Rubriigiarhiiv: Üldisem jutt

Liiklusõpikute vead, küsitavused ja märkmed

? tähendab küsitav. – tähendab vale. Minu kommentaar [] vahel. Osad küsimused vananenud, Liiklusseadusest ei leia. Liiklusõpikuid tundub kirjutavat vaid kaks autorit, kes ei viitsi kontrollida keelelist ega faktilist õigsust vaid kopeerivad aastast aastasse samu küsimusi oma raamatute uutesse väljaannetesse.

https://www.liiklustestid.ee/

Alkoholi iga 0,1 promilli veres laguneb 1 tund. [0,1 promilli = 0,1 mg/g nagu Liiklusseaduses.]

Ristmikul võib mööda sõita muude keeldude ja tegurite puududes (nähtavus peab hea olema).

Kui kiirus korrutada 1,5ga, siis pidurdusteekond korrutub 2ga.

? Pimedas asulavälisel teel ainult lähituledega on kiiruspiirang 70 km/h. [Vastavalt nähtavusele, teises raamatus pimedas lähituledega 55 km/h.]

Aku märk armatuuril (punane) tähendab, et sõidukile vajaminev vool võetakse akult. Mitte ülepinge elektrisüsteemis.

? Must jää tekib kui õhutemperatuur üle 0°C ja teekatte temperatuur alla 0°C. Mitte mõlemad alla 0°C.

Pidurdusteekond koosneb pidurite rakendumise teekonnast ja aeglustusteekonnast. Mitte reageerimisteekonnast ega peatumisteekonnast. Peatumisteekond on reageerimisteekond pluss pidurdusteekond.

Kindlustuslepingu tohib sõlmida iga isik, kel kindlustushuvi. Mitte ainult registreerimistunnistusel olija.

? Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur töösoojal mootoril 85-90°C. [Teises raamatus 85-95°C.]

Tagasipöördekoha märk asulas eraldusribaga teel ei luba vasakule pöörata.

Suvine diislikütus võib hanguda -5°C juures.

Ühesuunaline tee lõpeb kohe seda lõpetava märgi taga, isegi kui ainult lühike tänavajupp ristmikuni. Sel juhul vasakpöördeks reastumine nagu kahesuunalisel teel: parema sõidusuuna vasakus servas, mitte tee vasakus servas.

– Keelumärk C-kategooria sõidukile tonnide arvuga keelab ka C-kategooria autorongi, mille kogu registrimass on suurem, kuigi ühegi osa mass pole. [Liiklusmärkide tähendused nimetavad ainult veduki registrimassi. ]

Sõidurada ei ole sõidurida. [Sõidurada on auto laiune, motikad võivad kahes reas sõita.]

Valgustamata tunnelis on kaugtuled lubatud. Valgustatud tunnelis ei ole lubatud sõita päevatuledega. Kohustuslikud on lähituled ja ääre- ja numbrituled.

Liikluskindlustuse tavaleping kestusega 1 päev kuni 12 kuud.

Kindlustus ei kata sõiduki kasutamise võimatusest tekkinud kahju.

? Üks või kolm kollast laternat veoki kabiini katusel ette suunatud tähendab autorongi. [Seadustest ei leidnud.]

Mootoririke peatab pidurivõimendi töö, nii et pidurdusteekond pikeneb.

Eesmisi udutulesid tohib kasutada lähitulede asemel. Mitte pimedas valgustamata teel koos teiste tuledega. Ainult udus ja sajus koos esituledega.

Reguleeritud ülekäigurajal on möödasõit lubatud. [kui teistest suundadest peavad andma teed muul põhjusel kui parema käe reegli kohaselt.] Reguleerimata ülekäigul mitte.

? Raudteeülesõidukohal möödasõit keelatud. [Liiklusseadus: vastassuuna kaudu ei tohi mööda sõita raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta.]

? Märgiga „lasterühm” bussi juures sõiduteel olevatele lastele tee andmine on kohustuslik ainult asulavälisel teel, mitte asulas. [Liiklusseadusest ei leia.]

Etüülimata bensiini eelis etüülitud bensiini ees: etüülitud kahjustab katalüsaatorit, kahjustab rohkem loodust.

Eestis registreeritud sõidukile väljastab kindlustus rohelise kaardi tasuta kui soovi avaldada.

Keelumärk „Massipiirang” on tegeliku massi kohta, aga „Veoauto sõidu keeld”, „Autorongi ja masinrongi sõidu keeld” märgil tonnid on registrimassi kohta.

Ohutusvesti peab kasutama väljumisel sõidukist hädapeatumise korral väljaspool asulat, kui nähtavus on halb või pimedas.

Ei hüvitata liikluskindlustuse seaduse alusel kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju kui põhjustati tundmatu sõidukiga ja polnud rasket kehavigastust või surma (sel juhul Liikluskindlustuse Fond hüvitab). Hüvitatakse kui põhjustati mopeediga või põhjustanud mootorsõiduki juht oli joobeseisundis.

? Kui auto küljepeeglid on märjad, kuid küljepeegli soojendust pole, lülitada sisse: esiklaasi või tagaklaasi soojendus või konditsioneer. [Erinevad „õiged” vastused samale küsimusele.]

Sirge tagurdamine pole manööver.

Ühissõidukirada (katkendjoonega, paremas teeservas) tohib kasutada: sõitjate pealevõtmiseks või veose laadimiseks või parkimiseks.

Möödasõidul ei tohi kiirust ületada.

– Kui süüteluku võti ei keera, siis [vale:] suurema jõuga keerata. Mitte välja tõmmata, uuesti sisse ja keerata.

Iseliikuvale robotile ei pea ülekäigurajal teed andma. Vale ka: Pean veenduma, et see ei sõida edasi ja ületama ülekäigurada. Ainult jalakäijale peab reguleerimata ülekäigurajal teed andma.

? Sõiduauto tagariiulil tohib vedada kuni 1kg pagasit, mitte rohkem. [Liiklusseadus ei maini. Teises kohas samal veebilehel: võib igasugust pagasit vedada.]

Pööramisindikaatori kiire vilkumine näitab suunatule läbipõlemist.

– Lapse turvatool sõiduauto esiistmel peab olema näoga sõidusuunas. [Oleneb turvatoolist, turvapadja väljalülitamine selleks ongi, et seljaga sõidusuunas olevat last kaitsta.]

Autorongil, mille veduk on B-kategooria auto, ei pea olema autorongi tunnusmärk.

Reguleerija käeliigutus üles-alla tähendab „kiirenda”.

Pilt, kus mitmerealisel teel ees vasakul auto näitab paremat suunatuld: see auto peab mulle enne rea vahetamist teed andma. Paremal asuval autol on eesõigus. Näib, et ka taga paremal.

– Kui tagasõitval autol töötavad sinine ja punane vilkur ja on kaks sõidurada pärisuunas, vasak vaba, peab [Vale:] jätkama sõitu. Teised variandid: peatuma, teed andma.

? Kehtiva liikluskindlustuse seaduse alusel sõlmitakse piirikindlustusleping, tavaleping, mitte kaskokindlustus.

? Liikluskindlustuse Fond hüvitab kannatanule kui kahju põhjustajal on piirikindlustusleping. Mitte kui põhjustajal on kindlustusmakse tasumata.

? Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse tundmatu sõiduki tekitatud hukkunu matusekulu, ajutine töövõimetus, mitte sõidukile tekitatud kahju. [Kehtiv seadus seda ei maini. Liikluskindlustuse Fond hüvitab ainult siis kui tekkis raske kehavigastus või surm, misjuhul hüvitatakse ka sõidukikahju, aga piirangutega.]

– Peatuda tohib hoovist väljasõidukoha ees. [Ei tohi peatuda kui takistatakse teiste liiklust.] Ka mitte kui sõiduraja serva pidevjoone ja peatatud sõiduki vahe <3m.

? Väljaulatuva veose märk ainult ette- ja tahapoole >1m ulatuva veose jaoks, mitte küljele.

Kui foori lisasektsioon kustunud, siis sinna suunda sõita ei tohi ka siis kui põhisektsioon roheline.

Külglibisemist kurvides soodustavad rikkis amortisaatorid, erinev rehvirõhk. Mitte veose puudumine. [Interneti kohaselt vormel-1 autode haardejõud suureneb pindasid kokku suruva (raskus- ja antitiiva)jõuga vähem kui lineaarselt, seega raskem auto kurvis halvem.]

? Linnast väljas pimedal ajal kaugtuledega, kiirus on 90 km/h, läheneb vastassuunas auto, lülitasite sisse lähituled. Ei tohi liikuda sama kiirusega. [Liiklusseadus ei kohusta lähituledega kiirust vähendama ega alla 90 sõitma, küll aga tuleb kiirus valida ohutu vastavalt nähtavusele.]

Kui kaugtuled valgustavad ees sõitvat jalgratturit või muud sõidukit, peab need välja lülitama.

? „Möödasõit keelatud” ja pidevjoon keelavad ka alla 30km/h liikuvast sõidukist möödasõidu. [Tohib ainult ümber põigata seisvast siniste vilkuritega alarmsõidukist ja seisvast või aeglasest kollase vilkuriga teetöösõidukist. Seda ka vastassuuna kaudu.]

Pukseerida ei tohi kindlustamata autot, isegi kui sel on tehnoülevaatus tehtud. [Liikluses ei tohi kasutada kindlustamata kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit.]

