetab märgi „Vasakpöörde keeld” kehtivuse. [Vale. „Piirangute lõpp” lõpetab ainult märkide 35 ja 36 (keelud: kiirus, möödasõit, helisignaal, parkimine) kehtivuse.]

– Kaugtulesid ei tohi päeval udus kasutada. [Vale. Võib pimedas ja halva nähtavusega igal pool.]

– Peatumine pole keelatud hoovist väljasõidu ees. [Ei tohi peatada sulgedes sissesõidu hoovi, garaaži, õuealale…]

Eraldusriba ei ole sõidutee ja kõnnitee vahel, ainult sõidusuundade vahel.

Pikk- ja raskeveose tunnusmärk (kollased ja punased diagonaalid horisontaalsel ristkülikul) ei ole haagisel, ainult mootorsõidukil.

Liiklemine tänavatel ja teedel” 2020 märkmed

Mõtteline keskjoon on oluline tähistamata sõiduradadega laial ja kitsal teel nii pöördel kui otse, sest peab püsima oma suunavööndis ja pöörama vööndi vastava külje lähedalt.

Ristmikul vasakule pöörates mitte sattuda vastassuunda, samas jätta vastutulijale võimalus vasakpöördeks, mitte pöörata liiga suure kaarega oma suunavööndi paremserva.

? Parempööre tuleb teha ühissõidukirajalt, kui pole pidevjoonega vm viisil keelatud. [Liiklusseadus: ühissõidukirajale… võib reastuda enne pööret. Kohustus?]

Tagasipöördel peab võimalusel kasutama kiirendusrada, mis võib olla peale pööret paremas servas, nii et pöörata tuleb üle paljude radade.

Mitmerealisel teel ohutum „malelaua” paiknemine kui kolonn või külg külje kõrval, sest piki- ja külgvahe suurem.

Muutsuunaliiklusega teele pöörates peab suunduma äärmisele parempoolsele rajale.

Eraldusriba katkestuskohal asulas on lubatud tagasi- ja vasakpööre. Asulavälisel teel mitte.

Trammitee puhul on oluline „Sõidurajad ja -suunad” märk, mille puudumisel peab vasakpöördeks tee keskel olevale pärisuunalisele trammiteele reastuma.

„Peatu ja anna teed” märgi korral peatuda stoppjoone ees, puudumisel lõikuva sõidutee ees, muus kohas märgi ees.

Kui tõkkepuuta raudteeülesõidukohal on nii „Peatu ja anna teed” kui ka muu märk stoppjooneta, siis tuleb peatuda stoppmärgi ees.

Foor käib üle eesõigusmärgist, nt peatee ja selle suuna märgist: rohelise tulega vasak- ja tagasipöördel tuleb teed anda vastutulijale ka olles peateel ja vastutulija kõrvalteel.

Foor ei mõjuta kohustusmärki, nt „Kohustuslik sõidusuund otse” kehtib ka rohelise tavafooriga.

„Kohustuslik sõidusuund otse” ei luba tagasipööret.

Ristmikul on möödasõit vastassuuna kaudu lubatud kui teistest suundadest juhid peavad teed andma.

Sinine ja punane vilkur või sinine ja punane tuli sinu taga sõitval autol on peatumismärguanne. Küljel või vastutuleval autol mitte sulle. Kõrge külalise eskort sinipunaste vilkuritega sinu taga kohustab ka peatuma.

„Väljaulatuv veos” tähisel auto taga peavad helkima punased vöödid, ees valged.

Asulas tohib <9 m laiusel kaherealisel trammiteeta teel, mille keskel pole pidevjoont, parkida ka vasakus ääres kui jalakäijale jääb teepeenral >0,7 m.

Ohutu sõidu õpetus” (J. Pirita 2017) märkmed

? Kaugtuled pimedas valgustavad u. 100m, lähituled u. 50 m, nii et ohutu kiirus lähituledega <55km/h, kuna peab suutma peatuda nähtavusulatuse piires. Reageerimisteekond 1s ja pidurdusteekond sama palju (14 m 50km/h juures). [Teises raamatus 70 km/h.]

„Kohustuslik sõidusuund vasakule” lubab ka tagasipööret.

„Kohustuslik sõidusuund otse” lubab ka paremale teega külgnevale alale (parkla jne) sõita, aga mitte vasakule kui see pole eraldi lubatud märgiga „Sõidurajad ja -suunad” või „Tagasipöördekoht”.

– „Vastassuuna eesõigus”, „Ootekoht”, „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”, „Kohustuslik sõidusuund otse või paremale” keelavad möödasõidu. [Liiklusseadus keelab ainult vastassuuna kaudu raudteeülesõidukohal möödasõidu. Mitte vastassuuna eesõigusega teelõigul.]

– Foor, mis ei tööta või vilgub kollaselt, muudab reguleeritava ülekäiguraja reguleerimata rajaks, aga kui ülekäiguraja tähistus on katkendjoon (märgis 947), mitte sebra, siis pole jalakäijal sel juhul eesõigust. [Liiklusseadus 2-100: juht on kohustatud andma jalakäijale teed.]

Ristmiku ees „Sõidurajad ja -suunad” kehtib ainult ristmikul. Näiteks trammiteega teel peale ristmikku on sõidurajad siis ikka tähistamata ja võib trammiteel sõita.

Ringristmikule sõites pole vaja suunda näidata, vanasti oli vaja.

Ringilt ärasõit on alati parempööre, näita suunda, anna teed jalgratturitele, käijatele jne.

Eraldusriba katkestuskohas võib asulas vasakule ja tagasi pöörata, asulavälisel teel mitte.

Ringle õigesti” (Reedik Niilus 2017) märkmed

Ringristmikul peab õiges sõidureas olema enne „Sõidurajad ja -suunad” märki. Ringilt ärasõit on alati parempööre – näita suunda, anna teed jalgratturitele, käijatele jne.

Liiklusülesanded” (R. Niilus 2018) märkmed

Sõidurajal võib olla mitu sõidurida [Sõidurada on auto jaoks piisav. Motikad kahes reas].