Hädapeatumise korral valge ajal ei pea ääretulesid sisse lülitama. [Häda nõuab ohutulesid, halb nähtavus või pimedus peatumisel igal pool ääre- ja numbritulesid. ]

– „Piirangute lõpp” lõpetab märgi „Vasakpöörde keeld” kehtivuse. [Vale. „Piirangute lõpp” lõpetab ainult märkide 35 ja 36 (keelud: kiirus, möödasõit, helisignaal, parkimine) kehtivuse.]

– Kaugtulesid ei tohi päeval udus kasutada. [Vale. Võib pimedas ja halva nähtavusega igal pool.]

– Peatumine pole keelatud hoovist väljasõidu ees. [Ei tohi peatada sulgedes sissesõidu hoovi, garaaži, õuealale…]

Eraldusriba ei ole sõidutee ja kõnnitee vahel, ainult sõidusuundade vahel.

Pikk- ja raskeveose tunnusmärk (kollased ja punased diagonaalid horisontaalsel ristkülikul) ei ole haagisel, ainult mootorsõidukil.

Liiklemine tänavatel ja teedel” 2020 märkmed

Mõtteline keskjoon on oluline tähistamata sõiduradadega laial ja kitsal teel nii pöördel kui otse, sest peab püsima oma suunavööndis ja pöörama vööndi vastava külje lähedalt.

Ristmikul vasakule pöörates mitte sattuda vastassuunda, samas jätta vastutulijale võimalus vasakpöördeks, mitte pöörata liiga suure kaarega oma suunavööndi paremserva.

? Parempööre tuleb teha ühissõidukirajalt, kui pole pidevjoonega vm viisil keelatud. [Liiklusseadus: ühissõidukirajale… võib reastuda enne pööret. Kohustus?]

Tagasipöördel peab võimalusel kasutama kiirendusrada, mis võib olla peale pööret paremas servas, nii et pöörata tuleb üle paljude radade.

Mitmerealisel teel ohutum „malelaua” paiknemine kui kolonn või külg külje kõrval, sest piki- ja külgvahe suurem.

Muutsuunaliiklusega teele pöörates peab suunduma äärmisele parempoolsele rajale.

Eraldusriba katkestuskohal asulas on lubatud tagasi- ja vasakpööre. Asulavälisel teel mitte.

Trammitee puhul on oluline „Sõidurajad ja -suunad” märk, mille puudumisel peab vasakpöördeks tee keskel olevale pärisuunalisele trammiteele reastuma.

„Peatu ja anna teed” märgi korral peatuda stoppjoone ees, puudumisel lõikuva sõidutee ees, muus kohas märgi ees.

Kui tõkkepuuta raudteeülesõidukohal on nii „Peatu ja anna teed” kui ka muu märk stoppjooneta, siis tuleb peatuda stoppmärgi ees.

Foor käib üle eesõigusmärgist, nt peatee ja selle suuna märgist: rohelise tulega vasak- ja tagasipöördel tuleb teed anda vastutulijale ka olles peateel ja vastutulija kõrvalteel.

Foor ei mõjuta kohustusmärki, nt „Kohustuslik sõidusuund otse” kehtib ka rohelise tavafooriga.

„Kohustuslik sõidusuund otse” ei luba tagasipööret.

Ristmikul on möödasõit vastassuuna kaudu lubatud kui teistest suundadest juhid peavad teed andma.

Sinine ja punane vilkur või sinine ja punane tuli sinu taga sõitval autol on peatumismärguanne. Küljel või vastutuleval autol mitte sulle. Kõrge külalise eskort sinipunaste vilkuritega sinu taga kohustab ka peatuma.

„Väljaulatuv veos” tähisel auto taga peavad helkima punased vöödid, ees valged.

Asulas tohib <9 m laiusel kaherealisel trammiteeta teel, mille keskel pole pidevjoont, parkida ka vasakus ääres kui jalakäijale jääb teepeenral >0,7 m.

Ohutu sõidu õpetus” (J. Pirita 2017) märkmed

? Kaugtuled pimedas valgustavad u. 100m, lähituled u. 50 m, nii et ohutu kiirus lähituledega <55km/h, kuna peab suutma peatuda nähtavusulatuse piires. Reageerimisteekond 1s ja pidurdusteekond sama palju (14 m 50km/h juures). [Teises raamatus 70 km/h.]

„Kohustuslik sõidusuund vasakule” lubab ka tagasipööret.

„Kohustuslik sõidusuund otse” lubab ka paremale teega külgnevale alale (parkla jne) sõita, aga mitte vasakule kui see pole eraldi lubatud märgiga „Sõidurajad ja -suunad” või „Tagasipöördekoht”.

– „Vastassuuna eesõigus”, „Ootekoht”, „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht”, „Kohustuslik sõidusuund otse või paremale” keelavad möödasõidu. [Liiklusseadus keelab ainult vastassuuna kaudu raudteeülesõidukohal möödasõidu. Mitte vastassuuna eesõigusega teelõigul.]

– Foor, mis ei tööta või vilgub kollaselt, muudab reguleeritava ülekäiguraja reguleerimata rajaks, aga kui ülekäiguraja tähistus on katkendjoon (märgis 947), mitte sebra, siis pole jalakäijal sel juhul eesõigust. [Liiklusseadus 2-100: juht on kohustatud andma jalakäijale teed.]

Ristmiku ees „Sõidurajad ja -suunad” kehtib ainult ristmikul. Näiteks trammiteega teel peale ristmikku on sõidurajad siis ikka tähistamata ja võib trammiteel sõita.

Ringristmikule sõites pole vaja suunda näidata, vanasti oli vaja.

Ringilt ärasõit on alati parempööre, näita suunda, anna teed jalgratturitele, käijatele jne.

Eraldusriba katkestuskohas võib asulas vasakule ja tagasi pöörata, asulavälisel teel mitte.

Ringle õigesti” (Reedik Niilus 2017) märkmed

Ringristmikul peab õiges sõidureas olema enne „Sõidurajad ja -suunad” märki. Ringilt ärasõit on alati parempööre – näita suunda, anna teed jalgratturitele, käijatele jne.

Liiklusülesanded” (R. Niilus 2018) märkmed

Sõidurajal võib olla mitu sõidurida [Sõidurada on auto jaoks piisav. Motikad kahes reas].

Tee koosseisus on lisaks sõiduteele ülekäigurajad, jalgrattateed, ohutussaared, haljasriba, teepeenrad, kõnniteed…

Auto alaliik on troll: 4 ratast, 25km/h, sõitjate või veose veoks, mitte traktor ega liikur.

Autorong on auto pluss seade või haagis. Mitte pukseeritav pluss pukseeriv auto.

Jalgrattur on ka juht.

Piire on ka liikluskorraldusvahend.

Pisimopeed ja maastikusõiduk pole mootorsõidukid.

? Parkimiskohalt välja sõites peab andma teed. [Enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või seismajäämise alustamist peab veenduma, et ei takista teisi.]

Auto taha kinnitatud veos (jalgrattad) ei tohi varjata tulesid ega numbrimärki. Juhi vaateväli peeglitest tohib olla piiratud.

Alkohol veres <0,2 mg/g, väljahingatavas õhus <0,1 mg/g.

Siniste joontega piiratud parkimiskohad on tasulised vm piirang. ?Peab kasutama parkimiskella.

Ühesuunalise tee lõpetab ainult ühesuunalise tee lõpu märk, mitte ristmik, asula ega „Piirangute lõpp” märk.

Kui pöörataval teel on kuidagi tähistatud kas või üks muutsuunaliiklusega rada, peab pöörama äärmisele parempoolsele rajale. Kui tavateel pole teisiti märgitud, võib kõigile radadele pöörata.

Tagasipöördel asulavälisel teel peab üldiselt peale pööret jääma paremale rajale, sest paremal rajal pole teist sõidukit. Trikiga sõnastus „sõitu jätkata” asulavälisel teel kui parem rada vaba.

Mitmendana lõpetan ristmiku ületamise” vasakpöördel on trikiga küsimus, sest sõidan küll ristmikule välja, aga siis lasen vastassuuna läbi ja lõpetan vahel viimasena.

Anna teedilma „Peatee suund” märgita tähendab, et vastusõitjale teed andma ei pea. Ainult lõikuval teel olevatele juhtidele.

Peatumist „Parkla” märk ja lisatahvel kõnniteel parkimisest ei reguleeri – peatudes ei pea järgima parkimise paigutust.

Pukseeritava seadme veo kiirusepiirang 25km/h.

? Kiiruspiirangut alandatakse astmeliselt 10 ja 20km/h võrra. [Vist viitab teetöödele lähenemisele: 90, 70, 50, 30 kiiruspiirangu märgid.]

Päevatuled võivad asendada nii lähi- kui ka ääre- ja numbritulesid.

Kaugtulesid võib vilgutada lisamärguandena enne möödasõidule asumist.

Kaugtuled lähituledele ümber lülitada 300m kaugusel vastusõitvast sõidukist.

Kollast vilkurit kasutatakse nii aeglase sõiduki, laia traktori kui teehoolduse sõiduki tähisena.

Jääteele sõitmise ajavahe vähemalt 2 min. Jääteel sõit lubatud ainult valge ajal.

Aktiivne turvavarustus on ABS, stabiilsuskontroll jne, mis vähendab avarii ohtu. Mitte turvapadjad. Passiivne turvavarustus on peatoed, kokkusurutav roolisammas jne, mis kaitsevad avarii korral.

Abistamiskohustus sisaldab ka häirekeskuse teavitamist, arstiabi korraldamist.

Looma või uluki surmast või vigastusest teel teavitada Maanteeinfokeskust 1510 või Keskkonnaametit 633 1313.

Kiirusehüpnoos on kiiruse vähenemise ülehindamine. Maanteehüpnoos on „lahtiste silmadega magamine”.

? Naised on kohusetundlikumad ja emotsionaalsemad, tundlikumad. Mehed realistlikumad, pealiskaudsemad, riskialtimad.

Reageerimisaega mõjutab tähelepanu, reageerimisvalmidus, reageerimisvõime.

Tähelepanuvead ei teki vaikusest autos.

Pilgu ümbersuunamisest ülevaate saamiseni kulub 1 sekund.

Kollastel ja punastel autodel on väiksem oht sattuda liiklusõnnetusse kui hallidel.

– Lähenev sõiduk lõikuval teel ei saa taustaga ühte sulanduda, võib märkamatuks jääda tiheda liikluse või telefoniga rääkimise tõttu. [Saab küll sulanduda – sõjaväesõidukite kaitsevärv selleks ongi. Hall porine auto halli porise plangu taustal.]

– Talverehvid on suverehvidest pehmemad, nii et nende haardumine teega on parem, ka suvel pidurdusteekond lühem. [Autoajakirjade kohaselt pikem, sest turvis eraldub kuumas äkkpidurdusel.]

? 10g puhta alkoholi lagundamiseks kulub maksal 1 tund. [Vist eeldatud kõhus, mitte veres olevat alkoholi, sest 10g /5l =1/500 =2promilli, laguneks 20 tundi.]

? Kui vastutulev sõiduk pimestab, siis vilguta tulesid.

? ABS korras kui otsese rooliga pidurdades säilib sõidusuund, järsult üle 15 km/h pidurdades pedaal vibreerib ja [vale:] käivitamisel ei kustu ABS-märgutuli. [ABS-märgutuli peab kustuma. Sõidusuund ei pruugi säilida kui ühe ratta all jää või liiv, teise all asfalt.]

Roolivõimendi säilitab juhitavuse rehvi lõhkemisel, lisaks vähendab teekonaruste mõju ja lihtsustab rooli keeramist.

Libeda korral alustada sõitu kõrgema (teise) käiguga, lisaks siduripedaali aeglasemale vabastamisele.

Katalüsaator järelpõletab heitgaase, lisaks heitgaasi puhastamisele. Suurendab kütusekulu [1-3% interneti kohaselt].

Madal temperatuur ja niiskus ei kahjusta katalüüsmuundurit. Halb käivitumine küll.

? Madal rehvirõhk ei paranda rehvi haarduvust.

Tehnoülevaatus uuel sõidukil <48 kuud (neli aastat) registreerimisest, siis iga 2 aasta tagant 10-aastaseks saamiseni, siis igal aastal.

Tehnonõuetele mittevastava autoga ohtliku rikke puudumisel on lubatud sõita parkimiskohta, tehnoülevaatusesse, Maanteeametisse ja remonti.

Piiratud juhi kõrval peab istuma tema seaduslik esindaja, kaine, 2 aastat juhtimisõigust.

? Rehvide haardumine kaob igas suunas korraga (külgsuunas kaob kui see on kadunud sõidusuunas) kui rattad blokeeruvad või veojõud ületab haardejõu. [Haardumine väheneb, aga ei kao.]

Summuti suitsemine näitab kütusesse sattunud õli põlemist, näiteks kulunud mootoritihendite tõttu, aga mitte summuti riket.

– Kapoti all juhi poolt reguleeritavad asjad on mitte-musta värvi, nt klaasipesu, jahutuse korgid. [Internetis on fotod, kus mõne auto klaasipesu kork on must, reljeefse musta märgiga.]

Rehvivahetusel peab rakendama lisaks tõkiskingadele seisupidurit. [Veebilehed kinnitavad.]

? Amortisaatori rike ei põhjusta auto küljelekaldumist, ainult õõtsumist ja pikka pidurdust. [Kui üks vedru murdunud, teised terved, siis peaks ju küljele kalduma.]

Käivitamisel hoia käivitit sisselülitatuna vaid paar sekundit. Korduvkäivitamisel oota kuni väntvõll on seiskunud, mitte 1 minut.

Mootoririkke märgutuli võib näidata ka viga heitgaasisüsteemis.

? Mootori töömaht on registreerimistunnistusel, silindrite töömahtude summa, ühe täistsükliga kasutatava kütusesegu kogus. [Vist tähendab „kütusesegu” nii õhku kui kütust.]

Välispeeglite soojendus rakendub enamasti koos tagaklaasi soojendusega.

Auto elektrisüsteemi pinge üldiselt 12V.

Detoneeriva mootori tunnused: must suits summutist, metalne kloppimine, nõrk võimsus.

Hõõgsüüde on kütuse iseeneslik süttimine silindris vanadel autodel, kus kütuse vool ei katke mootori väljalülitamisel. Tunnused: kloppimine, ebaühtlane mootori töö, mootor ei seisku peale süüte väljalülimist.

Liikluskindlustus ei kata teel olnud kivi või muu eseme vastu teist sõidukit paiskumise kahju, tundmatu sõiduki tekitatud kahju kui raskeid inimvigastusi pole. Katab koorma kukkumise põhjustatud kahju, parklas uksega äsamise kahju.

– Liikluskindlustuse seadus kindlustab põhjustaja tsiviilvastutust, määrab hüvitamise korra kannatanule, aga mitte põhjustajale. [Määrab, et põhjustaja ravikulud katab ka kindlustus.]

Kaskokindlustus hüvitab ka tundmatu põhjustatud kahju.

Mittevaraline kahju on töövõimetusest, elatisraha vähenemisest. Mitte sõiduki kasutuse võimatusest.

Kahjustatud isiku kindlustus hüvitab kui summa <10000 Eur ja puudub isikukahju ja asjaolud on selged. Muul juhul põhjustaja kindlustus.

Hüvitatava kahju piirmäär 1,2M Eur asja kahjustamise, 5,6M Eur isikukahju korral.

Kahju hüvitamisel on määrav kindlustusseltsi otsus, mitte politsei otsus ega tekitaja süü omaksvõtt.

Kindlustusleping ei lõpe makse tasumata jätmisel. Tekib vaid nõudeõigus makse osas.

Sõidukit peab hoidma õnnetusejärgses seisundis min(kindlustaja ülevaatuseni, max(7 päeva, kindlustuse kirjalikul nõudmisel 15 päeva nõudmise saamisest)).

„Libe tee” märk tähistab igasugust libedust. Vanasti tähendas libedust muul põhjusel kui lumi ja jää.

ABS ei pruugi rakenduda alla 15km/h, üle selle on nõutav.

Liiklustestid” 2016 märkmed

Eraldussaar ei ole jalakäijate ohutuseks, ainult ohutussaar on.

„Kohustuslik sõidusuund vasakule” lubab ka tagasi pöörata.

Valge siksak „Teeületuskoha eeltähis” teel tähendab nii ülekäigurajale, ülekäigukohale kui ka jalgrattateega lõikumisele lähenemist.

? Raudteeülesõidukoha ees tuleb peatuda stoppmärgi ees kui pole teisiti tähistatud. Märk tühistab nõude peatuda vähemalt 5m kaugusel esimesest rööpast.

? Sisepeegel näitab tagumist sõidukit lähemal kui see tegelikult on, vastandina külgpeeglile. [Ei leia seda väidet internetist ei eesti- ega ingliskeelsetelt lehtedelt.]

Kirjalikku volitust pole võõra auto kasutamisel vaja kaasas kanda. [Liiklusseadus mainib sõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul nõutavaid andmeid, nõuab ainult väljaspool Euroopa Liitu selle kaasas kandmist kui sõitja pole kantud liiklusregistrisse vastutava kasutajana ja omanikku ega vastutavat kasutajat pole sõidukis.]

? Suunamärguanne tuleb anda ka enne sõidu alustamist ja lõpetamist. [Aga kui sõita otsesuunas parkimiskohale või otse sealt välja?]

– Reguleerimata ülekäigurajal peab ka tasakaaluliikurile teed andma. [Vale, ainult jalakäijale. Käekõrval lükkaja on jalakäija.]

Igasugusel ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata, mitte ainult reguleerimata ülekäigurajal. Vastassuuna kaudu mööda sõita ei tohi ainult reguleerimata ülekäigurajal, reguleeritul tohib.

? „Üherööpmeline raudtee” ja „Mitmerööpmeline…” märgi ees ei pea peatuma, vaid 5m esimesest rööpast kui stoppmärki, tõkkepuud ega stoppjoont pole. Hoiatusmärgid „… raudtee” pole „asjakohased märgid” peatumiseks. [„Liiklemine tänavatel ja teedel” 2020 väidab, et „… raudtee” on asjakohane ja selle ees peab peatuma kui stoppjoont ega -märki ega tõkkepuud pole.]

Ohutuled ei näita aeglast sõidukit, ainult rikkis sõidukit või sõidutule riket.

Kollast vilkurit võib kasutada mootorsõidukitel, mille valmistajakiirus on <40km/h, laia koormaga, teeabi osutamise sõidukitel.

Kaugtuled võivad põleda ka halva nähtavuse korral, mitte ainult pimedas.

Tagumisi udutulesid võib kasutada ka tolmusel maanteel (lumi, tolm, pori halvendab tulede nähtavust tahapoole), mitte ainult halva nähtavuse korral.