Tee koosseisus on lisaks sõiduteele ülekäigurajad, jalgrattateed, ohutussaared, haljasriba, teepeenrad, kõnniteed…

Auto alaliik on troll: 4 ratast, 25km/h, sõitjate või veose veoks, mitte traktor ega liikur.

Autorong on auto pluss seade või haagis. Mitte pukseeritav pluss pukseeriv auto.

Jalgrattur on ka juht.

Piire on ka liikluskorraldusvahend.

Pisimopeed ja maastikusõiduk pole mootorsõidukid.

? Parkimiskohalt välja sõites peab andma teed. [Enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või seismajäämise alustamist peab veenduma, et ei takista teisi.]

Auto taha kinnitatud veos (jalgrattad) ei tohi varjata tulesid ega numbrimärki. Juhi vaateväli peeglitest tohib olla piiratud.

Alkohol veres <0,2 mg/g, väljahingatavas õhus <0,1 mg/g.

Siniste joontega piiratud parkimiskohad on tasulised vm piirang. ?Peab kasutama parkimiskella.

Ühesuunalise tee lõpetab ainult ühesuunalise tee lõpu märk, mitte ristmik, asula ega „Piirangute lõpp” märk.

Kui pöörataval teel on kuidagi tähistatud kas või üks muutsuunaliiklusega rada, peab pöörama äärmisele parempoolsele rajale. Kui tavateel pole teisiti märgitud, võib kõigile radadele pöörata.

Tagasipöördel asulavälisel teel peab üldiselt peale pööret jääma paremale rajale, sest paremal rajal pole teist sõidukit. Trikiga sõnastus „sõitu jätkata” asulavälisel teel kui parem rada vaba.

Mitmendana lõpetan ristmiku ületamise” vasakpöördel on trikiga küsimus, sest sõidan küll ristmikule välja, aga siis lasen vastassuuna läbi ja lõpetan vahel viimasena.

Anna teedilma „Peatee suund” märgita tähendab, et vastusõitjale teed andma ei pea. Ainult lõikuval teel olevatele juhtidele.

Peatumist „Parkla” märk ja lisatahvel kõnniteel parkimisest ei reguleeri – peatudes ei pea järgima parkimise paigutust.

Pukseeritava seadme veo kiirusepiirang 25km/h.

? Kiiruspiirangut alandatakse astmeliselt 10 ja 20km/h võrra. [Vist viitab teetöödele lähenemisele: 90, 70, 50, 30 kiiruspiirangu märgid.]

Päevatuled võivad asendada nii lähi- kui ka ääre- ja numbritulesid.

Kaugtulesid võib vilgutada lisamärguandena enne möödasõidule asumist.

Kaugtuled lähituledele ümber lülitada 300m kaugusel vastusõitvast sõidukist.

Kollast vilkurit kasutatakse nii aeglase sõiduki, laia traktori kui teehoolduse sõiduki tähisena.

Jääteele sõitmise ajavahe vähemalt 2 min. Jääteel sõit lubatud ainult valge ajal.

Aktiivne turvavarustus on ABS, stabiilsuskontroll jne, mis vähendab avarii ohtu. Mitte turvapadjad. Passiivne turvavarustus on peatoed, kokkusurutav roolisammas jne, mis kaitsevad avarii korral.

Abistamiskohustus sisaldab ka häirekeskuse teavitamist, arstiabi korraldamist.

Looma või uluki surmast või vigastusest teel teavitada Maanteeinfokeskust 1510 või Keskkonnaametit 633 1313.

Kiirusehüpnoos on kiiruse vähenemise ülehindamine. Maanteehüpnoos on „lahtiste silmadega magamine”.

? Naised on kohusetundlikumad ja emotsionaalsemad, tundlikumad. Mehed realistlikumad, pealiskaudsemad, riskialtimad.

Reageerimisaega mõjutab tähelepanu, reageerimisvalmidus, reageerimisvõime.

Tähelepanuvead ei teki vaikusest autos.

Pilgu ümbersuunamisest ülevaate saamiseni kulub 1 sekund.

Kollastel ja punastel autodel on väiksem oht sattuda liiklusõnnetusse kui hallidel.

– Lähenev sõiduk lõikuval teel ei saa taustaga ühte sulanduda, võib märkamatuks jääda tiheda liikluse või telefoniga rääkimise tõttu. [Saab küll sulanduda – sõjaväesõidukite kaitsevärv selleks ongi. Hall porine auto halli porise plangu taustal.]

– Talverehvid on suverehvidest pehmemad, nii et nende haardumine teega on parem, ka suvel pidurdusteekond lühem. [Autoajakirjade kohaselt pikem, sest turvis eraldub kuumas äkkpidurdusel.]

? 10g puhta alkoholi lagundamiseks kulub maksal 1 tund. [Vist eeldatud kõhus, mitte veres olevat alkoholi, sest 10g /5l =1/500 =2promilli, laguneks 20 tundi.]

? Kui vastutulev sõiduk pimestab, siis vilguta tulesid.

? ABS korras kui otsese rooliga pidurdades säilib sõidusuund, järsult üle 15 km/h pidurdades pedaal vibreerib ja [vale:] käivitamisel ei kustu ABS-märgutuli. [ABS-märgutuli peab kustuma. Sõidusuund ei pruugi säilida kui ühe ratta all jää või liiv, teise all asfalt.]

Roolivõimendi säilitab juhitavuse rehvi lõhkemisel, lisaks vähendab teekonaruste mõju ja lihtsustab rooli keeramist.

Libeda korral alustada sõitu kõrgema (teise) käiguga, lisaks siduripedaali aeglasemale vabastamisele.

Katalüsaator järelpõletab heitgaase, lisaks heitgaasi puhastamisele. Suurendab kütusekulu [1-3% interneti kohaselt].

Madal temperatuur ja niiskus ei kahjusta katalüüsmuundurit. Halb käivitumine küll.

? Madal rehvirõhk ei paranda rehvi haarduvust.

Tehnoülevaatus uuel sõidukil <48 kuud (neli aastat) registreerimisest, siis iga 2 aasta tagant 10-aastaseks saamiseni, siis igal aastal.

Tehnonõuetele mittevastava autoga ohtliku rikke puudumisel on lubatud sõita parkimiskohta, tehnoülevaatusesse, Maanteeametisse ja remonti.

Piiratud juhi kõrval peab istuma tema seaduslik esindaja, kaine, 2 aastat juhtimisõigust.

? Rehvide haardumine kaob igas suunas korraga (külgsuunas kaob kui see on kadunud sõidusuunas) kui rattad blokeeruvad või veojõud ületab haardejõu. [Haardumine väheneb, aga ei kao.]

Summuti suitsemine näitab kütusesse sattunud õli põlemist, näiteks kulunud mootoritihendite tõttu, aga mitte summuti riket.

– Kapoti all juhi poolt reguleeritavad asjad on mitte-musta värvi, nt klaasipesu, jahutuse korgid. [Internetis on fotod, kus mõne auto klaasipesu kork on must, reljeefse musta märgiga.]

Rehvivahetusel peab rakendama lisaks tõkiskingadele seisupidurit. [Veebilehed kinnitavad.]

? Amortisaatori rike ei põhjusta auto küljelekaldumist, ainult õõtsumist ja pikka pidurdust. [Kui üks vedru murdunud, teised terved, siis peaks ju küljele kalduma.]

Käivitamisel hoia käivitit sisselülitatuna vaid paar sekundit. Korduvkäivitamisel oota kuni väntvõll on seiskunud, mitte 1 minut.

Mootoririkke märgutuli võib näidata ka viga heitgaasisüsteemis.

? Mootori töömaht on registreerimistunnistusel, silindrite töömahtude summa, ühe täistsükliga kasutatava kütusesegu kogus. [Vist tähendab „kütusesegu” nii õhku kui kütust.]

Välispeeglite soojendus rakendub enamasti koos tagaklaasi soojendusega.

Auto elektrisüsteemi pinge üldiselt 12V.

Detoneeriva mootori tunnused: must suits summutist, metalne kloppimine, nõrk võimsus.

Hõõgsüüde on kütuse iseeneslik süttimine silindris vanadel autodel, kus kütuse vool ei katke mootori väljalülitamisel. Tunnused: kloppimine, ebaühtlane mootori töö, mootor ei seisku peale süüte väljalülimist.

Liikluskindlustus ei kata teel olnud kivi või muu eseme vastu teist sõidukit paiskumise kahju, tundmatu sõiduki tekitatud kahju kui raskeid inimvigastusi pole. Katab koorma kukkumise põhjustatud kahju, parklas uksega äsamise kahju.

– Liikluskindlustuse seadus kindlustab põhjustaja tsiviilvastutust, määrab hüvitamise korra kannatanule, aga mitte põhjustajale. [Määrab, et põhjustaja ravikulud katab ka kindlustus.]

Kaskokindlustus hüvitab ka tundmatu põhjustatud kahju.

Mittevaraline kahju on töövõimetusest, elatisraha vähenemisest. Mitte sõiduki kasutuse võimatusest.

Kahjustatud isiku kindlustus hüvitab kui summa <10000 Eur ja puudub isikukahju ja asjaolud on selged. Muul juhul põhjustaja kindlustus.

Hüvitatava kahju piirmäär 1,2M Eur asja kahjustamise, 5,6M Eur isikukahju korral.

Kahju hüvitamisel on määrav kindlustusseltsi otsus, mitte politsei otsus ega tekitaja süü omaksvõtt.

Kindlustusleping ei lõpe makse tasumata jätmisel. Tekib vaid nõudeõigus makse osas.

Sõidukit peab hoidma õnnetusejärgses seisundis min(kindlustaja ülevaatuseni, max(7 päeva, kindlustuse kirjalikul nõudmisel 15 päeva nõudmise saamisest)).

„Libe tee” märk tähistab igasugust libedust. Vanasti tähendas libedust muul põhjusel kui lumi ja jää.

ABS ei pruugi rakenduda alla 15km/h, üle selle on nõutav.

Liiklustestid” 2016 märkmed

Eraldussaar ei ole jalakäijate ohutuseks, ainult ohutussaar on.

„Kohustuslik sõidusuund vasakule” lubab ka tagasi pöörata.

Valge siksak „Teeületuskoha eeltähis” teel tähendab nii ülekäigurajale, ülekäigukohale kui ka jalgrattateega lõikumisele lähenemist.

? Raudteeülesõidukoha ees tuleb peatuda stoppmärgi ees kui pole teisiti tähistatud. Märk tühistab nõude peatuda vähemalt 5m kaugusel esimesest rööpast.

? Sisepeegel näitab tagumist sõidukit lähemal kui see tegelikult on, vastandina külgpeeglile. [Ei leia seda väidet internetist ei eesti- ega ingliskeelsetelt lehtedelt.]

Kirjalikku volitust pole võõra auto kasutamisel vaja kaasas kanda. [Liiklusseadus mainib sõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul nõutavaid andmeid, nõuab ainult väljaspool Euroopa Liitu selle kaasas kandmist kui sõitja pole kantud liiklusregistrisse vastutava kasutajana ja omanikku ega vastutavat kasutajat pole sõidukis.]

? Suunamärguanne tuleb anda ka enne sõidu alustamist ja lõpetamist. [Aga kui sõita otsesuunas parkimiskohale või otse sealt välja?]

– Reguleerimata ülekäigurajal peab ka tasakaaluliikurile teed andma. [Vale, ainult jalakäijale. Käekõrval lükkaja on jalakäija.]

Igasugusel ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata, mitte ainult reguleerimata ülekäigurajal. Vastassuuna kaudu mööda sõita ei tohi ainult reguleerimata ülekäigurajal, reguleeritul tohib.

? „Üherööpmeline raudtee” ja „Mitmerööpmeline…” märgi ees ei pea peatuma, vaid 5m esimesest rööpast kui stoppmärki, tõkkepuud ega stoppjoont pole. Hoiatusmärgid „… raudtee” pole „asjakohased märgid” peatumiseks. [„Liiklemine tänavatel ja teedel” 2020 väidab, et „… raudtee” on asjakohane ja selle ees peab peatuma kui stoppjoont ega -märki ega tõkkepuud pole.]