Ühissõidukirajal ei tohi peatuda kauba laadimiseks, ainult sõitjate laadimiseks või kui ei takista ühissõidukeid. [Ühissõidukiraja kasutamine keelatud v.a. pöördeks, sõitjate laadimiseks, ümberpõikeks. Ühissõidukipeatuses ei tohi peatuda kui takistab. Liiklusseadus käsib peatuda sõidutee paremas servas kui lubatud. Sõidutee sisaldab ühissõidukirada.]

– „Peateemärgiga asulavälise tee sõiduteel ei tohi peatuda, ainult teepeenral. [Vale. Parkida ei tohi sõiduteel, aga peatumist „Peatee” märgi all Liiklusseadus ei maini.]

? Lähenevate liiklejate kontrollimise järjekord on tahavaatepeeglist, vasakult, paremalt, otse.

Ringristmikule võib sõita mistahes rajalt, ei pea sisenema parempoolsele rajale.

Samaliigiliste teede ristmikul kõigist suundadest lähenevate autode juhid otsustavad järjekorra silmsidemega, lisaks eesõigusest loobumisele.

Ka mitmerealisel teel toimub vasakpööre trammiteelt kui radade arv pole liiklusmärgiga tähistatud, katkendjoontega sõidurajamärgistest ei piisa. [Piisav on „Sõidurajad ja -suunad” märk.]

Kui foori kollase tule süttides pidurdamine tekitaks ohu, siis tuleb ristmik ületada.

Vastassuuna kaudu tohib mööda sõita reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal ei tohi üldse mööda sõita.

Klaasipuhastite vahetamise aega teatab ka nendel olev märk, mitte ainult triibud klaasil.

Katalüsaator muundab heitgaasid lämmastikuks, veeauruks ja CO2-ks.

? Amortisaatorid ei lühenda pidurdusteekonna pikkust, kuigi parandavad kontakti teepinnaga ja juhitavust. [Vastuolu teise raamatuga, kus rikkis amortisaatorid väideti pidurdusteed pikendavat.]

Siduri libisemisel ei kosta käigu vahetamisel müra, vaid ainult kiirus suureneb aeglaselt.

? Rehvide haardumine teega sõltub ka kiirusest, lisaks teekattele, rehvi rõhule, tüübile, kulumisele. [Ingliskeelsetel ralliveebilehtedel ei mainitud, et kiirus „tire grip”-i mõjutaks. Juht väidetavalt ei mõjuta haardumist. Aga kui kumm kuumeneb ja pehmeneb, siis võib paremini konarustega sobituda ja haardumist suurendada.]

Talverehvide pidurdusteekond suvel pikem kui suverehvidel, talverehvid mürarikkamad. [Autoajakirjad kinnitavad seda, hoolimata sellest, et talverehvid on pehmemast kummist ja kuluvad kiiremini.]

Liiklusõnnetuses osalenud juht peab esitama isikut tõendava dokumendi (küsimus ei maini, et keegi seda nõudis), aga ei pea teavitama Maanteeametit.

– Õnnetust pealt näinud juht peab peatuma, lülitama sisse ohutuled ja panema välja ohukolmnurga. [Õnnetuses osalenud juht peab peatuma, kasutama ohutulesid, halva või piiratud nähtavusega ka ohukolmnurka.]

Metskitsele jm suurulukile otsasõidust teatada nii häirekeskusesse kui politseisse. [Liiklusseadus mainib ainult politseid, aga telefoninumber 112 on nagunii mõlema jaoks.]

– Liiklusõnnetuse tõttu mahakukkunud veost tohib enne politseid liigutada ainult kannatanu haiglasse viimiseks ja kui see muudab liikluse võimatuks, mitte kui see raskendab liiklust. [Vale. Ei pea ju isegi igast õnnetusest politseile teatama. Peab veose teelt kõrvaldama. Kui võimatu, siis teatada politseisse, lülitada sisse ohutuled või paigaldada ohukolmnurk.]

Liikluskindlustus hüvitab ka õnnetuse põhjustaja ravikulu. Mitte muud endale tekitatud kahju.

90km/h kuival asfaldil ohu märkamisest peatumiseni 5 sekundit.

50 km/h kuival asfaldil pidurdusteekond 13-14m, peatumisteekond 25-30m.

? Turvahällis esiistmel tohib last sõidutada näoga sõidusuunas kui iste võimalikult taha lükatud. [Tundub vale, istme asendit seadus ei maini. Küsimus ei maini turvapadja väljalülitust.]

– Maanteel pikalt kiiresti sõites reageerimiskiirus suureneb. [Vale, reageerimisaeg pikeneb.]

? Asulavälisel teel lubatust aeglasemalt sõites kui taha koguneb kolonn, siis lisan kiirust kui võimalik, lisaks paremale hoidmisele või peatumisele.

Ohtlike riketega, näiteks sõidupiduri või rooliseadme rike, ei tohi sõita. Samuti siis, kui tee jälgimine pole võimalik. Ohtlikud vead: heitgaaside väljalaskesüsteemi on omavoliliselt muudetud; klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem; tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik.

Rehvi vahetamine: rakendada seisupidur ja blokeerida tõkiskingadega soovitavalt vastaskülje ratas. Lõdvestada mutrid ja asetada tungraud ettenähtud kohta. Alles pärast ratta ülestõstmist võib mutrid rattavahetuseks lahti keerata.

Tagurduskaamera ekraanil punase joone ja tagastange vahe on sõltuvalt autost 30-50 cm.

Jahutusvedelik on etüleenglükooli ja vee segu, mürgine, temperatuuri tõustes paisub rohkem ja on suurema lekkimisvõimega (voolavusega) kui vesi.

Liiklustestid eksamiks valmistujale” (R. Niilus 2020) märkmed

M+S tähisega rehvid on talverehvid. [Samuti MS (mud and snow).]

Liikluskindlustus ei kehti võistluseks suletud alal ega ajutiselt liiklusele suletud teel. Kehtib parkimismajas.

Kapoti avamiseks avada salongis kapoti lukusti ja kapoti serva all tuuleluku haak.

– Must jää võib tekkida kui õhk >0 kraadi ja tee <0 kraadi, aga [vale:] mitte kui õhk <0 kraadi ja tee <0 kraadi. [Vesi võib mitmel põhjusel teele sattuda ja jäätuda, näiteks külmuv vihm, üle ajav kraav.]

– Mootorsõiduk on sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h. [Jalgratas pole mootorsõiduk.]

– Kui vastusõitja kaldub minu teepoolele, valmistun paremale välja sõitma, mitte ei jätka oma sõidurajal. [Aga kui minu teepoolel on palju sõiduradu ja vastusõitja pole minu raja lähedalgi, rajad eraldussaare või põrkepiirdega eraldatud ja paremal on kuristik või jalakäijad?]

Juht peab enne reguleerima istme, siis peeglid.

? Jalgratturi tekitatud kahju hüvitab jalgrattur, mitte Liikluskindlustuse Fond. [§ 45 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab fond. Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga, hüvitab kahju fond. § 46.(1) Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab [piirangutega] fond. (3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises, välja arvatud juhul, kui tekitati vähemalt raske kehavigastus või surm. § 8. (1) Kindlustusjuhtum on kahju tekitamine kui 1) kahju on tekitatud sõidukiga, millel on kindlustuskohustus.]

Udus paistavad objektid tegelikust kaugemal, ehk on lähemal kui juht arvab.

Jääteel tohib liigelda ainult valge ajal kui nähtavus >300 m. Pikivahe >250 m. Teele asumise vahe >2 min.

Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta, ainult valge ajal, siis pole lähitulesid vaja.

Laste turvavarustusel peab olema „E” märgistus. [Näitab euronõuete täitmist.]

? Mootorrattur on rohkem ohustatud, sest on mobiilsuse tõttu vähem märgatav, aga mitte sest on hooajalise sõidu tõttu halvem juht. [Hooajaline sõit ju annab vähem kogemust kui aastaringne. Mobiilsus teeb paremini märgatavaks, sest silm keskendub liikumisele ja kiirematele objektidele aeglasemate asemel.]

? Eakamad liiklejad vajavad suuremat tähelepanu nõrgema kuulmise ja nägemise tõttu, aga mitte suurema liiklusohu põhjustamise tõttu. [Ebaselge kui vanast ja millisest liiklejast küsimus, sest >80 aastased juhid on suurema õnnetuse põhjustamise riskiga.]

? Narkojoobes tekivad tähelepanu- ja keskendumishäired, aga ei suurene ohutunne ega keskendumisvõime. [Paranoia näiteks kanepi pikaajalisest tarvitamisest on ju haiglaselt suur ohutunne. Ergutid nagu amfetamiin võivad keskendumisvõimet suurendada, eriti väsinud juhil. Osasid psühhotroopseid ADHD ravimeid (Adderall, Ritalin, Concerta, Focalin) tarvitavad (üli)õpilased õppimisel keskendumisvõime suurendamiseks.]

– Kiirteel, ühesuunalisel ja otsesõidu kohustusmärgi all on ühine keeld pöörata tagasi, mitte tagurdada otsesuunas. [Liiklusseadus: Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks. Manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige.]

? Sinised parkimisjooned pole erivajadustega juhtidele-saatjatele, vaid tähendavad, et parkimiskellaga on 15 min parkimine tasuta. [Invaparkimiskoht on vahel sinine. Kas ka jooned sinised? Liiklusmärkide ja teekattemärgiste tähendused: Sinised parkimisjooned võivad tähendada tasulist parkimist või muud piirangut.]