Ohutuled ei näita aeglast sõidukit, ainult rikkis sõidukit või sõidutule riket.

Kollast vilkurit võib kasutada mootorsõidukitel, mille valmistajakiirus on <40km/h, laia koormaga, teeabi osutamise sõidukitel.

Kaugtuled võivad põleda ka halva nähtavuse korral, mitte ainult pimedas.

Tagumisi udutulesid võib kasutada ka tolmusel maanteel (lumi, tolm, pori halvendab tulede nähtavust tahapoole), mitte ainult halva nähtavuse korral.

Ühissõidukirajal ei tohi peatuda kauba laadimiseks, ainult sõitjate laadimiseks või kui ei takista ühissõidukeid. [Ühissõidukiraja kasutamine keelatud v.a. pöördeks, sõitjate laadimiseks, ümberpõikeks. Ühissõidukipeatuses ei tohi peatuda kui takistab. Liiklusseadus käsib peatuda sõidutee paremas servas kui lubatud. Sõidutee sisaldab ühissõidukirada.]

– „Peateemärgiga asulavälise tee sõiduteel ei tohi peatuda, ainult teepeenral. [Vale. Parkida ei tohi sõiduteel, aga peatumist „Peatee” märgi all Liiklusseadus ei maini.]

? Lähenevate liiklejate kontrollimise järjekord on tahavaatepeeglist, vasakult, paremalt, otse.

Ringristmikule võib sõita mistahes rajalt, ei pea sisenema parempoolsele rajale.

Samaliigiliste teede ristmikul kõigist suundadest lähenevate autode juhid otsustavad järjekorra silmsidemega, lisaks eesõigusest loobumisele.

Ka mitmerealisel teel toimub vasakpööre trammiteelt kui radade arv pole liiklusmärgiga tähistatud, katkendjoontega sõidurajamärgistest ei piisa. [Piisav on „Sõidurajad ja -suunad” märk.]

Kui foori kollase tule süttides pidurdamine tekitaks ohu, siis tuleb ristmik ületada.

Vastassuuna kaudu tohib mööda sõita reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal ei tohi üldse mööda sõita.

Klaasipuhastite vahetamise aega teatab ka nendel olev märk, mitte ainult triibud klaasil.

Katalüsaator muundab heitgaasid lämmastikuks, veeauruks ja CO2-ks.

? Amortisaatorid ei lühenda pidurdusteekonna pikkust, kuigi parandavad kontakti teepinnaga ja juhitavust. [Vastuolu teise raamatuga, kus rikkis amortisaatorid väideti pidurdusteed pikendavat.]

Siduri libisemisel ei kosta käigu vahetamisel müra, vaid ainult kiirus suureneb aeglaselt.

? Rehvide haardumine teega sõltub ka kiirusest, lisaks teekattele, rehvi rõhule, tüübile, kulumisele. [Ingliskeelsetel ralliveebilehtedel ei mainitud, et kiirus „tire grip”-i mõjutaks. Juht väidetavalt ei mõjuta haardumist. Aga kui kumm kuumeneb ja pehmeneb, siis võib paremini konarustega sobituda ja haardumist suurendada.]

Talverehvide pidurdusteekond suvel pikem kui suverehvidel, talverehvid mürarikkamad. [Autoajakirjad kinnitavad seda, hoolimata sellest, et talverehvid on pehmemast kummist ja kuluvad kiiremini.]

Liiklusõnnetuses osalenud juht peab esitama isikut tõendava dokumendi (küsimus ei maini, et keegi seda nõudis), aga ei pea teavitama Maanteeametit.

– Õnnetust pealt näinud juht peab peatuma, lülitama sisse ohutuled ja panema välja ohukolmnurga. [Õnnetuses osalenud juht peab peatuma, kasutama ohutulesid, halva või piiratud nähtavusega ka ohukolmnurka.]

Metskitsele jm suurulukile otsasõidust teatada nii häirekeskusesse kui politseisse. [Liiklusseadus mainib ainult politseid, aga telefoninumber 112 on nagunii mõlema jaoks.]

– Liiklusõnnetuse tõttu mahakukkunud veost tohib enne politseid liigutada ainult kannatanu haiglasse viimiseks ja kui see muudab liikluse võimatuks, mitte kui see raskendab liiklust. [Vale. Ei pea ju isegi igast õnnetusest politseile teatama. Peab veose teelt kõrvaldama. Kui võimatu, siis teatada politseisse, lülitada sisse ohutuled või paigaldada ohukolmnurk.]

Liikluskindlustus hüvitab ka õnnetuse põhjustaja ravikulu. Mitte muud endale tekitatud kahju.

90km/h kuival asfaldil ohu märkamisest peatumiseni 5 sekundit.

50 km/h kuival asfaldil pidurdusteekond 13-14m, peatumisteekond 25-30m.

? Turvahällis esiistmel tohib last sõidutada näoga sõidusuunas kui iste võimalikult taha lükatud. [Tundub vale, istme asendit seadus ei maini. Küsimus ei maini turvapadja väljalülitust.]

– Maanteel pikalt kiiresti sõites reageerimiskiirus suureneb. [Vale, reageerimisaeg pikeneb.]

? Asulavälisel teel lubatust aeglasemalt sõites kui taha koguneb kolonn, siis lisan kiirust kui võimalik, lisaks paremale hoidmisele või peatumisele.

Ohtlike riketega, näiteks sõidupiduri või rooliseadme rike, ei tohi sõita. Samuti siis, kui tee jälgimine pole võimalik. Ohtlikud vead: heitgaaside väljalaskesüsteemi on omavoliliselt muudetud; klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem; tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik.

Rehvi vahetamine: rakendada seisupidur ja blokeerida tõkiskingadega soovitavalt vastaskülje ratas. Lõdvestada mutrid ja asetada tungraud ettenähtud kohta. Alles pärast ratta ülestõstmist võib mutrid rattavahetuseks lahti keerata.

Tagurduskaamera ekraanil punase joone ja tagastange vahe on sõltuvalt autost 30-50 cm.

Jahutusvedelik on etüleenglükooli ja vee segu, mürgine, temperatuuri tõustes paisub rohkem ja on suurema lekkimisvõimega (voolavusega) kui vesi.

Liiklustestid eksamiks valmistujale” (R. Niilus 2020) märkmed

M+S tähisega rehvid on talverehvid. [Samuti MS (mud and snow).]

Liikluskindlustus ei kehti võistluseks suletud alal ega ajutiselt liiklusele suletud teel. Kehtib parkimismajas.

Kapoti avamiseks avada salongis kapoti lukusti ja kapoti serva all tuuleluku haak.

– Must jää võib tekkida kui õhk >0 kraadi ja tee <0 kraadi, aga [vale:] mitte kui õhk <0 kraadi ja tee <0 kraadi. [Vesi võib mitmel põhjusel teele sattuda ja jäätuda, näiteks külmuv vihm, üle ajav kraav.]

– Mootorsõiduk on sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h. [Jalgratas pole mootorsõiduk.]

– Kui vastusõitja kaldub minu teepoolele, valmistun paremale välja sõitma, mitte ei jätka oma sõidurajal. [Aga kui minu teepoolel on palju sõiduradu ja vastusõitja pole minu raja lähedalgi, rajad eraldussaare või põrkepiirdega eraldatud ja paremal on kuristik või jalakäijad?]

Juht peab enne reguleerima istme, siis peeglid.

? Jalgratturi tekitatud kahju hüvitab jalgrattur, mitte Liikluskindlustuse Fond. [§ 45 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab fond. Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga, hüvitab kahju fond. § 46.(1) Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab [piirangutega] fond. (3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises, välja arvatud juhul, kui tekitati vähemalt raske kehavigastus või surm. § 8. (1) Kindlustusjuhtum on kahju tekitamine kui 1) kahju on tekitatud sõidukiga, millel on kindlustuskohustus.]

Udus paistavad objektid tegelikust kaugemal, ehk on lähemal kui juht arvab.

Jääteel tohib liigelda ainult valge ajal kui nähtavus >300 m. Pikivahe >250 m. Teele asumise vahe >2 min.

Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta, ainult valge ajal, siis pole lähitulesid vaja.

Laste turvavarustusel peab olema „E” märgistus. [Näitab euronõuete täitmist.]

? Mootorrattur on rohkem ohustatud, sest on mobiilsuse tõttu vähem märgatav, aga mitte sest on hooajalise sõidu tõttu halvem juht. [Hooajaline sõit ju annab vähem kogemust kui aastaringne. Mobiilsus teeb paremini märgatavaks, sest silm keskendub liikumisele ja kiirematele objektidele aeglasemate asemel.]

? Eakamad liiklejad vajavad suuremat tähelepanu nõrgema kuulmise ja nägemise tõttu, aga mitte suurema liiklusohu põhjustamise tõttu. [Ebaselge kui vanast ja millisest liiklejast küsimus, sest >80 aastased juhid on suurema õnnetuse põhjustamise riskiga.]

? Narkojoobes tekivad tähelepanu- ja keskendumishäired, aga ei suurene ohutunne ega keskendumisvõime. [Paranoia näiteks kanepi pikaajalisest tarvitamisest on ju haiglaselt suur ohutunne. Ergutid nagu amfetamiin võivad keskendumisvõimet suurendada, eriti väsinud juhil. Osasid psühhotroopseid ADHD ravimeid (Adderall, Ritalin, Concerta, Focalin) tarvitavad (üli)õpilased õppimisel keskendumisvõime suurendamiseks.]

– Kiirteel, ühesuunalisel ja otsesõidu kohustusmärgi all on ühine keeld pöörata tagasi, mitte tagurdada otsesuunas. [Liiklusseadus: Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks. Manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige.]

? Sinised parkimisjooned pole erivajadustega juhtidele-saatjatele, vaid tähendavad, et parkimiskellaga on 15 min parkimine tasuta. [Invaparkimiskoht on vahel sinine. Kas ka jooned sinised? Liiklusmärkide ja teekattemärgiste tähendused: Sinised parkimisjooned võivad tähendada tasulist parkimist või muud piirangut.]

– Mootori alt vedeliku laiku avastades peab kohe pöörduma remonditöökotta, mitte kõrvaldama leket kohapeal. [Pole ju keelatud autoabi kohale kutsuda. Kui kuivaks on jooksnud õli, jahutus- või pidurivedelik, siis peaks enne remondikotta sõitu ikka vedelikku lisama ja lekke kuidagi kohapeal sulgema. Lekkida võib ka klaasipesu, mis sõitu ei keela.]

? Maastikusõiduks sobivaim jõuülekanne on 4WD, mitte 4AWD.

? Sinakas suits heitgaasis on õli põlemisest silindrites, mitte katkisest summutist. Valge suits heitgaasis on jahutusvedeliku sattumisest silindritesse.

– Vastutaval kasutajal peab Eestis juhtides olema kaasas ID kaart, mitte registreerimistunnistus ja kindlustusleping ega kindlustuspoliis. [Tundub, et kindlustuspaberit kaasas kandma ei pea. Liiklusseadus: Juhil peavad olema kaasas juhiluba, mootorsõiduki registreerimistunnistus. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti juhiloa ega registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.]

95E10 kütus on bensiin 10% biolisandiga, mis ei sobi kõigile bensiinimootoritele.

Lähitulede kõrguse regulaator peab olema asendis 1 kui tagaistmel on 80kg.

? Laste sagedasim liiklusohtu sattumise põhjus on, et nad ei erista tegelikku olukorda mängust, mitte soov riskida ja ennast proovile panna.

Eriti ohtlik viga, mis keelab sõidukiga liikluses osalemise, on juhtimisseadmete remont keevitusega, mitte heitgaasides püsiv must suits ega müra üle keskkonnanõuete piiri.

Tulekustutit peab kontrollima igal aastal (12 kuu tagant). [Tulekustutis 1 kg kustutusainet.]