– Mootori alt vedeliku laiku avastades peab kohe pöörduma remonditöökotta, mitte kõrvaldama leket kohapeal. [Pole ju keelatud autoabi kohale kutsuda. Kui kuivaks on jooksnud õli, jahutus- või pidurivedelik, siis peaks enne remondikotta sõitu ikka vedelikku lisama ja lekke kuidagi kohapeal sulgema. Lekkida võib ka klaasipesu, mis sõitu ei keela.]

? Maastikusõiduks sobivaim jõuülekanne on 4WD, mitte 4AWD.

? Sinakas suits heitgaasis on õli põlemisest silindrites, mitte katkisest summutist. Valge suits heitgaasis on jahutusvedeliku sattumisest silindritesse.

– Vastutaval kasutajal peab Eestis juhtides olema kaasas ID kaart, mitte registreerimistunnistus ja kindlustusleping ega kindlustuspoliis. [Tundub, et kindlustuspaberit kaasas kandma ei pea. Liiklusseadus: Juhil peavad olema kaasas juhiluba, mootorsõiduki registreerimistunnistus. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti juhiloa ega registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.]

95E10 kütus on bensiin 10% biolisandiga, mis ei sobi kõigile bensiinimootoritele.

Lähitulede kõrguse regulaator peab olema asendis 1 kui tagaistmel on 80kg.

? Laste sagedasim liiklusohtu sattumise põhjus on, et nad ei erista tegelikku olukorda mängust, mitte soov riskida ja ennast proovile panna.

Eriti ohtlik viga, mis keelab sõidukiga liikluses osalemise, on juhtimisseadmete remont keevitusega, mitte heitgaasides püsiv must suits ega müra üle keskkonnanõuete piiri.

Tulekustutit peab kontrollima igal aastal (12 kuu tagant). [Tulekustutis 1 kg kustutusainet.]

? Tagant otsasõitu eesliikujale soodustab ebapiisav pikivahe, mitte tagant paistev päike ega talverehvid suveajal. [Pidurdusteekond talverehvidega suvel pikem kui suverehvidega (katsed internetis). Tagapäike võib peegli kaudu pimestada.]

– Jalakäijaks ei loeta teetöölist, ainult rulluisutajat. [Kui teetööline kõnnib teel?]

Isikukahju hüvitatakse nii, et aidatakse taastada kannatanu tervis, mitte ei maksta ühekordse kompensatsiooniga ette võimalikke kulusid ega eirata leibkonna sissetuleku vähenemist.

– Auto ülemäärast õõtsumist konarustel põhjustab amortisaatori rike, mitte väiksem rehvirõhk ega vedru purunemine. [Aga tühjapoolsete rehvidega peaks küljelt küljele rohkem kõikuma.]

? Kui iga raja kohal on ainult selle raja „Sõidurajad ja -suunad” märk, siis tohib igalt rajalt pöörata ainult ühele rajale, mitte ristmikul rada vahetada (test 13 küsimus 2). [Mõistlik, aga Liiklusseadusest seda ei leia. Kui oleks üks „Sõidurajad ja -suunad” märk kõigi radade kohta, siis peab seda järgima. See võib lubada ühelt rajalt mitmele.]

Sõitja turvavöö kinnitamise eest vastutavad nii juht kui sõitja.

? Veeretakistus sõltub rehvist, aga mitte auto raskuskeskme asukohast. [Veerehõõrdumine suureneb lineaarselt pindasid kokku suruva raskus- või muu jõuga, aga veeretakistus hõlmab ka muid komponente, nt rehvide deformeerumine. Kui telgedel koormust ümber jaotada, nt väga ebavõrdseks, võib veeretakistus muutuda. Raskuskeskme asukoht määrab telgede koormusjaotuse.]

– „Pime nurk” on ainult autost vasakul pisut tagapool, mitte paremal pisut tagapool (test 15 küsimus 37). [Vastuste kommentaari http://liikluskool.ee/test-15/ pilt näitab „pimenurka” mõlemal pool.]

– Keskkonda säästva sõiduauto mootori heitmenorm on 95g CO2 /km. [See on uue auto norm ELis 2020. aastal.]

Automaatkäigukastiga autot mitte pukseerida kui ei tea käigukasti tüüpi. Ei tohi pukseerida kui mootor töötab ja D-käik sees, ega kui mootor seisab variaatorkäigukastiga autol. Pukseerimiseks kindlasti N-käik. Käigukast planetaar: võib paarkümmend km pukseerida seisva mootoriga 30-50 km/h. Käigukast variaator või DSB: ainult töös mootoriga ja N-käiguga.

? Rahulikku sõidustiili soodustab ühtlane kiirus, mitte rahustite tarbimine ega väsimus. [Soodustavad ju küll, aga on ohutuse huvides keelatud.]

– „Lumeketid” märk kohustab kahel vedaval rattal kasutama lumekette. [Kohustab vedaval teljel mõlemal pool, mitte näiteks neliveoga autol kahel vasakul rattal ega diagonaalil.]

Sõidupidur rakendub kõigile ratastele, seisupidur ainult tagaratastele. [Kas kõigil sõidukitel?]

? Peatoe eesmärk on toetada pead kuklast, mitte mugavus. [Peatugi peab olema ülalt pealae kõrgusel, toetama pea tagaosa, mitte kaela.]

Kui ülekäiguraja ees on peatunud auto ja selle ja sinu raja vahel on tühi rada, aga jalakäija on juba ülekäigurajale astunud, siis võid ikka jätkata sõitu.

Rehvi tähise 205/55 R16 91H esimene number on laius mm, teine kõrgus protsendina laiusest. Esimene täht R: radiaalrehv, seejärel number: läbimõõt 16 tolli. Viimane number 91 on koormusindeks. Viimane täht on kiirusindeks – tähestikus hilisem lubab suuremat kiirust.

Eksamiküsimused, mida võiks küsida, aga ma pole raamatutes näinud

Pilt, kus auto sõidab otsesuunas tupiktee lõpus või T-kujulise ristmiku tipus asuvasse parkimiskohta või hoovi ja sissesõidukohale läheneb paremalt jalgrattur. Kas peab teed andma? Jah. Liiklusseadus 17-5-1: peab andma teed sõiduteelt ära sõites.

Pilt, kus juht sõidab otsesuunas parkimiskohale, näiteks kaubanduskeskuse parklas, tupiktänava lõpus või T-kujulise ristmiku tipus. Kas juht peab suunda näitama? Ebaselge. Liiklusseadus 39-1: peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.

Pilt, kus juht maanteel näitab paremat suunda paremalt teisel rajal enne ristmikku või viadukti, parem rada laia katkendjoonega eraldatud ja sellel auto. Kes peab andma teed? Parem rada on aeglustusrada pööramiseks. Peab andma teed paremal asuvale sõidukile. Kuigi see nõuab kas aeglustamist mitte-aeglustusrajal, et ümberreastuda aeglustusrajal oleva auto taha või aeglustusrajal olijast möödumist ja siis talle ette keeramist enne laia pidevjoont või ohutussaart.

Kas juhil on kohustus jalgratas lukustada kui jätab selle tänava äärde? Jah. Liiklusseadus 20-9: Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis … tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. 2-19: Jalgrattur on juht. 2-14: Jalgratas on sõiduk.

Kas jalgratast võib parkida haljasalal puu najal? Ei. Liiklusseadus 21-2-12: sõidukit ei tohi peatada haljasalal omaniku loata.

Kas jalgratast võib parkida kõnniteel posti najal kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Ei. Liiklusseadus 20-3: sõiduteel. 20-4 mainib ainult A-, B- ja haagiseta D1-kategooriat.

Kas jalgratast võib peatada kõnniteel kauba laadimiseks kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Jah. Liiklusseadus 20-6: Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Kas jalgratast võib peatada kõnniteel kaassõitja pealevõtmiseks (lapse lapsetooli panekuks) kui puuduvad liikluskorraldusvahendid? Ei. Liiklusseadus 20-2: sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral. 20-4-3: kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. 20-6: veose laadimiseks.

Kas jalgratast võib peatadajalgrattarajal? Ei. Liiklusseadus 21-6.

Kas jalgratast võib parkida kõnniteel „Parkla” märgi all lisatahvliga, mis näitab täielikult kõnniteel parkimist? Ei. Liiklusseadus 20-3: sõiduteel. 20-4 mainib ainult A-, B- ja haagiseta D1-kategooriat.

Kas asulasisesel teepeenral tohib parkida teega risti? Tundub, et jah. Liiklusseadus 20-2 nõuab vaid käiguriba 0,7m. 20-3: Asula sõiduteel … rööpne sõiduteeäärega.

Kas asulavälisel teepeenral tohib jalgratastpeatada teega risti? Ei. Liiklusseadus 20-7.

Kas asulavälisel teepeenral tohib peatadajalgrattaid kahes reas? Ei. Liiklusseadus 20-7.

Kas kaherattalisega tohib teel olevast takistusest üle hüpata või esirattaga „nokka tõsta” näiteks äärekivi ületamiseks? Ei. Liiklusseadus 33-2-11: peab sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt teepinnale.

Kas ühissõidukirajal võib sõitjaid peale võtta kui see takistab elektriautot, klienti vedavat taksot või turismibussi? Jah. Liiklusseadus 37-3-1: tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit.