? Tagant otsasõitu eesliikujale soodustab ebapiisav pikivahe, mitte tagant paistev päike ega talverehvid suveajal. [Pidurdusteekond talverehvidega suvel pikem kui suverehvidega (katsed internetis). Tagapäike võib peegli kaudu pimestada.]

– Jalakäijaks ei loeta teetöölist, ainult rulluisutajat. [Kui teetööline kõnnib teel?]

Isikukahju hüvitatakse nii, et aidatakse taastada kannatanu tervis, mitte ei maksta ühekordse kompensatsiooniga ette võimalikke kulusid ega eirata leibkonna sissetuleku vähenemist.

– Auto ülemäärast õõtsumist konarustel põhjustab amortisaatori rike, mitte väiksem rehvirõhk ega vedru purunemine. [Aga tühjapoolsete rehvidega peaks küljelt küljele rohkem kõikuma.]

? Kui iga raja kohal on ainult selle raja „Sõidurajad ja -suunad” märk, siis tohib igalt rajalt pöörata ainult ühele rajale, mitte ristmikul rada vahetada (test 13 küsimus 2). [Mõistlik, aga Liiklusseadusest seda ei leia. Kui oleks üks „Sõidurajad ja -suunad” märk kõigi radade kohta, siis peab seda järgima. See võib lubada ühelt rajalt mitmele.]

Sõitja turvavöö kinnitamise eest vastutavad nii juht kui sõitja.

? Veeretakistus sõltub rehvist, aga mitte auto raskuskeskme asukohast. [Veerehõõrdumine suureneb lineaarselt pindasid kokku suruva raskus- või muu jõuga, aga veeretakistus hõlmab ka muid komponente, nt rehvide deformeerumine. Kui telgedel koormust ümber jaotada, nt väga ebavõrdseks, võib veeretakistus muutuda. Raskuskeskme asukoht määrab telgede koormusjaotuse.]

– „Pime nurk” on ainult autost vasakul pisut tagapool, mitte paremal pisut tagapool (test 15 küsimus 37). [Vastuste kommentaari http://liikluskool.ee/test-15/ pilt näitab „pimenurka” mõlemal pool.]

– Keskkonda säästva sõiduauto mootori heitmenorm on 95g CO2 /km. [See on uue auto norm ELis 2020. aastal.]

Automaatkäigukastiga autot mitte pukseerida kui ei tea käigukasti tüüpi. Ei tohi pukseerida kui mootor töötab ja D-käik sees, ega kui mootor seisab variaatorkäigukastiga autol. Pukseerimiseks kindlasti N-käik. Käigukast planetaar: võib paarkümmend km pukseerida seisva mootoriga 30-50 km/h. Käigukast variaator või DSB: ainult töös mootoriga ja N-käiguga.

? Rahulikku sõidustiili soodustab ühtlane kiirus, mitte rahustite tarbimine ega väsimus. [Soodustavad ju küll, aga on ohutuse huvides keelatud.]

– „Lumeketid” märk kohustab kahel vedaval rattal kasutama lumekette. [Kohustab vedaval teljel mõlemal pool, mitte näiteks neliveoga autol kahel vasakul rattal ega diagonaalil.]

Sõidupidur rakendub kõigile ratastele, seisupidur ainult tagaratastele. [Kas kõigil sõidukitel?]

? Peatoe eesmärk on toetada pead kuklast, mitte mugavus. [Peatugi peab olema ülalt pealae kõrgusel, toetama pea tagaosa, mitte kaela.]

Kui ülekäiguraja ees on peatunud auto ja selle ja sinu raja vahel on tühi rada, aga jalakäija on juba ülekäigurajale astunud, siis võid ikka jätkata sõitu.

Rehvi tähise 205/55 R16 91H esimene number on laius mm, teine kõrgus protsendina laiusest. Esimene täht R: radiaalrehv, seejärel number: läbimõõt 16 tolli. Viimane number 91 on koormusindeks. Viimane täht on kiirusindeks – tähestikus hilisem lubab suuremat kiirust.

Eksamiküsimused, mida võiks küsida, aga ma pole raamatutes näinud

Pilt, kus auto sõidab otsesuunas tupiktee lõpus või T-kujulise ristmiku tipus asuvasse parkimiskohta või hoovi ja sissesõidukohale läheneb paremalt jalgrattur. Kas peab teed andma? Jah. Liiklusseadus 17-5-1: peab andma teed sõiduteelt ära sõites.

Pilt, kus juht sõidab otsesuunas parkimiskohale, näiteks kaubanduskeskuse parklas, tupiktänava lõpus või T-kujulise ristmiku tipus. Kas juht peab suunda näitama? Ebaselge. Liiklusseadus 39-1: peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.

Pilt, kus juht maanteel näitab paremat suunda paremalt teisel rajal enne ristmikku või viadukti, parem rada laia katkendjoonega eraldatud ja sellel auto. Kes peab andma teed? Parem rada on aeglustusrada pööramiseks. Peab andma teed paremal asuvale sõidukile. Kuigi see nõuab kas aeglustamist mitte-aeglustusrajal, et ümberreastuda aeglustusrajal oleva auto taha või aeglustusrajal olijast möödumist ja siis talle ette keeramist enne laia pidevjoont või ohutussaart.

Kas juhil on kohustus jalgratas lukustada kui jätab selle tänava äärde? Jah. Liiklusseadus 20-9: Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis … tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. 2-19: Jalgrattur on juht. 2-14: Jalgratas on sõiduk.

Kas jalgratast võib parkida haljasalal puu najal? Ei. Liiklusseadus 21-2-12: sõidukit ei tohi peatada haljasalal omaniku loata.

Kas jalgratast võib parkida kõnniteel posti najal kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Ei. Liiklusseadus 20-3: sõiduteel. 20-4 mainib ainult A-, B- ja haagiseta D1-kategooriat.

Kas jalgratast võib peatada kõnniteel kauba laadimiseks kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Jah. Liiklusseadus 20-6: Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Kas jalgratast võib peatada kõnniteel kaassõitja pealevõtmiseks (lapse lapsetooli panekuks) kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Ei. Liiklusseadus 20-2: sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral. 20-4-3: kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. 20-6: veose laadimiseks.

Kas jalgratast võib peatadajalgrattarajal? Ei. Liiklusseadus 21-6.

Kas jalgratast võib parkida kõnniteel „Parkla” märgi all lisatahvliga, mis näitab täielikult kõnniteel parkimist? Ei. Liiklusseadus 20-3: sõiduteel. 20-4 mainib ainult A-, B- ja haagiseta D1-kategooriat.

Kas asulasisesel teepeenral tohib parkida teega risti? Tundub, et jah. Liiklusseadus 20-2 nõuab vaid käiguriba 0,7m. 20-3: Asula sõiduteel … rööpne sõiduteeäärega.

Kas asulavälisel teepeenral tohib jalgratastpeatada teega risti? Ei. Liiklusseadus 20-7.

Kas asulavälisel teepeenral tohib peatadajalgrattaid kahes reas? Ei. Liiklusseadus 20-7.

Kas kaherattalisega tohib teel olevast takistusest üle hüpata või esirattaga „nokka tõsta” näiteks äärekivi ületamiseks? Ei. Liiklusseadus 33-2-11: peab sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt teepinnale.

Kas ühissõidukirajal võib sõitjaid peale võtta kui see takistab elektriautot, klienti vedavat taksot või turismibussi? Jah. Liiklusseadus 37-3-1: tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit.

Millal lõpeb mõju märgil “Sobiv kiirus” koos hoiatusmärgiga? Õiged variandid: lähimal ristmikul, ohtliku teelõigu lõpus. Valed variandid: “Asula”, “Piirangute lõpp”, “Anna teed” märgi kohal.

Milline märk tähendab, et ees oleval teelõigul on liiklusõnnetus? Õige variant: hoiatusmärk “Liiklusõnnetus”. Valed variandid: tahvel 888 „Õnnetusoht”, hoiatusmärgid „Libe tee”, „Kaldapealne”, keelumärgid „Ohtliku veosega sõidu keeld”, „Möödasõidu keeld”.

Mida tähendab „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon” pikkustega 0,5 m risti üle tee? Ülekäigukohta. Valed variandid: reguleeritud ülekäigurada, ühissõidukipeatust. Kas juht peab andma teed? Ei.

Pilt, kus aedlinnas on asfalteeritud tee 3-4m lai, selle kõrval aia servas rohuribad või kõnniteed 0,7m laiad. Kuidas on õige peatuda? Õige variant: ei tohi peatuda. Valed variandid: parempoolsed rattad asfaldilt maas (haljasalal ei tohi peatuda, kõnniteel ei tohi kui liikluskorraldusvahend ei luba või jalakäijatele jääb <1,5m, teepeenral ei tohi kui jalakäijatele jääb <0,7m), auto tervenisti asfaldil selle paremast äärest <0,2m (blokeerib tee, teeb võimatuks teiste autode liikumise).

Pilt, kus märgi „Möödasõidu keeld” piirkonnas seisab teel töötavate siniste vilkuritega alarmsõiduk või kollase vilkuriga teehooldussõiduk. Kas tohib vastassuuna kaudu ümber põigata? Ebaselge. Liiklusseadus: võib mööduda, mööda sõita või ümber põigata… kas paremalt või vasakult, sealjuures on lubatud ületada möödasõitu keelavat teekattemärgist. Ebaselge, kas lubatud eirata märki „Möödasõidu keeld”.

Pilt: Y-kujuline ristmik, kus tee hargneb kaheks. Enne hargnemiskohta mõni keelumärk 35 või 36, näiteks „Kiiruspiirang”, „Parkimiskeeld” või „Möödasõidu keeld” lisatahvliteta. Kas tohib peale ristmikku keeldu eirata? Ebaselge. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega ei ole näidatud teisiti. Aga Y-kujulise ristmiku puhul on teadmata, kumb tee on jätkuv ja kumb lõikuv.

Pilt, kus trammitee ja trammipeatuse märk tänaval, kus mõned autod seisavad. Milline auto peatub/pargib õigesti. Pärast trammipeatuse märki võib parkida, aga 15m enne ei tohi peatuda.

Pilt, kus on tähistamata sõiduteelaiend. Kas võib parkida laiendile 45 või 90 kraadise nurga all teega? Vist jah. § 20 (4) 1) Asulas tohib … parkida ka sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus … on olemas sõiduteelaiend; [Mis on „teatav nurk”?]

Asulas on kiirusepiirangu ala märk, seejärel kiirusepiirangu märk, seejärel ristmik. Millise suurima kiirusega tohib sõita pärast ristmikku? 50 km/h. Kiirusepiirangu ala märgi lõpetab erinev kiirusepiirangu (ala) märk. Asulas lõpetab kiirusepiirangu märgi omakorda ristmik.

Mis on säästlik sõit? Valed variandid: stoppmärgi alt 5 km/h läbi sõit, reguleerimata ülekäigurajal kõrvalrajal olevast sõidukist vabakäiguga aeglaselt mööda veeremine, mäest vabakäiguga allasõit (mootoriga pidurdamine säästab rohkem kütust).

Naljaküsimus: Millal on peatus hädapeatus? Kui peatuse põhjuseks on juhi pissihäda. Valed variandid: Kui juht tahab peatuda peatumiskeelualal. Kui juht peatab auto, et millegi üle hädaldada.

Võimalik ebaseaduslik parkimine aedlinnades

Aedlinnades pargitakse tänava ääres palju, enamasti peaaegu vastu aeda, vasakpoolsed rattad asfaldil, parempoolsed mitte. Tänaval on asfaltriba enamasti 3-4 m lai. Olenemata sellest, kas asfaldi kõrval olev mulla- või rohuriba on kõnnitee, teepeenar või haljasala, on selline peatumine minu teada ebaseaduslik, nagu ka täielikult asfaldil peatumine, sest see sulgeks tänava.

Liiklusseaduse § 21. (2) Sõidukit ei tohi peatada: 5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; 12) haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata;

§ 20 (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel või teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba.