Millal lõpeb mõju märgil “Sobiv kiirus” koos hoiatusmärgiga? Õiged variandid: lähimal ristmikul, ohtliku teelõigu lõpus. Valed variandid: “Asula”, “Piirangute lõpp”, “Anna teed” märgi kohal.

Milline märk tähendab, et ees oleval teelõigul on liiklusõnnetus? Õige variant: hoiatusmärk “Liiklusõnnetus”. Valed variandid: tahvel 888 „Õnnetusoht”, hoiatusmärgid „Libe tee”, „Kaldapealne”, keelumärgid „Ohtliku veosega sõidu keeld”, „Möödasõidu keeld”.

Mida tähendab „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon” pikkustega 0,5 m risti üle tee? Ülekäigukohta. Valed variandid: reguleeritud ülekäigurada, ühissõidukipeatust. Kas juht peab andma teed? Ei.

Pilt, kus aedlinnas on asfalteeritud tee 3-4m lai, selle kõrval aia servas rohuribad või kõnniteed 0,7m laiad. Kuidas on õige peatuda? Õige variant: ei tohi peatuda. Valed variandid: parempoolsed rattad asfaldilt maas (haljasalal ei tohi peatuda, kõnniteel ei tohi kui liikluskorraldusvahend ei luba või jalakäijatele jääb <1,5m, teepeenral ei tohi kui jalakäijatele jääb <0,7m), auto tervenisti asfaldil selle paremast äärest <0,2m (blokeerib tee, teeb võimatuks teiste autode liikumise).

Pilt, kus märgi „Möödasõidu keeld” piirkonnas seisab teel töötavate siniste vilkuritega alarmsõiduk või kollase vilkuriga teehooldussõiduk. Kas tohib vastassuuna kaudu ümber põigata? Ebaselge. Liiklusseadus: võib mööduda, mööda sõita või ümber põigata… kas paremalt või vasakult, sealjuures on lubatud ületada möödasõitu keelavat teekattemärgist. Ebaselge, kas lubatud eirata märki „Möödasõidu keeld”.

Pilt: Y-kujuline ristmik, kus tee hargneb kaheks. Enne hargnemiskohta mõni keelumärk 35 või 36, näiteks „Kiiruspiirang”, „Parkimiskeeld” või „Möödasõidu keeld” lisatahvliteta. Kas tohib peale ristmikku keeldu eirata? Ebaselge. Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega ei ole näidatud teisiti. Aga Y-kujulise ristmiku puhul on teadmata, kumb tee on jätkuv ja kumb lõikuv.

Pilt, kus trammitee ja trammipeatuse märk tänaval, kus mõned autod seisavad. Milline auto peatub/pargib õigesti. Pärast trammipeatuse märki võib parkida, aga 15m enne ei tohi peatuda.

Pilt, kus on tähistamata sõiduteelaiend. Kas võib parkida laiendile 45 või 90 kraadise nurga all teega? Vist jah. § 20 (4) 1) Asulas tohib … parkida ka sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus … on olemas sõiduteelaiend; [Mis on „teatav nurk”?]

Asulas on kiirusepiirangu ala märk, seejärel kiirusepiirangu märk, seejärel ristmik. Millise suurima kiirusega tohib sõita pärast ristmikku? 50 km/h. Kiirusepiirangu ala märgi lõpetab erinev kiirusepiirangu (ala) märk. Asulas lõpetab kiirusepiirangu märgi omakorda ristmik.

Mis on säästlik sõit? Valed variandid: stoppmärgi alt 5 km/h läbi sõit, reguleerimata ülekäigurajal kõrvalrajal olevast sõidukist vabakäiguga aeglaselt mööda veeremine, mäest vabakäiguga allasõit (mootoriga pidurdamine säästab rohkem kütust).

Naljaküsimus: Millal on peatus hädapeatus? Kui peatuse põhjuseks on juhi pissihäda. Valed variandid: Kui juht tahab peatuda peatumiskeelualal. Kui juht peatab auto, et millegi üle hädaldada.

Võimalik ebaseaduslik parkimine aedlinnades

Aedlinnades pargitakse tänava ääres palju, enamasti peaaegu vastu aeda, vasakpoolsed rattad asfaldil, parempoolsed mitte. Tänaval on asfaltriba enamasti 3-4 m lai. Olenemata sellest, kas asfaldi kõrval olev mulla- või rohuriba on kõnnitee, teepeenar või haljasala, on selline peatumine minu teada ebaseaduslik, nagu ka täielikult asfaldil peatumine, sest see sulgeks tänava.

Liiklusseaduse § 21. (2) Sõidukit ei tohi peatada: 5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; 12) haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata;

§ 20 (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel või teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba.

(4) Asulas tohib alla 6m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka: 3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba; (6) Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

Aedlinnas üldiselt ei ole kõnniteel peatumist lubavaid liiklusmärke. Jalakäijatele ei jäeta üldse ruumi. Haljasalade ja teede omanik on ilmselt linn, kelle luba peatumiseks ei ole.

§ 21. (4) Parkida ei tohi: 1) kohas, kus ei tohi sõidukit peatada;

§ 21. (2) Sõidukit ei tohi peatada: 14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;

Tänavavalgustuse asendamine isiklike lampidega

Isiklikud laternad (pealambid või vöö-, kinganina- jm valgustid) laternapostide asemel hoiaksid oluliselt raha ja energiat kokku (arvutused allpool) ning vähendaksid valgusreostust. Mootorsõidukitel on niikuinii laternad küljes, millest peab piisama valgustamata maanteedel sõitmiseks, seega linnavalgustuse puudumine ei tohiks neil liiklemist takistada. Jalgratastel on samuti pimedas esituli kohustuslik, kuigi selle nõude täitmist ei kontrollita. Kümneeurone jalgrattatuli on minu kogemuse põhjal piisavalt ere, et öösel valgustamata metsavaheteel sõita.

Tänapäevane leed-peavalgusti mitu tundi kestva akuga kaalub paarsada grammi, nii et ka lapsed suudavad seda kanda. Isiklik latern maksab internetist ühekaupa ostes alla 10 euro (hulgi on veel odavam) ja kestab kauem kui posti otsas olev lamp. Akut saab pistikust laadida ja see peab vastu vähemalt mitusada laadimistsüklit. Isikliku valgustiga paraneb ohutus, sest jalakäija on laternat kandes ka muu valgustuseta paremini nähtav kui helkuriga tänavavalgustuse all.

Kui tänavalambid inimesele silma paistavad, siis mujale vaadates tundub ka hämarus pime, sest silm kohandub eredusega. Samuti paistab valgustamata tänav peale valgustatud kohta pime, mis võib isikliku lambi esmakordse kasutaja viia valearvamusele, et postilaternad on paremad. Kui inimene näeks vaid enda laterna tagasipeegelduvat valgust, mitte tänavalambi otsekiirgust, siis ei tunduks ereduse erinevus valgustamata ja valgustatud tänava vahel nii suur.

Tegelik nähtavus võib olla parem nõrgema, kuid ühtlasema valgusetasemega. Olen kogenud seda öösel ilma kunstvalgusallikata metsarajal kõndides – täiskuu ajal on juurikad peaaegu sama hästi näha kui päeval. Komistamisoht on vaid seal, kus puuoksad üle raja varje heidavad (kontrast petab silma ja varjutriip tundub juurena või vastupidi). Noorkuu ajal ainult tähevalgusega on metsarada minu silma jaoks siiski liiga pime, kuid kruusatee siiski muretult kõnnitav.

Praegu on lambi kaasaskandmine erandlik, nii et inimesed unustaksid tihti laternat kaasa võtta, aga kui valgustikandmine oleks sama tavaline kui välisjalanõude jalgapanek, siis unustamisprobleem väheneks. Lambid saab ka jalatsitesse või mütsi sisse ehitada ja programmeerida liikumise ja pimeduse korral tööle lülituma.

Maksuraha kokkuhoid on piisavalt suur, et kui tänavavalgustuse ühe aasta hoolduse asemel see summa elanikele kätte jätta, siis saaksid nad kõik endale isikliku leed lambi osta. Tallinna 2020 eelarve kohaselt kulub tänavavalgustuse hooldusele üle seitsme miljoni euro aastas, pluss poolteist miljonit investeeringuteks. Jagades elanike arvuga saame vähemalt neliteist eurot inimese kohta aastas. Seega kaks isiklikku laternat igale elanikule tasuksid end ühe aastaga ainuüksi tänavavalgustuse hoolduskulude kokkuhoiust. Sarnane tasuvus on ka väiksemates kohtades, näiteks Rae valla 16000 elaniku kohta on 2020. aasta valgustuse hoolduse eelarve 191800. Maapiirkondades on avalikud hüvised elaniku kohta veel kallimad, sest inimesi on vähem.

Teine arvutus on lampide arvu põhjal elanike kohta. Tartus oli 2014. aastal 11547 tänavalaternat, seega umbes üks kümne elaniku kohta. Üks tänavavalgusti maksab kindlasti rohkem kui kümme kaasaskantavat leed pealampi. Lisaks nõuab välisvalgustus muud taristut: Tartus ühendas 2014. aastal laternaid 227 km õhuelektrikaableid ja 126 km maa-aluseid elektrikaableid; lampe juhiti 151 juhtkilbist.

Autokooli sõiduõpe simulaatoriga

Simulaatoriga autojuhtimisoskuse õppimine hoiab kokku bensiini ja sellest väärtuslikumat sõiduõpetaja aega. Erinevalt lennukist pole vaja autosimulaatori istet liikuma panna, sest „tagumikutunde” abil kallutamise, keeramise ja kiirenduse tuvastamine on autosõidul väheinformatiivne. Bussijuhil on vaja osata sujuvalt sõita, et seisvad reisijad pikali ei kukuks.

Simulaatori eelis on ka, et saab keerulised ristmikud ja ohtlikud olukorrad palju kordi läbi harjutada, kulutamata aega sirgel teel sõidule. Harjutamine oleks ka õppijale sobivamal ajal, kuna ei pea koordineerima õpetajaga. Tihedam ja keerulisele keskenduvam õppesõit vähendab unustamist. Nii võib sama harjutatud tundide arvuga parema tulemuse saavutada kui tavalise sõiduõppega. Simulaatoriga saab sama raha eest rohkem tunde sõita. Ühiskondlikust seisukohast on oluline võrrelda just antud raha eest saadavat oskust, arvestades õpetaja ja õpilase aja nende töötunni hinna alusel rahaks.

Kindlasti oleks suur osa autokoole ja sõiduõpetajaid simulaatori vastu, sest see vähendaks nõudlust nende teenuse järele. Ilmselt esitaksid nad tehnoloogiavastaste mittemidagiütleva tavaargumendi „see pole ikka sama”, lisaks õiguslikele takistustele ja väitele, et oskused on simulaatoriga halvemad. Viimast saab muidugi kontrollida, jagades inimesed juhuslikult simulaatoriõppe ja traditsioonilise õppesõiduauto vahel ja võrreldes omandatud oskusi.

Parasiitsõnade eemaldamine kõnetuvastustehnoloogiaga

Eesti raadiojaamadest on mulle ebameeldivalt kõrva jäänud diktorite parasiitsõnad (ää, ee, mm, nigu) ja vead teksti mahalugemisel. Ka ingliskeelsetes riikides olen kuulnud mõnda kõnepidajat, kellel rääkimisoskus vilets. Arvuti teksti kõneks muundamise programm (text to speech, TTS) loeks ette vigadeta ja ilmekamalt.

Parasiitsõnad saab kõnetuvastustehnoloogiaga eemaldada kui inimene ise ei viitsi ettelugemist või kõnepidamist harjutada. Tuleb suuline tekst arvutiga kirjalikuks muundada (speech to text), osa sõnu eemaldada, siis lasta arvutil saadud tekst taas kõneks muundada ja ette lugeda. Igasugust elektrooniliselt edastatud suulist teksti on tehnoloogiliselt võimalik niimoodi parandada kui salvestamise ja edastamise vaheline viitaeg on pikem kõige pikemast eemaldatavast parasiitsõnast. Enamasti saab isegi jätta mulje reaalajas edastamisest, sest paarisekundilist viitaega kuulajad tõenäoliselt tähele ei pane, eriti kui kõnekiirust reaalajas kohandada, et vaikusehetki täita.

Madalama tehnoloogiatasemega lahendus on keelekorrektor, kes salvestisest parasiitsõnad enne edastamist kustutab. Ka seda saab tänapäeval teha arvutis, kus korrektor kuulab reaalajas kõnet ja märgib parasiitsõna kuuldes viimase sekundi (või muu vahemiku vastavalt sõna kestusele) kustutamiseks. Abiks on heli visualiseerija, näiteks seismogrammi sarnane sakiline joon, mis aitab just kuuldud tekstis sõna piire märkida.

Ilmselt on arvuti abil kõne parandamine odavam kui korrektori palkamine. Kõige odavam on muidugi vilets tekst otse-eetrisse lasta nagu praegu – ju siis enamikku raadiokuulajaid parasiitsõnad piisavalt ei häiri, et jaama vahetada.

Ebavajalikus valdkonnas on rohkem õpetajaid

Valdkonnad, milles on ülikoolis palju õppejõude, on muude tegurite võrdsuse korral ühiskonnas vähem vajalikud, sest asjatundjad ei saa sellel alal väljaspool akadeemilist sektorit tööd. Sama nähtuse teine külg on, et tööturul nõutud aladel ei leia õppeasutused õpetajaid. Erasektoris vajalik ja seega kõrgepalgaline asjatundja ei ole tavaliselt huvitatud madalama tasu eest õpetamisest. Kuna akadeemilised töötajad eelistavad õpetada oma kitsast valdkonda ega pruugi hästi osata midagi muud õpetada, siis õpetamispakkumine ületab ebavajalikel aladel nõudlust. Ülikoolil on siis valik, kas õpetada tööturul vähenõutud aineid või sundida õppejõude andma neile võõramaid ja vähem meeldivaid kursusi, millel on siis tõenäoliselt halvem õpetamiskvaliteet. Minu mälestus õppekava uuendamise kohta Eesti ja Austraalia ülikoolides on, et kompromiss kaldub vanade ainete poole, mida õppekava koostajatel on mugav õpetada.

Ühiskonna heaolu seisukohast pole selge, kas parem oleks õpetada vähekasulikke aineid hästi või vajalikumaid aineid halvasti. Oleneb, kui ebavajalikud õpetatavad kursused on ja kui halvasti suure nõudlusega teadmisi õpetataks.

Sama probleem tekib igal elualal, kus on valida otsese töö ja teiste töötama õpetamise vahel. Näiteks ettevõtte uutele töötajatele organisatsiooni tutvustamine nõuab olemasolevate töötajate aega. Vaadeldes ühiskonda ühise ettevõttena on haridussektor selle koolitusosakond, mille inimesed võivad teisi õpetada või ise töötada.

Maakleri protsenditasu ja fikseeritud tasu

Kinnisvaramaakleril või muul teenusepakkujal, kes töötab fikseeritud tasu eest, on motivatsioon tasu kähku kätte saada – teha kiiresti, mitte kvaliteetselt. Muud tegurid võivad teatud miinimumkvaliteedi tagada, näiteks teenuseosutaja soov head mainet hoida, lootus sama kliendiga tulevikus uuesti kaubelda, kartus litsentsi kaotamise või kohtussekaebamise ees. Maakleri kvaliteet tähendab müüja esindamisel kõrget tehinguhinda, ostja esindamisel madalat, kiirus aga tehinguni kuluvat aega.

Eelnevat on maininud paljud autorid, aga vähemalt üks probleem on veel: fikseeritud tasu eest vahendamine motiveerib maaklerit mõjutama esindatavat hinda ebasoodsamaks muutma (ostjat kõrgemaks, müüjat madalamaks), et kiiremini tehingu sõlmimiseni jõuda. Mõjutamine on tavaliselt varjatud, näiteks müüjale kinnisvara puuduste rõhutamine, ümberkaudsete madala hinnaga müüdud objektide ja negatiivsete majandusnäitajate mainimine, et müüja hinna osas pessimistlikuks muuta.

Kui esindatav teab õiglast hinda ja jääb sellele kindlaks, siis võib fikseeritud tasuga maakler kasulik olla. Muidu on aga oht, et maakler sisuliselt kaupleb nagu tehingu vastaspool – esindatava vastu.

Maaklerid peavad head inimestetundjad olema, nii et tõenäoliselt pakuvad fikseeritud tasuga teenust lihtsasti mõjutatavatele klientidele. Lihtsus on suhteline: mõjutatav inimene on selline, keda on kergem lüpsta kui keskmist tehingu vastaspoolt.

Fikseeritud tasu võib olla makstav tehingu korral või sõltumata edust. Viimane ei motiveeri muidugi üldse tööle üheski ametis. Positiivsest küljest pole aga tehingust sõltumatu tasuga maakleril motiivi esindatavat ebasoodsama hinna suunas mõjutada.

Tunnitasu on esindatavale kõige halvem, sest lisaks pingutusmotivatsiooni eemaldamisele tekitab maaklerile motiivi venitada tehinguni jõudmist.

Protsenditasu pole samuti ideaalne, aga vähemalt ühildab teatud määral esindaja ja esindatava huvid. Kui maakler suudaks näiteks kuluga 500 kasvatada esindatava müüja saadavat hinda 1000 võrra, oleks see müüjale kasulik, aga kui maakler saab ainult kolm protsenti müügihinnast nagu USAs tavaline, siis hinna tõstmine 1000 võrra annab maaklerile ainult 30. Seega pole maakleril motiivi täiel määral esindatava eest pingutada. Nagu fikseeritud tasu korral, nii soovib madala protsenditasuga maakler kiiremini tehinguni jõuda kui müüja, seega püüab hinda alandada.

Huvide täielik ühildamine nõuaks, et maakler saab 100% igast hinnatõusust ja alles tehingu jõustumisel. Täisosalus hinnatõusus ei tähenda, et maakler saaks kogu tehinguhinna endale, vaid seda, et maakler saab müüjaga kokku lepitud hinda ületava raha ja maksab müüjale vahe kinni alla kokkulepitud hinna müües. Sisuliselt ostab maakler müüjalt kinnisvara ja müüb edasi, aga maksab müüjale hinna alles edasimüügi jõustumisel (nagu annaks esindatav maaklerile laenu ostust edasimüügi ajani). Müüja saab sel juhul maaklerilt kindla summa. Maakler saab kasumi kui müüb edasi kallimalt, aga kahjumi kui müüb odavamalt.