(4) Asulas tohib alla 6m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka: 3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba; (6) Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Aedlinnas üldiselt ei ole kõnniteel peatumist lubavaid liiklusmärke. Jalakäijatele ei jäeta üldse ruumi. Haljasalade ja teede omanik on ilmselt linn, kelle luba peatumiseks ei ole.

§ 21. (4) Parkida ei tohi: 1) kohas, kus ei tohi sõidukit peatada;

§ 21. (2) Sõidukit ei tohi peatada: 14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;

Ebateaduse ja teaduse mäng

Ebateadus üritab jäljendada teadust, kasutades selle termineid (metameditsiin, kvantpuudutus, DNA, bioparandus, elemendid, organism), aga teadus püüab distantseerida ennast pseudoteadusest, rõhutades sõnade täpseid definitsioone ja nende erinevust tavakasutusest või soolapuhujate jutust. See mäng sarnaneb võltsingute ja ehtsate toodete strateegiatele – piraatkaubad püütakse teha võimalikult jäljendatava sarnased, aga originaaltooted proovivad end eristada nii õiguslike kui tehnoloogiliste vahenditega ning pidevalt uuenedes. Kauba- ja maksumärgid ja registreeritud asukohatähised on juriidiline kaitse võltsingute ja salakauba vastu. Vesimärgid, DRM, keeruline unikaalne muster on tehnoloogiline kaitse. Teadus siiski ei leiuta uusi termineid ebateadusest erinemiseks, ega ole ka oskussõnavara patenteerinud, kuigi võib-olla peaks, sarnaselt kaubamärkidele ja nende reklaamloosungitele.

Moetsüklid on ka mäng selles vaimus – popkultuuri tähed ja muud tuntud inimesed püüavad erineda massidest, vahetades tihti moodi, aga rahva enamik püüab imiteerida kuulsusi, enamasti küll eelmise hooaja moega (hinnakaalutlusel).

Tänavavalgustuse asendamine isiklike lampidega

Isiklikud laternad (pealambid või vöö-, kinganina- jm valgustid) laternapostide asemel hoiaksid oluliselt raha ja energiat kokku (arvutused allpool) ning vähendaksid valgusreostust. Mootorsõidukitel on niikuinii laternad küljes, millest peab piisama valgustamata maanteedel sõitmiseks, seega linnavalgustuse puudumine ei tohiks neil liiklemist takistada. Jalgratastel on samuti pimedas esituli kohustuslik, kuigi selle nõude täitmist ei kontrollita. Kümneeurone jalgrattatuli on minu kogemuse põhjal piisavalt ere, et öösel valgustamata metsavaheteel sõita.

Tänapäevane leed-peavalgusti mitu tundi kestva akuga kaalub paarsada grammi, nii et ka lapsed suudavad seda kanda. Isiklik latern maksab internetist ühekaupa ostes alla 10 euro (hulgi on veel odavam) ja kestab kauem kui posti otsas olev lamp. Akut saab pistikust laadida ja see peab vastu vähemalt mitusada laadimistsüklit. Isikliku valgustiga paraneb ohutus, sest jalakäija on laternat kandes ka muu valgustuseta paremini nähtav kui helkuriga tänavavalgustuse all.

Kui tänavalambid inimesele silma paistavad, siis mujale vaadates tundub ka hämarus pime, sest silm kohandub eredusega. Samuti paistab valgustamata tänav peale valgustatud kohta pime, mis võib isikliku lambi esmakordse kasutaja viia valearvamusele, et postilaternad on paremad. Kui inimene näeks vaid enda laterna tagasipeegelduvat valgust, mitte tänavalambi otsekiirgust, siis ei tunduks ereduse erinevus valgustamata ja valgustatud tänava vahel nii suur.

Tegelik nähtavus võib olla parem nõrgema, kuid ühtlasema valgusetasemega. Olen kogenud seda öösel ilma kunstvalgusallikata metsarajal kõndides – täiskuu ajal on juurikad peaaegu sama hästi näha kui päeval. Komistamisoht on vaid seal, kus puuoksad üle raja varje heidavad (kontrast petab silma ja varjutriip tundub juurena või vastupidi). Noorkuu ajal ainult tähevalgusega on metsarada minu silma jaoks siiski liiga pime, kuid kruusatee siiski muretult kõnnitav.

Praegu on lambi kaasaskandmine erandlik, nii et inimesed unustaksid tihti laternat kaasa võtta, aga kui valgustikandmine oleks sama tavaline kui välisjalanõude jalgapanek, siis unustamisprobleem väheneks. Lambid saab ka jalatsitesse või mütsi sisse ehitada ja programmeerida liikumise ja pimeduse korral tööle lülituma.

Maksuraha kokkuhoid on piisavalt suur, et kui tänavavalgustuse ühe aasta hoolduse asemel see summa elanikele kätte jätta, siis saaksid nad kõik endale isikliku leed lambi osta. Tallinna 2020 eelarve kohaselt kulub tänavavalgustuse hooldusele üle seitsme miljoni euro aastas, pluss poolteist miljonit investeeringuteks. Jagades elanike arvuga saame vähemalt neliteist eurot inimese kohta aastas. Seega kaks isiklikku laternat igale elanikule tasuksid end ühe aastaga ainuüksi tänavavalgustuse hoolduskulude kokkuhoiust. Sarnane tasuvus on ka väiksemates kohtades, näiteks Rae valla 16000 elaniku kohta on 2020. aasta valgustuse hoolduse eelarve 191800. Maapiirkondades on avalikud hüvised elaniku kohta veel kallimad, sest inimesi on vähem.

Teine arvutus on lampide arvu põhjal elanike kohta. Tartus oli 2014. aastal 11547 tänavalaternat, seega umbes üks kümne elaniku kohta. Üks tänavavalgusti maksab kindlasti rohkem kui kümme kaasaskantavat leed pealampi. Lisaks nõuab välisvalgustus muud taristut: Tartus ühendas 2014. aastal laternaid 227 km õhuelektrikaableid ja 126 km maa-aluseid elektrikaableid; lampe juhiti 151 juhtkilbist.