Riski tõttu enamik maaklereid 100% tasuga lepingut ei tee. Sellise lepinguga tegevus pole vahendus, vaid ostu-müügi äri. Kui äritseja tasub müüjale alles ise edasi müües, siis kaupleb äritseja võimendusega ja müüja annab äririskiga laenu tehingu objektiks oleva kinnisvara tagatisel (äritseja on laenuga juba kinnisvara müüjalt ostnud, nii et saab selle enda varana tagatiseks anda). Kui laen on intressivaba, siis muidugi puudub äritsejal motiiv seda kinnisvara üldse müüa. Intress peaks olema turutingimustel.

Domineeritud sõnad

Definitsioon: sõna domineerib oma sünonüümi (üldisemalt, sünonüümilähedast sõna) kui esimene sõna on lühem, täpsem, meeldivama kõla, otsesele tähendusele lähedasema tähendusvarjundiga (nt positiivse sõna puhul positiivsema varjundiga) ja parem ka kõigis muudes mõõtmetes, mille alusel sarnase tähendusega sõnu võrrelda.

Näide: sõnad emaema ja isaema domineerivad vanaema, sest on (1) lühemad, (2) täpsemad, sest eristavad emapoolset ja isapoolset vanaema ning viitavad sugulusele, mitte vanusele, (3) vähemalt minu jaoks parema kõlaga, sest e ja i häälikud meeldivad mulle rohkem kui a ning m ja n on samaväärsed, (4) positiivsema tähendusvarjundiga, sest vana on praeguses kultuuris pisut negatiivne omadus (innovatsioon on hea, vananemine nii inimeste kui asjade puhul halb).

Sarnaselt domineerivad isaisa ja emaisa vanaisa. Minia domineerib poja naist, aga sõtse ei domineeri minu jaoks isa õde, sest kõla on ebameeldivam (õ häälik, raskepärane konsonantide ühend, konsonantide suur osakaal tähtedest).

Dominantne sõna on selline, mis domineerib kõiki oma sünonüüme ja sünonüümilähedasi sõnu. Emaema, isaema jne on minu jaoks dominantsed. Memm on tähenduselt liiga kauge, et domineerimist võrrelda, muidu ei domineeriks memm emaema ega vastupidi, sest tähendusvarjund ja lühidus annavad eelise kord ühele, kord teisele.

Domineeritud sõna on selline, mida domineerib mingi sünonüümilähedane sõna. Inimesed kasutavad domineeritud sõnu, sest see on sotsiaalne norm ehk koordinatsioonimängu tasakaal (domineeritud sõna ei ole domineeritud strateegia). Kui enamik ühiskonda kasutab teatud sõna teatud tähenduses ja inimene soovib, et temast aru saadaks, siis peab ta seda sõna samas tähenduses kasutama. Domineeritud sõna kasutatakse, sest enamik seda kasutab. Kui suurem osa ühiskonnast vahetaks antud tähenduses kasutatavat väljendit, siis oleks pea kõigil motiiv selle muutusega kaasa minna (tasakaal vahetuks).

Rahusti võib pea selgeks teha

Teoreetiliselt võib stressis inimesel rahusti aju paremini tööle panna kui erguti, näiteks kofeiin. Toimemehhanism oleks järgnev. Pinge ja ärevus tekitavad põgene-või-võitle refleksi, mis viib vere lihastesse, seega ajust ära. Täpsemalt, veri lahkub stressi tõttu kõrgema mõtlemisega tegelevatest ajupiirkondadest, aga võitlemise ja põgenemisega tegeleva ajutüve (niinimetatud sisalikuaju) varustatus paraneb. Kui rahusti stressi piisavalt vähendab, aga doos pole nii suur, et erilist unisust või tuimust tekitada, siis võib aju otsmikusagarate verevarustus paraneda ja vaimne erksus suureneda. Erguti puhul vastupidi: ärevuse suurenemine võib kognitiivsete piirkondade verevarustust halvendada rohkem kui äratav mõju neid tööle sunnib.

Seda teooriat on keeruline kontrollida, sest stressitase peab olema kõrge ja rahusti doos üsna täpne, lisaks peab rahusti mõjuma rohkem lihaste ja verevarustusega tegelevatele närvisüsteemi piirkondadele kui aju unepiirkonnale. Loomade peal on vaimu erksust keeruline mõõta.

Alkoholi maitset varjavate maitse- ja toiduainete katse

Üks uurimistöö idee, mille vastus mind huvitab: mis maitse- ja toiduained varjavad alkoholi maitset kõige paremini? See info ilmselt huvitab ka alkoholitootjaid. Katseloomad üldiselt väldivad alkoholi joomist enne kui neid sellest sõltuvusse harjutatud pole. Üks variant on pakkuda katseloomadele erinevate ainetega segatud etanooli (veega erinevatesse kontsentratsioonidesse lahjendatult) ja nende joodava koguse ja kontsentratsiooni põhjal mõõta, mis aine alkoholi kõige maitsvamaks muudab. Tõenäoliselt suhkur ja muud sellised toiduained, mida loomad niigi süüa tahavad. See kahjuks ei mõõda alkoholi tuvastatavust, vaid lihtsalt segu maitsvust.

Alkoholi kontsentratsiooni äratundmise lihtsuse mõõtmiseks peaks kas treenima loomad tajutava kontsentratsiooni kohta teadet andma (näiteks skaalal osutit liigutades, preemiaga õige äraarvamise eest) või otse ajust alkoholi tajumise signaali mõõtma. Võib ka inimkatse teha – ilmselt on palju tudengeid valmis alkoholi maitsmise eksperimendis lausa tasuta osalema :). Täpseimale kontsentratsiooni äraarvajale võib auhinna lubada või lihtsalt talle avalikult austust avaldada, et ta kaaslaste ees kiidelda saaks.

Katseks peaks segama alkoholi veega erinevates kontsentratsioonides, jagama juhuslikus järjestuses nummerdatud joogianumatesse, mida on iga kontsentratsiooni kohta ühepalju. Kogused ka anumate vahel võrdsed. Siis peaks lisama maitset varjavaid aineid eri kombinatsioonides iga kontsentratsiooniga anumatesse ühepalju, sõltumatult numbritest. Kõik see tuleks üles kirjutada. Inimene, kes ei tea, millisesse anumasse mida pandi, peaks siis need jooginõud katsealustele serveerima. Katsealused peaksid omavahel suhtlemata kirjutama oma hinnangud kontsentratsioonile iga neile antud anuma numbri kohta. Pärast saab hinnangud, tegelikud kontsentratsioonid ja seguained numbri alusel kokku viia.

Huawei 5G võrkudes kasutamise oht ja selle maandamine

Paljud on hoiatanud Huawei tehnika kasutamise eest 5G võrkudes, enamasti ebamäärase „julgeolekuohu” tõttu. Vahel on hoiataja konkreetsem. Üks selgelt mainitud oht on, et Huawei saaks tarkvarasse või riistvarasse „tagauksi” jätta või neid tulevikus tarkvarauuenduste kaudu tekitada, mis annaks Hiinale ligipääsu andmetele ja võimaluse võrk välja lülitada. Teine oht on Venemaa gaasistrateegia sarnane „kraani kinni keeramine”, et ühel hetkel teeb Huawei varuosad või kasutajatoe väga kalliks või poliitikast sõltuvaks.

Mulle tundub, et neid ohte saab maandada ka Huawei tehnikat keelamata, näiteks tarkvara ja riistvara enne kasutamist uurides (sealhulgas tarkvarauuendusi), varuosi ladustades ja enda tehnotoe võimekust arendades. Võib nõuda Huaweilt lähtekoodi avaldamist, et ise kasutajatuge ja uuendusi pakkuda. Keelamine pole enamasti mõistlik turutõrke lahendus. Julgeolekuoht on samuti turutõrge, sest müüja pole võimeline usutavalt kindlustama ostjat müüja tulevikus võib-olla tekitatava kahju vastu. Keegi teine pole samuti nõus ostjat mõistliku hinnaga kindlustama, sest on nii moraalirisk kui negatiivne valim. Moraalirisk on, et kindlustatud ostja muutub hooletuks või suure kindlustussumma korral lausa korraldab ise sissetungi süsteemidesse, et raha saada. Näiteks ärritab meelega Hiinat. Negatiivne valim on, et kindlustust ostavad need, kel on teavet, et Huawei kaudu just neid plaanitakse rünnata. Mõlemal juhul on kindlustuse pakkumine kindlustajale kallis, nii et tema küsitav poliisi hind väga kõrge.

Võimalik, et tarkvara ja riistvara piisavalt põhjalik uurimine läheb nii kalliks, et Huawei hinnaeelis kaob. Siis on uurimiskulude katmine tollimaksuga Huawei toodangule majanduslikult sarnane Huawei keelamisele.

Üks võimalus Huaweil kliente rahustada on saata kulukas ja seega usutav Spence’i signaal selle kohta, et Huawei ei plaani seadmetesse tagauksi. Signaaliks on näiteks kliendiga konsensuses valitud neutraalse osapoole kätte antud suur tagatisraha, mis makstakse kliendile kui mõni varem valitud neutraalne ekspert tõestab avalikult, et Huawei seadmes on (teatud tüüpi) turvaauk. Selle turvalisusprobleemi liigi võib samuti ette paika panna, nii et lihtsalt tootmisvea eest Huawei maksma ei pea, küll aga tõenäoliselt tahtliku turvaprobleemi eest. Üldiselt on asjatundjatel avaldatud turvaaugu tõelisust lihtne kontrollida, nii et kohtuvaidlus tagatisraha üle pole eriline oht. Keeruline on vaid seda turvaviga algselt leida.